Mulle meeldivad dividendid. Mis siis, et esialgu on tegu üpris väikeste summadega. Nähes järjepidevalt – kuust-kuusse, kvartalist-kvartalisse, laekumas oma kontole lisaks töötasule raha, mille saamiseks ei tule vahepeal kuigi palju vaeva näha, teeb see rõõmu. Ja tekitab põnevust. Olgugi, et esialgu on laekuvad summad vaid kümnetes eurodes mõõdetavad, aga järjepidevalt dividende ja ka säästetud kapitali edasi investeerides, kasvab dividenditulu lumepall ajapikku aiva suuremaks. Paljuski just progressi jälgimiseks käesolevat igakuiste dividendilaekumiste logiraamatut siinkohal peangi.
Uudis, mis ei olegi tegelikult uudis
Alustan seekord juttu sellest, et nädalapäevad tagasi tuli välismaine maakler Interactive Brokers välja pressiteatega, millest haarasid optimistlikult kinni nii meie kohalikud ajakirjanikud kui ka Facebook’i Finantsvabaduse grupi liikmed.
Nimelt hõikas IB välja, et alates oktoobrist saab nende uues IBKR LITE nime kandvas versioonis teha piiramatul hulgal tasuta tehinguid USA börsidel noteeritud üksikaktsiate ja ka ETFidega. See viimane on nii või teisiti Eesti investorite jaoks ebaoluline, sest USAs registreeritud ja seal kauplevaid ETFe ei saa Eesti residendist investorid möödunud aastal kehtima hakanud Euroopa Komisjoni MIFID II direktiivi valguses enam kaubelda.
Lisaks tehingutasude kaotamisele kaovad IBKR LITE versiooni puhul ära ka erinevad miinimumnõuded ja niinimetatud passiivsustasu (seni 10 USA dollarit kuus).
Senine versioon saab nimeks IBKR PRO ja seal sisulisi ega hinnakirjalisi muutusi välja ei hõigatud. Alljärgnevas tabelis on välja toodud LITE ja PRO versioonide võrdlus. Olen punaste kastikestega välja toonud olulisemad erinevused.
Nagu näha, siis LITE versioonis saab tehinguid teha vaid mobiiliäppi kasutades. Kättesaadavad ei ole ei veebipõhine kauplemiskeskkond ega ka Trader WorkStation nime kandev platvorm. Lisaks on mõningased erinevused ka rahajäägi pealt makstavas intressimääras (hoiuseintress on madalam) ja võimenduslaenu intressimääras (võimenduslaen on kallim).
Miks ma siiski ütlen, et tegu on justkui uudisega, mis Eesti investori jaoks ei ole uudis? Eks ikka selle pärast, et uus LITE versioon tuuakse turule ainult USA ja India residentidest klientidele. Seega Eesti residendist investorid, kes valdavalt on IB konto avanud IB Suurbritannia haru kaudu vähemalt praegu LITE versioonile ligi ei pääse.
Kauplemisportfell ettevõtte all IB kontol
Kirjutasin just möödunud nädalal sellest, kuidas ka pikaajalisel investoril tasub omada niinimetatud kauplemisportfelli. Teisisõnu suunata osa rahast spekulatiivsetesse tehingutesse.
Möödunud aasta detsembris kui avasin oma ettevõttele konto IBs, otsustasin kohe, et kulu- ja maksuefektiivsuse huvides saavad kõik spekulatiivsed väärtpaberitehingud tehtud nüüd just selle konto kaudu. Tänaseks on seal neid spekulatiivseid positsioone juba õige mitu ja ka õppetunde on neist tulnud rohkem kui kuhjaga. Jagan mõningaid neist siis siinkohal ka teiega.
