Tehnoloogiafond QQQ sai 20-aastaseks

Juba viimased kaks kümnendit on investorid pöördunud tehnoloogiaaktsiatesse investeerimise soovi omades kauplemissümbolit QQQ kandva börsil kaubeldava fondi poole. QQQ ametlik nimi on Invesco QQQ Trust. Alljärgnevalt uurime ETFi 20 juubeli valguses, mis fondiga siis täpselt tegu on.

QQQ erinevad rollid

Erinevate investorite strateegiates mängib QQQ erinevat rolli. Esiteks on tegu ühe suurimat varade mahtu omava ETFiga maailmas. Kokku on investorid sellesse fondi paigutanud enam kui 75 miljardit dollarit. Tegu on nii populaarse fondiga, et igast 50 ETFidesse investeeritud USA dollarist 1 dollar on läinud just sellesse ETFi. Varade mahult on täna tegu suuruselt kuuenda, kauplemisaktiivsuselt teist kohta hoidva ETFiga. See viimane illustreerib, et QQQ ETFi kasutavad lisaks investoritele aktiivselt ka kauplejad.

Tehnoloogiafond või siiski mitte?

QQQ järgib oma investeerimisportfelli koostades sellist indeksit nagu Nasdaq-100. Kõnealune indeks on kokku pandud 100 suurimast USA Nasdaqi börsil kauplevast firmast. Indeksist on välja jäetud finantssektori firmad.

Nasdaq-100 indeks ja seeläbi ka QQQ nime kandev ETF on läbi aja muutunud päris palju. 2000ndate alul võis QQQ-d õigustatult kutsuda tehnoloogiafondiks, sest näiteks aastal 2000 moodustasid tehnoloogiasektori aktsiad ETFi investeeringutest 78%. Põhimõtteliselt alates sellest ajast on indeksi eesotsas domineerinud kaks firmat – alul Microsoft ja hiljem Apple.

Uurides QQQ investeerimisportfelli jaotust majandusharude lõikes täna, vaatab üllataval kombel vastu hoopis teine pilt. Tehnoloogiasektori aktsiad moodustavad fondist kõigest veidi enam kui 60%. Sellest enamus tuleb kokku niinimetatu FAANG aktsiatest ehk Facebook (osakaal QQQ fondis 5%), Amazon (10%), Apple (10%), Netflix (2%), Alphabet (10%) ja Microsoft (11%). Paljudele võib see nüüd üllatusena tulla, aga suuruselt teise sektori moodustab fondis tarbekaupade sektor. Suurimateks selle valdkonna esindajateks on fondis PepsiCo ja Costco. Lisaks on fondis ka omajagu tervishoiusektori firmasid, kokku ligi 9%.

Seega täna enam nõnda üheselt võrdusmärki QQQ nime kandva börsil kaubeldava fondi ja tehnoloogiasektori aktsiate vahele tõmmata ei saa. Ligi 40% fondi positsioonidest moodustavad hoopis teiste tegevusharude firmade aktsiad.

Kauplejad ja investorid kasutavad QQQ ETFi siiski jätkuvalt valdavalt tehnoloogiasektori aktsiates vaate võtmiseks. Peamiselt seetõttu, et tegu on aktiivselt kaubeldava ja likviidse fondiga. Näiteks möödunud aasta oktoobrist alates kui tehnoloogiasektori aktsiad müügisurve alla sattusid, on QQQ fondist raha välja võetud ligikaudu 2,6 miljardi dollari ulatuses.

QQQ kui kasvuaktsiaid koondav ETF

QQQ fondi haldava fondivalitseja Invesco sõnutsi tasub kõnealust ETFi vaadata pikem kui kõrge kasvupotentsiaaliga suurfirmadele keskendunud fondi (large-cap growth). Näitena toob fondivalitseja siin välja selle, et Nasdaq-100 indeksisse kuuluvate firmade kulutused teadus- ja arendustööle on S&P 500 indeksisse kuuluvate ettevõtete keskmisest omajagu kõrgemad.

Nasdaq-100 kui keeruliselt kokku pandud indeks

Tulles tagasi QQQ fondi alusindeksi ehk Nasdaq-100 turuindeksi juurde, siis alustuseks saab öelda, et turunduslikus mõttes on tegu olnud igati eduka projektiga. Nasdaq-100 indeks loodi 1985. aastal eesmärgiga tutvustada siis alles lapsekingades olevat uut Nasdaqi börsi.

Kui valdav enamus börsiindekseid pannakse tänapäeval kokku nõnda, et suurem turukapitalisatsioon annab firmale ka suurema osakaalu indeksis, siis Nasdaq-100 koostamine on keerulisem. Esiteks ei tohi ühegi indeksi komponendi osakaal ületada 24% taset. Juhul kui üks kord kvartalis toimuval osakaalude üle vaatamisel on suurima positsiooni osakaal näiteks 24,4%, siis tuuakse selle ettevõtte osakaal maksimaalse 20% taseme peale. Lisaks, juhul kui kõigi 4,5% osakaalu ületavate positsioonide summa on suurem kui 48%, vähendatakse kõigi selliste aktsiate osakaalu seni kuni summaarne osakaal langeb 40% tasemele. Tekkinud nii-öelda vaba ruum täidetakse nüüd nõnda, et kõigi alla 1% osakaalu omavate aktsiate osakaal tõstetakse 1% tasemele. Sellega indeksi koostamise reeglid veel ei lõpe. Üks kord aastas kontrollitakse ka seda, et viie suurima positsiooni summa ei ületaks 40%. Juhul kui summa on üle 40%, vähendatakse seda 38,5% tasemele.

