Simulatsioon – kui pikaks ajaks jagub raha?

Valdav enamus finantsvabaduse poole püüdlejatest on täna niinimetatud kogumise ehk akumuleerimise faasis. See tähendab, et pigem ollakse oma portfelli alles üles ehitamas ja sellega kui kauaks juba olemasolevast varast elamiseks jagub, oma pead kuigivõrd ei vaevata.

Kindlasti on paljudel finantsvabaduse teel liikujatest mingi konkreetne numbriline siht. Olgu selleks siis rahavoo tasandil või hoopis portfelli suuruse näol mõõdetav eesmärk. Samas olgem ausad, enamasti on need sihid paika sätitud üpris lihtsate, kohati ehk isegi liialt lihtsate, arvutuste baasilt. Eriti puudutab see neid, kelle portfellist/rahavoost valdava enamuse moodustavad (ühisrahastuse) laenud/võlakirjad. Miks? Eks ikka selle pärast, et sel puhul eksisteerib varade reinvesteerimise risk (me ei tea, mis intressimääraga me tulevikus oma raha uuesti välja laenata ehk tööle panna saame), mida vähesed tegelikult arvesse võtta oskavad.

Samas reaalsuses on neid tegureid, millest meie edukas pikaajaline finantsiline hakkama saamine sõltub, hoopis rohkem. Olgu selleks kasvõi näiteks järjepidev elukalliduse tõus (inflatsioon). See komponent jääb nii mõnelgi tihti arvesse võtmata. Lihtsustatult tähendab see seda, et juhul kui minu laenuportfell toodab täna iga kuu 1000 euro väärtuses rahavoogu ja ka minu kulud täna on 1000 eurot kuus, siis suure tõenäosusega 5 aasta pärast vajan ma elukalliduse tõusu tõttu rohkem kui 1000 eurot kuus. See omakorda tähendab seda, et juhul kui laenuportfelli neto intressimäär (maksude ja realiseerunud krediidikahjude järgne tulumäär) jääb samaks, on mul investorina hoopis igal aastal inflatsiooniga kohaldatud rahavoo taseme säilitamiseks tarvis veidi kapitali juurde investeerida.

Väärtpaberitesse investeerimise puhul on asi lihtsam. Meil on olemas rohkelt ajaloolisi andmeid, mis võimaldab läbi simuleerida erinavaid mineviku andmetel (või nende jaotusel) põhinevaid stsenaariume. Sattusin hiljuti just ühe sellise kalkulaatori peale, mida siinkohal nüüd hea meelega ka jagan ja veidi tutvustan.

Finantsvabaduse kalkulaator

Kõnealune kalkulaator on ikka päris detailne. Näiteks on seal võimalik arvesse võtta elukalliduse tõus ehk teha kõik arvutused inflatsioonijärgselt. Samuti saame lisaks tänasele varade mahule täpsustada, kas ja kui suured on tulevased finantsvabaduse või pensioniea lisanduvad kulud ning tulud. Arvesse saab ka võtta investeerimisega kaasnevad tasud (ennekõike haldustasud), tulevikus portfellist raha välja võtmisel ja täiendavatele tuludele rakenduva maksumäära ning muudki.

Samuti eksisteerib kalkulaatoris väli, mille nimi on spending flexibility ehk kui paindlikud me suudame olla oma kulude tegemisel. See on päris tore funktsionaalsus, sest mõjutab tulevikus elamiseks vaja minevat varade mahtu ikka päris oluliselt. Näiteks juhul kui minu iga-aastased inflatsiooniga kohaldatud elamiskulud on 24 000 eurot aastas (2000 eurot kuus), kuid tean, et vajadusel saan hakkama ka 20% väiksema summaga (1600 euroga kuus), vähenebki kuni elu lõpuni ära elamiseks vajaliku portfelli suurus pea -20%. Seda paindlikkust ehk madalamat raha portfellist välja võtmise määra kasutatakse ainult sellistel aastatel, mil finantsturud on languses ja portfelli jääk on madalam kui portfelli väärtus pensionipõlve/finantsvabadusega alustades.

Kalkulaatori enda leiab sellelt lingilt.

Alljärgnevalt kirjeldan, milliseid stsenaariumeid ma ise oma hetke finantsolukorda arvesse võttes läbi mängisin ja milliste tulemusteni jõudsin.