Olgu alustuseks öeldud, et kõik võetud positsioonid on jätkuvalt avatud ehk siis ei kahjumeid ega kasumeid ma hetkel realiseerinud ei ole. Eelistan neid positsioone ise kutsudagi pigem spekulatiivseteks positsioonideks ja mitte kauplemispositsioonideks, sest neist enamuse puhul on tegu väärtusinvesteerimise poole kaldu investeerimisteesidega, mille välja mängimine võtab enamasti kvartaleid kui mitte aastaid. Teisisõnu olen soetanud aktsiaid, mille sisemine väärtus (intrinsci value, fair value) ja turuhind ei ole hetkel ühel või teisel põhjusel vastavuses. Kõige suuremad positsioonid (ja ka kõige valusamad õppetunnid) puudutavad hiljuti spin-off’itud firmasid.
Spin-off, mis muutis äkitselt kurssi
Ühena esimestest võtsin varakevadel positsiooni sisse 2018. aasta sügisel eraldumise teel loodud tööstussektori ettevõttes. Tegu on väga tugevast emafirmast pärineva ettevõttega, mille turukapitalisatsioon jäi spin-off’i hetkel sinna 2-3 miljardi USA dollari kanti. Emafirma turukapitalisatsioon ületab 100 miljardi dollari piiri ikka omajagu. See kõik tähendab seda, et emafirma aktsionärid said ühel hetkel möödunud aasta sügisel oma portfellidesse näpuotsatäie ühe uue väikefirma aktsiaid.
Valdavalt sellistel puhkudel järgneb nüüd suurte aktsiafondide ja institutsionaalsete investorite poolt müügilaine – lihtsalt eesmärgiga korrastada portfelli ja saada lahti mikropositsioonidest. Just nõnda läks ka seekord. 2018. aasta oktoobris börsikauplemist alustades tuli firma börsile hinnaga 29,75 dollarit, kuid hind langes müügisurve tõttu loetud nädalatega 20 dollari piirimaile. Olin varasemast tuttav nii emafirma tegemistega kui ka teinud nüüd analüüsitööd uue eraldunud firma äri osas ja leidnud, et umbes 18 dollari suuruse hinna pealt on sealt väärtust rohkem kui küll. Seega läkski sisse limiithinnaga tehingukorraldus just selle hinnataseme pealt.
Müügisurve aasta viimastel kuudel tasapisi vaibus ja selle aasta märtsiks oli aktsia hind kosunud juba 26 dollarini. Märtsikuise kvartalitulemuste teavitamise käigus tuli firma juhtkond välja päris kardinaalse strateegiamuutusega. Kui varem oli välja hõigatud ka dividendipoliitika (ja minu arvutused viitasid esialgsele dividendimäärale nii umbes 2,0-2,5%), siis nüüd otsustati ühtäkki, et tegu saab olema kasvuettevõttega. Teisisõnu kiirendati oluliselt investeeringute programmi, mis tähendas, et seni dividendimakseteks planeeritud rahavoog suunatakse firma kasvu.
See uudis ei meeldinud mulle teps mitte. Peaasjalikult seetõttu, et minu investeerimistees oli soetada müügisurve all ülemäärast hinnalangust kannatanud väikefirma aktsiaid ja korjata seni dividende kuni müügisurve vaibub ning aktsia hind taastub firma õiglase väärtuse tasemele. Huvitavaks tegi olukorra nüüd tõik, et just sel strateegiamuutusest teavitamise päeval kukkus aktsia hind umbes 25 dollari tasemelt hetkega 18 dollari tasemele ja minu limiithinnaga sisse pandud ostukorraldus sai täidetud. Niisiis olin sellest hetkest alates investor aktsias, mille investeerimistees oli just pea peale pööratud.
Mida nüüd siis sellises olukorras teha? Esimene otsus oli selge – juurde ei soeta, vähemalt mitte enne kui investeerimistees on üle vaadatud. Näen oma märkmetest, et sel samal päeval olin teinud täitsa põhjaliku analüüsi. Olin omale üles kirjutanud, et kui juhtkond suudab tegevuskava ellu viia, kujuneb perioodil 2019-2023 EBITDA kasvuks keskmiselt +15% aastas. Pole paha! Laenukoormus tundus ka mõistlikul tasemel ja otsustasingi, et las ta siis jääda. Täna näeb olukord välja selline.
