Mulle meeldivad dividendid. Mis siis, et esialgu on tegu üpris väikeste summadega. Nähes järjepidevalt – kuust-kuusse, kvartalist-kvartalisse, laekumas oma kontole lisaks töötasule raha, mille saamiseks ei tule vahepeal kuigi palju vaeva näha, teeb see rõõmu. Ja tekitab põnevust. Olgugi, et esialgu on laekuvad summad vaid kümnetes eurodes mõõdetavad, aga järjepidevalt dividende ja ka säästetud kapitali edasi investeerides, kasvab dividenditulu lumepall ajapikku aiva suuremaks. Paljuski just progressi jälgimiseks käesolevat igakuiste dividendilaekumiste logiraamatut siinkohal peangi.
Limiithinnaga tehingukorraldused
Börsilt aktsiaid ostma minnes on võimalik valida eri tüüpi tehingukorralduste vahel. Kaks kõige enam levinud tehingukorralduse tüüpi on turuhinnaga tehingukorraldus (market order) ja limiithinnaga tehingukorraldus (limit order). Olen sellest pikemalt kirjutanud selles postituses. Limiithinnaga tehingukorralduse puhul täidetakse korraldus ja teostatakse tehing ainult juhul kui see on teostatav etteantud limiithinnaga või veelgi parema hinnaga.
Oma portfelli dividendiaktsiaid valides arvutan neist paljude jaoks välja sisenemishinna, mis on minu jaoks atraktiivne. Teisisõnu sellise ostuhinna, mis võiks pikaajaliseks keskmiseks aastaseks tootluseks anda vähemalt 8-12%. Eelnevalt olen iga sellise aktsia kohta teostanud ka fundamentaalanalüüsi ehk uurinud nii ettevõtte ärimudelit, finantse kui ka dividendipoliitikat ja dividendimaksete ajalugu. Kui kõik klapib, siis üpris sageli sisestan seejärel limiithinnaga tehingukorralduse.
Mõningate aktsiate puhul lähebki limiithinnana käiku just see sama välja arvutatud atraktiivne sisenemishind – ennekõike puudutab see sellised rahulikuma loomuga ettevõtteid vähem tsüklilistes sektorites. Samas rohkem tsüklilise loomuga või muidu äkilisema hingeeluga aktsiate puhul uurin lisaks detailselt ka aktsia hinna graafikut (teen kiire tehinilise analüüsi), analüüsin aktsia hinna käitumist uudiste ja kvartalitulemuste teavitamise päevadel ning sageli valin ostuorderi limiithinna hoopiski 5-15% allpool minu jaoks atraktiivset sisenemistaset. See on puhtalt selline turvapuhver tulenevalt selliste ettevõtete äkilisemast loomust ja soovist vältida vajadust pidevalt uudisvooga kursis olla.
Just see viimati kirjeldatud tegutsemise viis on vähemalt minu puhul kandnud läbi aastate üpris hästi vilja. Jah, nende täpsete limiithindade valimisse läheb omajagu aega ja energiat, kuid kuidagi päris hästi on õnnestunud selliste järskude languste puhul päevasisesed madalpunktid tabada. Sellisest limiitorderite kasutamisest tahangi pisut pikemalt seekord kirjutada ja üht sellist hiljutist näidet kajastada.
Välismaakleritelt mugavad meeldetuletused otse postkasti
Aktsiaturul on käimas tulemustest teavitamise hooaeg. Seega heidan ikka iga päev turgude avanedes pilgu peale oma aktsiate vaatlusnimekirjale, et näha, kas on mingeid suuri hinnahüppeid. Kuigi välismaakleritest mõlemad nii, LYNX kui ka IB, saadavad päev-paar (USA aktsiate puhul) või mõned nädalad (Euroopa aktsiate puhul) enne tulemuste avaldamist e-kirjaga teavitused sellest, millistel minu portfellis olevatel ettevõtetel tulemuste avaldamise päev ees ootamas on, siis enamasti ma kvartalitulemusi nõnda regulaarselt ei jälgi.
Minu jaoks mugavam ongi pöörata tähelepanu mõne ettevõtte tulemustele ainult siis kui tulemuste teavitamisega on kaasas käinud järsk hinnatõus või hinnalangus. See on tavaliselt märk sellest, et lisandus mingi info, mida turuosalised seni ei teadnud või ei osanud arvestada. Seega on tegu just täpselt sobiliku olukorraga, et hinnata vajadusel oma investeerimisteesi paikapidavust.
Igatahes 30. juuli oli selline päev, kus tulemustest teatasid õige mitu minu portfellis ja vaatlusnimekirjas olevat firmat. Paari firma puhul kaasnes ka selline suurem hinnaliikumine, mis andis põhjust kvartalitulemustega tutvuda. Samas miskit erakorralist justkui ei toimunud.
Õnnestunud limiitorderi kasutamise näide
Suur oli minu üllatus kui veidi enne keskööd teavitas mobiil värskelt saabunud e-kirjast, mille saatjaks oli välismaakler LYNX. Tegu oli lõppenud kauplemispäeva kokkuvõtva raportiga. See tähendas siis ühtlasi seda, et Eesti aja järgi ajavahemikul 10:00-23:00 oli toimunud mõni tehing.