Eeldused järgnevate simulatsioonide tarbeks

Alustuseks võtsin kõige lihtsama lähenemise. Sellise, kus võtan aluseks minu tänase keskmise aastase elamiskulude taseme. Seal on tegelikult ikka päris palju õhku sees ehk siis olen viimastel aastatel rohkema vaba aja olemasolu tõttu kulutanud senisest oluliselt rohkem näiteks reisimisele ja ega ei ole ka muu meelelahutuse osas väga rangeid kulutamise piire enesele seadnud. Samas ehk see ongi selline hea alguspunkt, sest elan just täpselt sellist elu, mida hea meelega jätkaksin. Oma igakuist tulude-kulude tabelit vaadates näen, et vajadusel saan kenasti hakkama ka 20-25% madalamate kuludega. Seega saan spending flexibility väljale stsenaariumi 1a puhul kirjutada 0% ja 1b puhul 25%.

Teiseks eelduseks võtsin selle, et pean tulevikus hakkama saama ainult oma enda vahenditest. Ehk siis lihtsuse mõttes selle variandi puhul ma ei arvesta ei riikliku pensioni ega ka teise samba pensionifondi väljamaksetega selle perioodi kohta, mil jõuan pensioniikka. Arvestades praegu pensionisüsteemi ümber toimuvat võib öelda, et see on ikka täiesti üllatuslikult kiiresti aktuaalseks tõusnud teema (mingil põhjusel hindasin ise, et ohud varitsevad pigem seal 15-20 aasta pärast kui rahvastikupüramiid eriti nigelas seisus on).

Samuti hõlmab see stsenaarium olukorda, kus ma alates tänasest ei teeni mitte ühtegi senti täiendavat tulu. Ennekõike puudutab see siis näiteks aktiivset tulu (näiteks töötasu ükskõik, mis kujul) või ka muud investeerimisportfelli välist passiivset tulu. Suhteliselt ebarealistlik stsenaarium, aga vaatleme seda siis kui kõige konservatiivsemat ja justkui kõige negatiivsemat stsenaariumit.

Vanuse väljale sisestasin oma praeguse vanuse ja ootava finantsvabaduse põlve pikkuse jätsin 50 aasta pikkuseks nagu kalkulaatori vaikimisi seadetes oli. Minu portfell koosneb täna valdavalt aktsiainvesteeringutest ja näen seda suuresti olevat nõnda ka edaspidi. Seega varaklasside jaotusse sai kirja 90% aktsiaid, 0% võlakirju ja 10% raha. Oman pisut ka väärtismetalle, aga need on sobilik antud arvutuste tarbeks pigem üldse välja jätta või siis kaasata raha kategooriasse. Arvutused teostan inflatsiooniga kohandatud numbreid kasutades (inflation adjusted) ehk siis varaklasside tootlustest arvutatakse inflatsioon maha ja iga-aastaseid elamiskulusid muudkui kasvatatakse inflatsiooni võrra.

Kas ma olen finantsvaba juba täna?

Neid kirjeldatud eeldusi kasutades näen, et juhul kui hakkaksin täna otsast oma portfelli müüma ja ei teeniks kusagilt mujalt mitte ühtegi senti, elaksin oma investeeringutest 100% kindlusega ära 6 aastat (juhul kui jätkan hoogsalt raha kulutamist reisimisele) kuni 11 aastat (kui vähendan vajadusel mõningatel aastatel oma elamiskulusid 25% võrra). Ligi 50% tõenäosusega jaguks rahast simulatsioonide kohaselt järgmiseks 24 aastaks. Umbes 25% tõenäosusega saaksin hakkama isegi järgmised 31 aastat. Seda siis juhul kui finantsturgude arengud on pigem toetavad.

Veidi ka selgitusi graafikul kasutatud värvide kohta. Halliga tähistatud ala väljendab tõenäosust, et olen selleks vanuseks siit ilmast juba lahkunud. Punakas ala väljendab iga vanuse punkti juures tõenäosust, et mu varad saavad otsa enne kui lõpevad elupäevad. Heleroheline ala kajastab olukordi, mil portfelli väärtus selles vanuses on väiksem kui täna finantsvabaduse teekonda alustades. Sealt edasi tumedamad rohelised toonid kajastavad tõenäosusi, et portfelli väärtus on kuni 2x suurem kui portfelli algväärtus, kuni 5x suurem kui algväärtus ja üle 5x suurem kui algväärtus.