Nagu ülaltoodud graafikult näha, siis suve lõpus keeras aktsia hind uuesti päris tugevale langusele. Augustis korra justkui tundus, et võiks olla lisamise ehk täiendava ostu koht, aga avastasin, kuidas käsi ikka üldse enam ei tõuse ostunuppu vajutama. Eks ikka selle pärast, et esialgne investeerimistees enam paika ei pea ja nüüd justkui puudub veendumus ning pühendumus seda positsiooni aktiivselt hallata.
Tõsi, tegin ju täiendava analüüsi ja seal tundub kõik klappivat, kuid iga päeva, iga kuuga avastan kui oluline on minu jaoks see aktsiate hoidmise eest justkui kompensatsioonina saadav regulaarne rahavoog ehk dividend. Dividende mitte maksvate aktsiate puhul hiilib pidevalt hinge kahtlus, kas ikka hindasin kasvupotentsiaali ja hinnatõusu potentsiaali õigesti, millal peaks siis tegema müügitehingu ja ostude puhul otsin eriti suuri turvapuhvreid. No ikka kohe üldse ei sobi see kõik minu karakteriga.
Kaubandussõja ohver
Kirjutan lühidalt ka teisest spekulatiivsest positsioonist. Taas kord on tegu spin-off’iga. Sel korral oli emafirma pigem keskmise suurusega ettevõte (mid cap) ja eraldati üks ärisuund ehk ligi kümnendik ärist. Tegu on toorainesektori ettevõttega, mis tähendab, et tsüklilisust on omajagu. Nagu alltoodud graafikult näha, siis esialgu hoidis 12 dollari juures toetustase päris hästi. Kuni siis selle ajani, mil see enam ei hoidnud 🙂 Just täpselt nii nende asjadega vahest läheb.
Selle positsiooniga oli tees järgmine: spin-off’ile (antud ettevõte tegi seda kusjuures kahes etapis) tavaliselt järgneva müügisurve leebumisel hindasin, et turuhind võiks sisemise väärtuse tasemele tagasi liikuda maksimaalselt aastaga. Samas näen märtsis tehtud märkmetest, et olen omale kirja pannud ka lisatingimused. Turuhinna liikumine sisemise väärtuse juurde saab juhtuda ainult tingimustel, et üldine globaalmajandus ei jahene, finantsturgudel ei ole ülemäärast närvilisust ja Hiina turul kui ettevõtte peamisel sihtturul ei toimu kardinaalseid muutusi.
Täna on olukord selline, et põhimõtteliselt on realiseerunud pea kõik need riskid pluss veel paar päris olulist lisaks. Esimeseks hoobiks olid USA ja Hiina vahelised tariifide kehtestamise lahingud. Sellele järgnes esmalt hirm ja siis juba realiseeruma hakkav tööstustoodangu aktiivsuse aeglustumine. Lisaks tuli löök ka selle riigi poliitilistest arengutest, kus ettevõte valdavalt oma kaevandustega tegev on. Lisaks sellele andis ports aktsionäre firma suve hakul kohtusse süüdistades ettevõtte juhtkonda spin-off’i käigus välja käidud prognooside paikapidamatuses. Teisisõnu läks halvasti pea kõik, mida olin arvanud, et võib halvasti minna pluss veel kamaluga peale ka.
Nagu ülaltoodud graafikult näha, siis siin suutsin hoida kainet meelt pisut paremini ja hallata positsiooni aktiivsemalt. Kevadel ja suvel tehtud täiendavate ostu ajal ja ka täna on investeerimistees jätkuvalt paigas. See andis julgust positsiooni kasvatada. Kuigi neljanda ehk viimase ostu puhul ootasin enne positsiooni suurendamist kerge ülespoole liikumise ja hoo ära, siis sügise poole tulid uued üllatused. Sellised, mis tõid kaasa taas kord rohkelt volatiilsust nii ühele kui teisele poole.