Mina ise sel päeval ühtegi tehingut teinud ei olnud. Jah, mul oli üleval õige mitu limiithinnaga ostukorraldust, kuid ükski neist aktsiatest ei olnud möödunud päeva jooksul nõnda suurt hinnalangust läbi teinud, et käivitada limiitorderit. Vähemalt esmapilgul tundus mulle nõnda. Huvitav! Võtsin ette saadud raporti, kust nägin, millise firma aktsiad mu kontole nüüd lisandunud olid ja kõrvale ka selle sama ettevõtte aktsia hinna päevasisese graafiku (üle viimase 10 kauplemispäeva). Avanenud pilt oli järgmine.
See aitas mind nüüd juba sammukese edasi. Nagu näha, siis avanes aktsia päris tugevalt miinuses. See oli asi, mis mul alul kahe silma vahele jäi, sest viskasin pilgu turule peale alles kella 18 paiku, mil USA aktsiad kauplesid juba teist tundi. Selleks ajaks oli selle konkreetse aktsia hind juba taastunud ja kauples võrreldes möödunud päeva sulgemishinnaga juba ligi 2% plussis. Börsi avanemisel toimunud umbes -6% hinnalangus oli mul seega jäänud märkamata.
Huvitavaks läks asi aga siis kui hakkasin uurima, millist limiithinda olin oma tehingukorralduse puhul kasutanud. Selleks oli 40,55 USD. Samas kõikvõimalikud allikad (olgu LYNX, Google Finance, Yahoo! Finance, NYSE vm) näitavad, et päevasiseseks kõige madalamaks hinnaks oli 41,01 USD. Seega vaatamata sellele, et börsil oli antud päeval madalaimaks hinnaks 41,01, siis minu tehing hinnaga 40,55 oli siiski teostatud.
Püüdsin jälgi edasi ajada uurides, mis kell minu tehing teostatud oli. LYNX näitas tehingu teostamise kellaajaks Eesti aja järgi 12:58 ehk New Yorgi aja järgi 05:58 hommikul. See on kenasti juba selline kellaaeg, mil New Yorgi börsil toimub kauplemine niinimetatud eelturul (pre-market trading). Seega ühe võimaliku variandina tundub, et tehing saigi tehtud just nimelt siis.
Kauplemispäeva lõpus kogu sellele olukorrale peale vaadates tundus asi ikka eriti tore. Olin saanud oma liimiitorderi abiga soetada aktsiaid hinnaga 40,55 USD samas kui kauplemispäeva lõpuks oli hind tõusnud 45,29 dollari tasemele. See on pea +12% hinnatõus vaid ühe päevaga.
Panin eeltoodu kirja ennekõike eesmärgiga illustreerida, et vahest on limiithinnaga ostuorderitest kasu ikka päris palju. Eriti selliste investorite jaoks, kes ei soovi pidevalt ja aktiivselt aktsiate hinnaliikumistel silma peal hoida ning kes sihivad oma ostudega atraktiivse dividenditootluse lukustamist. Tõsi, eks limiithinnaga ostuorderitel on ka miinuseid. Eriti olukorras, kus kogu turg pöördub järsult langusele ja vabu rahalisi vahendeid (või margin laenu võimekust) napib. Samas minu enda kogemused on limiithinnaga tehingukorraldusi kasutades seni olnud pigem positiivsed.
Limiithinnaga ostuorder vs hinnateavitus
Limiithinnaga ostukorralduste kasutamisele on tegelikult olemas ka mõnes mõttes justkui turvalisem alternatiiv. Selleks on hinnateavituste (alerts) kasutamine. Teisisõnu on IB ja LYNXi Trader WorkStation platvormil võimalik sisestada hind, mille saavutamisel teavitab maakler meid paika pandud sihthinnani jõudmisest. Alltoodud graafikul on näide sellest, kuidas TWS platvormil selliseid hinnateavitusi seadistada. Kõige lihtsam viis on välja valitud aktsia hinnagraafikul klikata üleval paremas nurgas olevat nuppu Add Alert. Valida seejärel hiirega mööda graafikut libistades välja sobilik hinnatase. Seejäreli klikata hiire vasakut klahvi, misjärel avaneb hinnateavituse seadistamise aken. Kui graafikul välja valitud hinnatase sobib, tuleb teavitus tööle rakendada vajutades nuppu Activate.
Olen mõningal määral hinnateavitused ise kasutusele võtnud alles hiljuti. Seni olen pigem eelistanud limiithinnaga tehingukorralduste kasutamist. Peamiselt seetõttu, et kui ma olen oma analüüsitöö ikkagi ära teinud ja sobiva aktsia ning sobiva ostuhinna välja valinud, siis järskude hinnalanguste tingimustes kipuvad emotsioonid ikkagi võimust võtma. See tähendab, et hinnateavituse puhul saame info, et hind on langenud ostude jaoks atraktiivsesse tsooni ja tegutsema tuleb nüüd asuda ise. Samas olen täheldanud, et päris sageli ei järgne nüüd erinevatel põhjusel tehingukorralduse sisestamist ja tehingu teostamist.