Veel üks QQQ omapära

Kuna QQQ on päris eakas börsil kaubeldav fond, siis ei tasu imestada, et tema juriidiline struktuur on veidi teistsugune kui viimase kümnendi jooksul turule toodud ETFidel. Nimelt nii esimene USAs registreeritud ja S&P 500 indeksit järgiv SPY kauplemissümbolit kandev ETF kui ka QQQ on loodud usaldusühingule sarnases vormis (unit investment trust). Sellel juriidilisel struktuuril on mõned omapärad.

Esimene neist on oma olemuselt lihtsalt pisut veider, kuid praktikas sel mingit olulist mõju ei ole. Ühingu struktuuri nõuetest lähtuvalt on näiteks QQQ ETFil lõpptähtaeg. Fondi tingimuste kohaselt tuleb QQQ likvideerida kas hiljemalt 4. märtsil 2124 või siis 20 aastat pärast seda kui viimane ühingulepingus nimetatud viieteistkümnest isikust on meie hulgast lahkunud. Kõige vanem ühingulepingus nimetatud isikutest on sündinud 1986. aastal ja kõige noorem 1996. aastal. Seega on fondi sulgemise kohustus seotud justkui viieteistkümne ühingulepingus nimetatud inimese elueaga. Üpris omapärane, kas pole?

Teine omapära on nüüd selline, millel on ka majanduslik mõju ja sedakorda negatiivne. Nimelt puudub ülalmainitud ühingu vormis registreeritud ETFidel õigus oma portfelli investeeringutelt saadud dividende reinvesteerida. Teisisõnu tähendab see seda, et kõik fondile makstud dividendid tuleb välja maksta fondi investoritele. Negatiivne mõju tuleb nüüd esile sellest, et erinevad firmad maksavad dividende erineval ajal ja QQQ peab need dividendid lihtsalt iga kord kolme kuu jooksul kokku korjama, hoidma neid rahana kontol ja siis ETFi investoritele kord kvartalis välja maksma. Seega fondil on alatasa pisike rahajääk, mis tõmbab alla fondi tootlusnumbrit võrrelduna Nasdaq-100 indeksiga. Samas kuna fond keskendub valdavalt kasvuettevõtetele ja seeläbi on ETFi dividendimäär üpris madal (ligikaudu 0,8%), siis selle pisikese rahajäägi mõju kogutootlusele ei ole reaalsuses kuigi suur.

Kauplejaid need veidrused ei häiri

Kauplejaid siiski eeltoodud fondi juriidilisest struktuurist tulenevad omapärad ei häiri. QQQ on SPY järel kauplemisaktiivsuse alusel mõõtes teisel kohal. QQQ keskmine päevane käive börsil on ligikaudu 5,2 miljardit USA dollarit. Päevas vahetab omanikku keskmiselt 31 miljonit ETFi osakut. See kõik teeb sellest fondist vaatamata tehnoloogiaaktsiate langenud osakaalule jätkuvalt suurepärase instrumendi, millega panustada kiirelt ja madalate kuludega tehnoloogiasektori aktsiate käekäigule.

Millised on olnud QQQ tootlusnumbrid?

Lõpetuseks lisan QQQ tootlusnumbrid ja ka volatiilsuse numbrid mõõdetuna üle nelja erineva perioodi. Esmalt alates 2000. aasta algusest. See periood hõlmab endas pea kogu QQQ eluiga ja sinna sisse jääb ka tehnoloogiamulli lõhkemine. QQQ tipust põhjani langus ulatus toona pea -85% kanti. S&P 500 indeksit järgiv SPY kauplemissümbolit kandev ETF langes -55%.

Teise vaatlusperioodina sisestasin võrdluskalkulaatorisse eelmise turutsükli tõusufaasi ehk aastad 2004-2007. Näeme, et eelmises tõusufaasis olid tootlused suhteliselt sarnased, kuid QQQ oli oluliselt volatiilsem.

Kolmanda tootlusperioodi alguspunktiks valisin möödunud turutsükli tipu ehk oktoobri 2007. Viimases finantskriisis langesid QQQ ja SPY enam vähem sama palju, QQQ veidi vähem ehk -53% ja SPY -55%.

Neljandaks võtsin vaatluse alla QQQ ja SPY võrdluse alates viimase finantskriisi põhjast ehk 9. märtsist 2009. Siin on selgelt näha, et selles turutsükli tõusufaasis on tehnoloogiasektori aktsiad S&P 500 aktsiaindeksiga võrreldes näidanud oluliselt kõrgemat tootlust. Eriti tugevalt on vahe sisse kärisenud just nimelt viimasel 2-3 aastal.