Igatahes täna on seis selline, et antud positsiooniga olen miinuses ligi 30% ja eelmises sektsioonis kajastatud aktsiaga ligi 25%. Tunnistan ausalt, et pea iga kord kui oma ettevõtte IB konto väljavõtet või seisu vaatan, siis need kaks positsiooni närivad hinge. No ikka üldse ei meeldi mulle see, et panin pea viiekohalise summa nende ideede alla ja nüüd nad seal istuvad. Ilma, et ma saaks mingisugustki rahavoogu või oskaks kuidagi moodi ette ennustada, millal võiks saabuda nii-öelda lunastus. Ei ole midagi teha, no lihtsalt ei sobi minule selliste dividende mitte maksvate väärtpaberitega spekuleerimine.
Kõik ei ole siiski kadunud
Toomaks veidi tasakaalu negatiivse kajastuse kõrvale ja näitamaks, et tervikpilt ei ole sugugi nii halb, mainin ära ka hästi välja mänginud tehingud.
Lisaks eelmainitud kahele positsioonile on mul ettevõtte all hetkel veel 6 sellist spekulatiivset või poolspekulatiivset positsiooni. Ei oskagi neid nüüd täpselt määratleda, sest tegu on enamasti küll dividende maksvate firmadega, kuid pigem läksin nende puhul püüdma hinnatõusu. Need kõik on kaalutud keskmise ostuhinnaga võrreldes kuni 30% plussis ja hoian neid rahulikult edasi.
Miks siis need positsioonid justkui on spekulatiivsed ja justkui ei ole ka? Valdavalt on tegu nende samade aktsiatega, mida hoian ka oma dividendiportfellis. Paar aastat tagasi aga märkasin, kuidas mitme tööstussektori või muu tsüklilise majandusharu dividendiaktsiate hinnad kõiguvad ikka väga suurtes vahemikes. Nõnda, et pooleteise-kahe aasta jooksul käiakse ära nii väga alahinnatud kui ka oluliselt ülehinnatud vahemikes. Juba siis mõtlesin, et võiks sellest kuidagi kasu lõigata, kuid alati tundus parem mõte olemasolevaid positsioone mitte maha müüa.
Peamiselt kahel põhjusel. Esiteks – kuigi tehingutasud LYNXis on odavamad kui meie kohalike pankade juures, siis päris tasuta see müümine ja tagasi ostmine ju ikka ei ole. Teiseks ootaks mind siis kohe ees realiseeritud kasumilt tulumaksu tasumine. Seega otsustasingi, et eraisiku dividendiportfellis selliseid mahhinatsioone ei korralda, aga IB kontol ja ettevõtte alt võiks nõnda teha küll. Vähemalt praegu tundub mulle see mõistlik käik – tegu on juba tuttavate ja aastaid jälgimise all olnud firmadega, kõik maksavad vähemal või rohkemal määral dividende ja saan seda kõike teha päris kulu- ning maksuefektiivselt.
Seega kõigest ülaltoodust kooruski minu jaoks käesoleva aasta üks olulisemaid õppetunde spekuleerimise vallas – kui tahad, siis kauple/spekuleeri, aga jää nende väärtpaberite juurde, mille hingeelu tunned, mis maksavad dividende ja mille omamine laseb öösel rahulikult magada.
Kuidas müüa USA börsidel kauplevaid ETFe LYNXis ja IBs?
Enne veel kui annan ülevaate möödunud kuu dividenditulust, jagan üht praktilist näpunäidet, mis puudutab olemasolevate USA börsil kauplevate ETFide müümist.