Olen märganud, et liialt sageli hakkan hinna jõudmisel sihthinna tasemele või selle lähedusse tegelema a) sendi poolitamisega (ehk langeb ikka veel 1-2%); b) tunnen, et langus on justkui olnud ootamatu ja kuna täpseid põhjuseid ei tea, siis ei taha kohe osta; c) tunnen, et vajan aega, et lugeda läbi viimased uudised, finantsaruanded, teha kiire analüüs – seda aega, aga tavaliselt ei ole kohe võimalik võtta; d) hakkab tunduma, et asjad on ikka päris nigelad ja parem on oodata seni kuni väljavaade paraneb (ehk siis ma ei kasuta koheselt ära olukorda, kus investormeelsus on negatiivne ja aktsia hind seetõttu madal).
Seega mina näen limiithinnaga ostukorralduste sisestamist kui üht distsiplineerivat meedet. Sellist, mis aitab püsida kursil ja käituda just vastavalt läbi tehtud analüüsi ning arvutuste tulemustele. Millised on sinu kogemused limiithinnaga tehingukorralduste ja/või hinnateavituste osas? Kas suudad end ise piisvalt hästi distsiplineerida ja osta kui soovitud hinnatase on käes või ehk saaksid samuti siinkohal abi limiitorderitest?
Juuli dividenditulu
Juulis maksid dividende kaheksa minu portfellis olevat ettevõtet ja üks ETF. Kokku laekus kuu jooksul kontole 584 euro väärtuses omanikutulu. Möödunud aasta sama kuuga võrreldes on langenud nii saadud dividenditulu summa kui ka dividende maksnud väärtpaberite arv.
Valdavalt on selle põhjuseks asjaolu, et loobusin möödunud aasta lõpus Latvijas Gaze positsioonist oma portfellis ja seega jäi saamata ka tavaliselt juulis laekuv omanikutulu. Arvestades ettevõtte äri iseloomu tundus mulle, et Latvijas Gaze kaupleb ikka äärmiselt kõrge valuatsiooni juures. Samas nagu täna näha, siis turg arvab jätkuvalt teisiti.
2016. aastal toimunud jagunemise käigus liikus uude firmasse pea pool ärikasumi baasist. Kui esialgu aktsia hind seda kenasti ka kajastas (hind langes 11 euro piirimailt sinna 6-7 euro kanti), siis juba aasta hiljem maksis nüüdseks pea poole vähem ärikasumit teeniva Latvijas Gaze aktsia uuesti 10 eurot.
Naastes taas tagasi dividenditulu statistika juurde, lisan ka omanikutulu kokkuvõtte aastate lõikes. Progressi paremaks jälgimiseks pean ülevaadet ka laekunud dividendidest kalendriaastate lõikes. Tumerohelised jooned tähistavad iga kalendriaasta alul koostatud vastava kalendriaasta dividenditulu prognoosi, tulbad reaalselt kontole laekunud dividenditulu.
Mis saab limiithinnaga orderist siis, kui turg päris kinni on ja avanedes toimub suur liikumine? Näiteks aktsia kaupleb vahemikus 2.1-2$ ja seal vahes ka sulgub. Mul on ostuorder pandud hinnale 1.8$ aga nädalavahetusel juhtub mingi väga halb sündmus ( sõda, tsunami lükkab ettevõtte peamise tehase pikali vms) ja turg avaneb 1.8$st allpool. Kas siis täidetakse minu 1.8$ hind või see, millega turg avaneb?
Hea küsimus! Võib juhtuda nii üht kui teist pidi. Juhul kui turu avanedes on keegi sisestanud müügikorralduse minimaalse hinnaga 1,80, siis sinu order võibki saada täidetud tasemel 1,80. Samas kui sellised limiithinnaga müügiorderid puuduvad ja turg avaneb 1,50 tasemel, siis võid vabalt saada aktsiad kätte ka hinnaga 1,50.
Mul endal on juhtunud kord nii, kord naa. Seepärast kirjutasingi, et nende limiithindade valimisele võib teinekord kuluda päris palju aega ja selliste äkilisemate aktsiate puhul tasub kaaluda ka pisukese turvapuhvri kasutamist.
Kui Trump presidendiks sai, sain ka pool-kogemata aktsiad ostetud odavamalt, kui ise lootsingi.
18.10.2016 panin TKM1T ostuorderi üles hinnaga 7,72, aga hind rallis eest ära. Päev lõppes 7,78 peal.
09.11.2016 sai Trump presidendiks. Hind hetkeliselt päeva alguses langes tohutult ja sain order täidetud 7,64 peal. (s.o. 8 senti odavamalt, kui mu order oli pandud)
Ja et näidata, et see oli ajutine kukkumine, siis nädal hiljem, 16.11.2016 oli TKM1T hind taas 7,96.
Ehk kõik kokku 32 senti tükist või 4,2% hinnavõitu ostuorderi täitumise pealt. 🙂
Aitäh, et jagasid! Rõõm näha, et ka kodumaiselt börsilt on õnnestunud näiteid võtta.