Stsenaarium #2 – lisan oodatava I ja II samba pensioni

Järgmisena soovisin läbi mängida olukorra, kus ma järgmised 25 aastat ei teeni mitte sentigi täiendavat tulu, kuid 65 aastaseks saamisel on mul õigus nii I kui ka II samba pensionile. I samba pensioni puhul võtsin väga lihtsustatult aluseks viimase statistika kohaselt raporteeritud keskmise vanaduspensioni suuruse. 2019. aasta I kvartali lõpus seisuga on selleks 448 eurot kuus ehk 5376 eurot aastas. Kuna täna on riiklik pension kenasti seotud elukalliduse tõusu ja sotsiaalmaksu laekumise suurenemisega, siis lihtsustatult võime arvutustes aluseks võtta selle, et alates näiteks 65. eluaastast saan riikliku pensionina igal aastal tänases vääringus 5000 eurot.

II sambast saadavate maksete puhul kasutasin taas kord lihtsustatud lahendust. Kuna selle stsenaariumi kohaselt ma järgmise 25 aasta jooksul palka ei teeni ega II sambasse täiendavaid makseid ei tee, siis rakendasin olemasolevale II sambasse kogunenud rahale umbes +3% keskmist aastast tootlust. Saadud väärtusest leidsin iga-aastase väljamakse kasutades 4% reeglit. See teeb tulemuseks samuti umbes 5000 eurot aastas.

Alljärgnevalt graafikult on näha, et järgmise 25 aasta perspektiivis kuigi palju ei muutunud. Täispikka finantsvabaduse põlve hinnates kasvas edukuse määr (tõenäosus, et raha jagub elu lõpuni) 9% tasemelt 27% tasemele.

Stsenaarium #3 – lisan juurde aktiivse tulu

Järgmisena kirjeldatavat stsenaariumit pean ise mõnes mõttes ehk kõige tõenäolisemaks. Olen tänaseks juba üle kolme aasta olnud prii palgatööst, kuid näen, et päris jõude ikka ei istu. Seega on üpris ebarealistlik, et järgmised 25 aastat ma lillegi ei liiguta ja mitte ühtegi eurot tulu ei teeni. Ikka leidub huvitavaid ettevõtmisi, projekte ja tegemisi, mida ma naudin ning millest laekub ka sissetulekut.

Seda stsenaariumit läbi mängima hakates oli mu soov leida see niinimetatud tasakaalupunkt. Teisisõnu keskmiste igakuiste aktiivsete sissetulekute tase järgmiseks 25 aastaks nõnda, et finantsvabaduse edukuse määr kuni 90. eluaastani oleks 100%.

Selle saavutamiseks sisestasin väljale extra income täiendavate sissetulekute numbri ja kohe selle välja all olevates kastikestes start age ja end age defineerisin ära, mil mingid rahavood laekuvad. Seega alltoodud graafikul läbi mängitud stsenaariumi puhul laekub igal aastal aktiivset tulu 12 000 eurot vanuse vahemikus 40-64 ja hiljem vanuses 65-90 I ja II samba pensioni kokku 10 000 eurot aastas.

Ülalkirjeldatud viisil arvutusi läbi tehes leidsin, et juhul kui ma sihin 100% edukuse määra kuni oodatava elueani 90 aastat, piisab kui teenin iga kuu aktiivselt juurde umbes 800 eurot kuni 1400 eurot. 800 eurosest kuisest netotulust piisab juhul kui tunnen, et olen paindlik ja valmis vajadusel oma kulude taset kuni 25% aastaks-paariks alla tooma. Juhul kui seda teha ei soovi, siis tuleb sihtida 1400 euro suurust keskmist igakuist netotulu.