Ühe varasema välismaaklereid puudutava postituse alla tuli selline kommentaar:
Üritasin eelmine või üle-eelmine kuu ühe USA ETF’i müügiorderit sisestada, kuid LYNX lükkas selle fondi puuduliku PRIIPS dokumentatsiooni tõttu tagasi.
Proovisin teha sama ka oma LYNX konto alt. Mul on sinna vanast ajast jäänud üks USA börsil kauplev dividendifookusega ETF. Ja tõsi, tavalist müügiorderit LYNX sisestada ei lasknud.
Lahenduseks on nüüd see kui minna Trader Workstation platvormil Mosaic vaate all Monitor’i sektsiooni, valida sealt Portfolio tab ja ETFi peal olles hiire paremat klahvi klikata. Sealt avaneb lisaks Buy ja Sell nuppudele kolmas võimalus – Close. Valides just selle, on võimalik sisestada positsiooni sulgemise tehingukorraldus.
Septembri dividenditulu
September oli taas selline kuu, kus dividendimaksjaid tuli arvuliselt kokku päris palju. Kuu jooksul maksid omanikutulu 2 ETFi ja tervenisti 19 erinevat aktsiat. Kokku laekus dividende 545 euro väärtuses.
Möödunud aastaga võrreldes on kasv tulnud kolme teguri koosmõjul: 1) olemasolevate positsioonide suurendamine, 2) uute positsioonide lisamine ja 3) dividendikasv läbi kõrgemate deklareeritud dividendimaksete.
Progressi paremaks jälgimiseks pean ülevaadet ka laekunud dividendidest kalendriaastate lõikes. Tumerohelised jooned tähistavad iga kalendriaasta alul koostatud vastava kalendriaasta dividenditulu prognoosi, tulbad reaalselt kontole laekunud dividenditulu.
Septembri lõpu seisuga jõudis laekunud dividenditulu number juba peaaegu käesoleva aasta prognoosi tasemele. Suuresti on see tingitud paarist erakorralisest dividendimaksest, mida aasta alul ei osanud planeerida. Pluss lisaks ka asjaolust, et alates kevad-suvest on valdav enamus aktsiaoste olnud sellised väärtusinvesteerimise poole kaldu rahapaigutused, mille ostuhetke dividendimäär on ikka päris kõrge.
Jõudsin ka IBKR Lite variandi üle juba rõõmustada, kuid lugedes sinu postitust, siis selgus kurb tõsiasi.
Huvitav kas USA panga ja brokeri juures nagu Charles Schwab on Eesti kodanikel võimalik konto avada ?
Ise ma ei oska Schwabi osas põhjalikult kommenteerida. Kui keegi lugejatest kogemust omab, siis jagage julgelt!
Proovides Schwabi lehel klikata “Open Account”, näen ürpis kiiresti, et nõutakse USA sotsiaalkindlustuse numbrit ja sealset elukoha aadressi. Sealt on nii-öelda USA mitte-residendil võimalik suunduda Schwabi rahvusvahelisele lehele, kus muuhulgas on hinnakirjas tõesti näha, et USA ETFide ja aktsiatega tehingute tegemine on tasuta, aga samas ka seda, et konto avamise miinimumsumma on 25 000 USD.
Schwab internationali lehel vajutades “Open Account” ja valides Estonia tuleb allolev teade.
“Your application to open an account needs further review.
Due to industry regulations, Schwab will need to review the details of your specific situation before proceeding with your account application.
For more information, please call Schwab at +1-415-667-7870 (outside the U.S.) or 877-853-1802 (within the U.S.).
Thank you for your interest in investing with Charles Schwab.”
Aitäh, et siia jagasid!
Ja kui peakski õnnestuma konto avada, siis kas seda on võimalik sel juhul ka registreerida investeerimiskonto süsteemi ?
Tegu on ka ametliku pangaga (krediidiasutusega), mis peaks vastama igati investeerimiskonto tingimustele.
Tasub uurimist.
