Kas ETFidesse investeerimisel piisab vaid ühe fondi välja valimisest?

Kas ETFidesse raha paigutades piisab vaid ühe fondi välja valimisest? Just see küsimus on see, mida minult üha sagedamini küsitakse. Nii koolitustel, siin blogi kommentaarides või kirja teel. Põhimõtteliselt sellele justkui on üks ja ainus õige vastus, aga samas nagu ei ole ka. Alljärgnevalt panen kirja kolm küsimust, mis aitavad leida selle õige vastuse ja lahenduse just sinu jaoks.

Küsimus #1 – kas tunnen end mugavalt teades, et kogu mu raha on vaid ühes fondis?

Esimene küsimus, mida endalt küsida on järgmine: kas tunnen end mugavalt teades, et kõik minu säästud ja kogu raha on vaid ühes ETFis? Sellele küsimusele paremini vastamiseks on hea teada pisut taustainfot.

Esiteks seda, et börsil kaubeldavatesse fondidesse ehk ETFidesse investeerimisel on meie kui investorite vara alati eraldi fondivalitseja varadest. Mida see tähendab? Ennekõike seda, et juhul kui fondivalitsejaga midagi juhtuma peaks (ajutine või kestev maksejõuetus, realiseeruvad ärilised riskid vms), siis fondi varad ei kuulu nii-öelda pankrotipesa varade hulka. Seega meie kui ETFi investori raha ei saa mitte kunagi kasutada selleks, et ära maksta fondivalitseja võlgnevusi. Fondi varad ei ole fondivalitseja varad. Fondi varad kuuluvad fondi investoritele. Sisuliselt tähendab see seda, et me oleme investoritena kaitstud selle eest kui fondivalitsejaga midagi halba juhtuma peaks. Kõige negatiivsema stsenaariumi korral (fondivalitseja likvideerimine) kuuluvad ETFid likvideerimisele või antakse nende ETFide varade valitsemine edasi mõnele teisele fondivalitsejale.

ETFi likvideerimise puhul müüakse kõik fondi varad maha ja investoritele kantakse kontole nende investeeringu rahaline väärtus. Suures plaanis kajastab seda likvideerimisväärtust ETFi puhul selle turuhind, samuti fondi varade puhasväärtus (NAV ehk Net Asset Value). Tõsi, fondi likvideerimisega kaasnevad enamasti ka täiendavad kulud, kuid valdavalt on need ETFide puhul siiski suhteliselt väheolulised.

Meie kui ETFi investori jaoks käib ETFi likvideerimisega kaasas peamiselt kaks riski. Pigem ma nimetaks neid isegi ebamugavusteks ja mitte riskideks. Seega kumbki neist ei ole midagi sellist, mida me väga pelgama peaks.

Esiteks kuulutatakse ETFi likvideerimise puhul välja viimane börsil kauplemise päev. Olgu selleks näiteks 30. aprill. See tähendab, et 29. aprillil ja ka 30. aprillil saab selle ETFiga veel börsil tehinguid teha, kuid 1. mail ja 2. mail enam mitte. Lisaks antakse teada ka ETFi likvideerimise kuupäev. See on siis see päev, mil ETF on kõik oma investeeringud rahaks teinud (aktsiad, võlakirjad maha müünud) ja kannab selle raha investori kontole. Tavaliselt on likvideerimise kuupäev umbes nädala-kahe jagu hiljem kui viimane kauplemispäev. Seega juhul kui me juhtumisi ei kuule ETFi likvideerimisest ja nii-öelda magame maha viimase kauplemispäeva, siis peame oma raha ootama umbes nädala-kaks. Ebamugavus ja väike risk seisneb nüüd siis selles, et selle nädala-kahe jooksul võib turul toimuda oluline hinnatõus, millest me ilma jääme.

Teine ebamugavus on seotud juba sellega kui raha meie kontole maabunud on. Siis meil tuleb leida uuesti üks meie jaoks sobiv ja likvideeritud ETFiga sarnane fond, kuhu uuesti oma raha paigutada. Ühesõnaga veidi ebamugavust, kuid samas mitte midagi väga hullu.