Arvestades, et selliselt üles ehitatud kalkulaatorid ja läbi tehtud simulatsioonid kasutavad ajaloolistele andmetele baseerudes ka neid kõige kehvemaid ajajärke, on tulemus ju suhteliselt hea. Seega kokkuvõtteks saan öelda, et juhul kui tahan olla kindlustatud viimase enam kui 100 aasta jooksul läbi elatud kõige mustema stsenaariumi vastu, siis oma kulutustes paindlik olles piisab sellest kui teenin iga kuu keskmiselt 800 eurot netotulu. See teeb kokku umbes 10 000 eurot aktiivset netotulu aastas. Seda numbrit peaks järgmise 25 aasta jooksul siis järk-järgult kasvatama koos elatustaseme üldise tõusuga. Teisisõnu eeldades umbes 3% keskmist aastast inflatsiooni, peaksin 2030. aastal teenima 800 euro asemel kuus ligikaudu 1100 eurot kuus.

Kuidas näeb pilt ja seis välja sinul?

Veel mõned tähelepanekud

Ülaltoodud graafikul on halli alana välja toodud USA sotsiaalkindlustuse ameti andmetel arvutatud elus oleku tõenäosused vanuse lõikes. Näiteks minul on tõenäosus 70 aastaselt veel elus olla ligikaudu 75% (surma tõenäosus 25%). 80. eluaastaks on selle statistika kohaselt elus oleku tõenäosuseks kõigest 50%. Mida aasta edasi, seda rohkem võtab graafikul ruumi see hall ala ehk surma tõenäosust kajastav pind. See muudab graafiku omajagu raskemini loetavaks. Eriti sellest aspektist lähtudes, mis puudutab raha piisavust eri vanuste lõikes.

Eemaldades graafikul linnukese kasti Death juures, saame hoopis selgema pildi sellest, milline on meie rikkuse tõenäosuslik jaotus tulevikus. Just seda kajastab alltoodud graafik.

Siit on nüüd palju selgemalt näha, et kui veel 65-aastaselt on tõenäosus lõpetada vähema rahaga kui alustasin umbes 20% (Bal < start), siis 75. eluaastaks on see tõenäosus langenud kõigest 6,3% tasemele.

Graafikut on võimalik lugeda ka teisiti. Näiteks juhul kui mul on elupäevi kuni 85 aastaseks saamiseni, siis 7,4% tõenäosusega on mu varade väärtus (inflatsiooniga kohandatult) vähem väärt kui täna, 32,6% tõenäosusega on varade väärtus kuni 2x kõrgem kui täna, 33,7% tõenäosusega on varade väärtus kuni 5x kõrgem kui täna ja 26,3% tõenäosusega on rikkust vähemalt 5x rohkem kui täna.

Lõpetuseks panen siia kõrvale ka täpselt samadel alustel leitud pildi, kus ainsaks erinevuseks on muudatused investeerimisportfelli jaotuses. Senise 90% aktsiaid ja 10% raha asemel on nüüd varaklasside jaotuseks 60% aktsiaid ja 40% võlakirju.

Mis muutus? Ennekõike tõenäosus surra rikkamana kui täna. Edukuse määr on jätkuvalt 100%, kuid tõenäosus, et surres on portfelli väärtus madalam kui täna on nüüd justkui east sõltumatu ning püsib suhteliselt konstantselt seal 25-30% piirimail.

Maksumäära välja kasutamine

Nagu läbi tehtud arvutustest näha, siis olen maksumäära lahtrisse jätnud hetkel 0%. See on mõnes mõttes justkui ebaõige lähenemine, sest väärtpaberi portfelli müümisel (isegi investeerimiskonto süsteemi kasutades) tuleb lõpuks aastate möödudes portfellist raha välja võttes hakata maksma tulumaksu.

Samas rakendub average tax rate väljale sisestatud maksumäär ka extra income väljal kajastatud tuludele. Mängisin läbi nii 20% tulumaksu määraga maksustatud portfellist raha välja võtmise ja bruto tulude stsenaariumi kui ka ülalpool kasutatud 0% maksumäära ja netotulude võimaluse ja märkimisväärseid erinevusi tulemustes ei näinud. Seega otsustasin siin näitlikustamiseks viimati kirjeldatud variandi kasuks.

Milline paistab sinu tulevik tänast stardipunkti arvesse võttes?

Andke siis julgelt kommentaarides teada, mis mõtteid ja tundeid simulatsiooni tulemused tekitasid! Meie kõigi elud ja seeläbi ka kalkulaatoris kasutatavad andmed/eeldused on erinevad ning seepärast on huvitav teada ka teiste tulemusi.