See sõltub siis lõpuks sellest, kes see täpne vastaspool antud juhul olema saab. Schwab’il peaks olema mõlemad vormid olemas, nii maakler kui pank.
Kaks küsimust:
1) IB-s tekkisid sel aastal ka Balti börsid nähtavaks – kas peaks kohalikud aktsiad ka IB-sse üle kandma?
2) kas oled oma pikaajalistel investeeringutel ka mingi stop-loss tüüpi orderi sisestanud? Või kuidas kaitsed turu ootamatusteks?
Esimesele küsimusele saad vastust otsida ise ehk siis hinnata näiteks ennekõike kulude poolt. Juhul kui hoiad Balti aktsiaid tasuta LHVs, siis ei näe selles valguses mingit vajadust neid sealt ära viia. Pealegi on praegu veel IBs Balti börsidel tehingute tegemine kallim kui meie oma kodupankades.
Stop-loss süsteemi ei kasuta ma ühelgi kujul (ei automaatset ega ise jälgmist nõudvat). Olen näinud ja läbi töötanud rohkelt niinimetatud trend following süsteeme ja algoritme, mis midagi sellist tehes püüavad turgu edestada, kuid veenvaid ja püsivaid (!) tulemusi seni väga näinud ei ole. Lisaks tõusetub alati siin lisaks kulude pool, vajadus oma reegleid pidevalt üle vaadata, kohandada eri väärtpaberitele jne.
> ETFe ei saa Eesti residendist investorid möödunud aastal kehtima hakanud Euroopa Komisjoni MIFID II direktiivi valguses enam kaubelda
Ei ole päris tõsi. Kui müüd IB-s ETF-i peale näiteks put-optsiooni ja alusvara hind jääb vastavale poolele, saad kenasti oma 100 ühikut kätte.
Huvitav detail, mida jagasid, aitäh!
Siiski minu öeldu kehtib jätkuvalt, et tavaklient neid ETFe endid kaubelda ei saa. See, millest sina räägid, on optsioonide kauplemine, mille alusvaraks on USAs registreeritud ETFid.
Kuna tavaklientide alamhulk (IB-s vist kontoväärtus 25K+) saab optsioonidega kaubelda ja kirjeldatud tehingu lõpptulemus on “ETF on kontol ja maksab dividendi ka” (ei erine tavalise ostutehingu lõpptulemusest), siis praktikas saavad tavakliendid nende USA ETFidega endiselt kaubelda.
… kui MIFID II peaks jaekliente kaitsma, ei ole praktikas nende kaitse paranenud ja see ETF-PRIIP-KID nali on ühe või paar footgunni juurde tekitanud:
Et praktikas saab tavaklient optsioonidega kaubelda, aga palgapäeval paari SPY ostmine on keelatud – see on absurd. Halva ETFi valikuga jääb tavaklient ilmselt tasapisi vaesemaks ja stop-loss või osta-kalllilt-müü-odavalt päästab kõige hullemast. Samas optsioonidega söövad need kreeklased su/mu/tavakliendi ära!
Lisaks, on see enamiku ETFide “peitu panemine” tekitanud olukorra, kus jaekliendid kalduvad (minu hinnangul) isegi veel riskantsemale investeerimisstrateegiale – üksikute aktsiate ostmisele.
/rant
Ma saan aru, et see on sinu jaoks mingil põhjusel emotsionaalne teema 🙂
Objektiivselt vaadates pikaajalisele aktsiainvestorile tegelikult erilisi piiranguid ei ole – täna on saadaval pea 1500 erinevat aktsiatesse raha paigutavat Euroopas registreeritud ETFi. Seda on mitte kümneid, vaid pigem sadu kord rohkem kui ühel keskmisel erainvestoril reaalselt vaja on. Seega tegelikult on kõik vajalik kättesaadav ka Euroopa börsidelt ja mõnes mõttes ehk isegi kuluefektiivsemal moel (pääseb valuutavahetuse kuludest).