Seega kuna fondi varad on fondivalitseja varadest eraldi, siis fondivalitseja krediidiriski (maksejõulisuse) pärast me ETFi investorina muret tundma ei pea. ETFi likvideerimisel võib juhtuda, et peame ootama nädala-kahe jagu enne kui saame oma raha uuesti turule paigutada.

See kõik tähendab, et ratsionaalselt võttes ei ole siinkohal mitut ETFi oma portfelli justkui vaja. Kui meie eesmärk on investeerida aktsiatesse üle kogu maailma ja me leiame enda jaoks fondi, mis järgib mõnd globaalset indeksit (näiteks MSCI World, FTSE All-World), siis saame oma investeerimiseesmärgi saavutada ka vaid ühe ETFi kaasamisega.

Inimestena me samas ei ole teadupärast ratsionaalsed. Olulist rolli mängivad meie elus ka emotsioonid. Juhul kui tunnemegi end mingil põhjusel ebalevalt kogu oma raha ja sääste ühte ETFi paigutades, siis selle hirmuga ei ole mõtet võidelda. Lihtsam on oma portfell kokku panna siis kahest või kolmest eri (fondivalitseja) ETFist. Kui see aitab meid ebamugavustundest üle ja laseb rahulikumalt magada, siis see ongi just see õige lahendus.

Küsimus #2 – kas meie välja valitud ETF kaasab kõik olulised sektorid, regioonid, nišid?

Järgmine küsimus, mida endalt küsida puudutab investeerimisuniversumit. Teisisõnu seda, kuhu meie poolt välja valitud ETF oma raha paigutab. Siinkohal tasub uurida, kas kõik, mida me tähtsaks peame, on ETFi kaasatud.

Aktsiatesse raha paigutavatest globaalsetest ETFidest rääkides tõusetub siin valdavalt kaks küsimust:

1. Kas ETFi on kaasatud kõik meid huvitavad riigid ja regioonid?
2. Kas ETFi on kaasatud kõik meid huvitavad erineva suurusega (turukapitalisatsiooniga) ettevõtted?

Näiteks tasub teada, et MSCI World aktsiaindeksisse on kaasatud vaid arenenud tööstusriigid, samas kui FTSE All-World indeks hõlmab endas kohe ka arenevate riikide aktsiaturge. Uurida tasub ka seda, kas erinevad niinimetatud piiriturud (frontier markets) on kaasatud või mitte. Mõne jaoks on see oluline, teise jaoks mitte. Sõltub sellest, millised on meie uskumused (kas usume, et piiriturud ja arenevad turud kasvavad tulevikus keskmiselt kiiremini kui arenenud turud).

Seega juhul kui tahame võimalikult laiapõhjalist ja võimalikult paljusid riike katvat aktsiaportfelli ning oleme omale alustuseks välja valinud näiteks iShares Core MSCI World UCITS ETFi, siis peaksime sellele lisaks portfelli kaasama ka mõne arenevate turgude ETFi, näiteks iShares MSCI EM UCITS ETFi või iShares Core MSCI EM IMI UCITS ETFi. Siis on kaetud nii arenenud tööstusriikide (USA, Jaapan, Saksamaa, Suurbritannia jne) kui ka arenevate riikide pool (Hiina, India, Venemaa, Brasiilia, Mehhiko jne).

Teine ülalpool välja toodud küsimus on samuti oluline. Akadeemilised uurimused on näidanud, et keskmiselt on väikefirmad näidanud suurfirmadest kõrgemaid tootlusnumbreid (suurema hinnakõikumise ulatuse ehk kõrgema volatiilsuse hinnaga muidugi). Seega need investorid, kes suuremat hinnakõikumist ei pelga ja pigem püüavad maksimeerida pikaajalist tootlust, soovivad enamasti oma portfelli kaasata ka väikefirmasid (small cap stocks). Siinkohal tasubki nüüd teada, et valdavalt kaasatakse nii MSCI kui ka FTSE All-World indeksitesse ainult suurfirmade (large cap) ja keskmise suurusega firmade (mid cap) aktsiad. Väikefirmad jäävad enamasti sellistest globaalsetest indeksitest ja ETFidest välja. Niisiis investorid, kes soovivad kasu lõigata väikefirmade kiiremast kasvust ja kõrgemast oodatavast tootlusnumbrist, peaksid oma portfelli lisama mõne väikefirmadele keskendunud ETFi. Nende leidmisel ongi abiks märksõnad small cap.

Küsimus #3 – kas olen rahul ETFi portfelli jaotusega?

Kolmas küsimus, mida endalt küsida puudutab ETFi portfelli jaotust. See tähendab, et nüüd tuleb ette võtta fondi infoleht või veebileht ja uurida, kuhu täpselt mu raha täna läheb. Kas ma olen rahul, et enamus sellest läheb USA aktsiatesse? Kas ma olen rahul, et arenevate riikide aktsiad moodustavad vähem kui 10% kogu portfellist? Või, et mandri-Euroopa aktsiate osakaal on kõigest 20%? Või sellega, et tervishoiu sektori aktsiaid on kõigest 11%? Või siis sellega, et portfellis on nii sellised firmad, mis dividende maksavad, aga ka sellised, mis dividende ei maksa?

Juhul kui vastus mõnele ülaltoodud või sarnasele küsimusele on ei, tuleb vaadata, millist ETFi on mõistlik oma portfelli lisada, et viia sisse vajalik nii-öelda tasakaalustamine. Näiteks juhul kui soovime oma kogu portfelli tasandil vähendada USA aktsiate osakaalu ja tõsta Euroopa aktsiate osakaalu, siis hakkame lisaks MSCI World ETFile soetama ka mõnd Euroopa-suunalist ETFi (MSCI Europe, STOXX Europe 600 vms). Kui meil on kindel usk arenevate turgude edusse, siis lisame portfelli mõne arenevate riikide ETFi, kui usume tervishoiu või tehnoloogiasektori võidukäiku, saame oma portfelli lisada vastava sektori fondi.

Kokkuvõtteks

Seega nagu näha, siis küsimusele, kas piisab kui minu portfell koosneb vaid ühest ETFist, justkui saab anda selle ühe ja ainsa ratsionaalse vastuse ja samas nagu ei saa ka. Siinkohal tasubki sellele küsimusele vastuse leidmiseks läheneda individuaalselt pidades silmas kolme märksõna – mugavustunne, fondi investeeringute universum (ulatus) ja portfelli osakaalude jaotus.

Praktiline abimees ETFide valimiseks

Juhul kui tunned, et ise ei taha seda lõputut hulka fonde läbi kammida ja samas tahaks justkui kindlust, kas ikka sai oma pikaajalise portfelli tarbeks välja valitud sobilikud ETFid, siis leiad abi sellest hiljuti kaante vahele saanud e-raamatust “Praktiline abivahend ETFide valimiseks”.

E-raamat koondab endas kokku 21 börsil kaubeldavat fondi, mis katavad ära kõige populaarsemad aktsiaindeksid ja investoreid tavaliselt huvitavad regioonid. Suur töö on nüüd sinu eest juba tehtud, erinevad filtrid ja valikukriteeriumid rakendatud ning kokku koondatud nii-öelda ETFide koorekiht.

Pangalingi vahendusel pdf formaadis e-raamatu ostu sooritamiseks klikka “Osta” nupule.

Pärast ostukorvi tellimuse kinnitamist, kontaktinfo sisestamist ja pangalingi vahendusel makse tasumist jõuab e-raamat automaatselt Sinu e-mailile. Juhul kui seda ligikaudu 5 minuti jooksul juhtunud ei ole, siis kiika igaks juhuks ka rämpsposti ja pakkumiste kataloogidesse.