Kirjutasin mõned nädalad tagasi sellest, et avan omale reaalelulise eksperimendi korras Kasvukonto. Põhjuseid selleks on laias laastus kaks.
Esiteks on mu isiklik investeerimisportfell ikka väga üksikaktsiate poole kiiva kiskunud ja Kasvukonto on hea lihtne võimalus oma portfelli ETFide osa automaatselt ning mugavalt järele aidata. Teine põhjus puudutab turgude ajastamist. Ennekõike siis languste ajastamist. Aktsiaturgude tõusufaas on tänaseks kestnud nii pikalt, et no kuidagi kohe ei tõuse käsi ise omal algatusel laiapõhjalise indeksfondi puhul ostu nuppu vajutama. Liialt sageli taban end mõttelt, et turg on oma ajaloolistel kõrgtasemetel või selle lähedal ja parem oleks oodata pisukest langust. Ükskõik, kas siis 10-15% korrektsiooni või juba suuremat langust.
Muide, kas teadsite, et alates 1950. aastas on näiteks USA aktsiaturul olnud enam kui 17 000 kauplemispäeva, millest 1 300 päeva on sealne aktsiaturg veetnud oma ajaloolisel kõrgtasemel (all time high)? See tähendab, et minevikus on aktsiaturg umbes 7% ajast olnud kõrgemal tasemel kui ei kunagi varem. Veelgi enam, kui lubame nendesse arvutustesse veidi paindlikkust, siis saame öelda, et 36% ajast veedab aktsiaturg maksimaalselt 1% kaugusel kõigi aegade kõrgtasemest.
Mõelda vaid, rohkem kui kolmandik päevadest on aktsiaturg oma kõrgtasemel või sellele väga-väga lähedal. Pole siis ime, et turuindekseid vaadates tundub tõusupotentsiaal päris sageli justkui otsakorral olevat. Seega eesmärgiga kaitsta end iseenda vigade eest, ennekõike skeptilise suhtumise eest edaspidise tõusupotentsiaali osas, ongi hea kasutada automaatset investeerimist.
Lisaks on selle käesoleva, reaalse rahaga tehtava eksperimendi puhul minu soov kõike detailselt ka dokumenteerida. Ikka selleks, et näha ise ja näidata ka teistele, kuidas siis asjalood päriselt on kui paneme oma säästmise ja investeerimise autopiloodile.
Meelerahu fond
Enne veel kui asuda väärtpaberitesse investeerima, on mõistlik teha juttu ka sellisest asjast nagu meelerahu fond. Tegu on rahatagavaraga, mis aitab meil end kindlustada ettenägematute kulutuste ja/või regulaarse sissetuleku kaotuse vastu. Olen sellest kõigest pikemalt kirjutanud selles artiklis.
Meelerahu fondi roll investeerima asudes on lihtne – sellise rahavaru olemasoluga vähendame tõenäosust sattuda sundmüügi lõksu. See tähendab, et juhul kui meil peakski tekkima suuri ettenägematuid kulutusi, siis saame need katta meelerahu fondist ja ei pea kohe tõttama oma investeeringuid müüma. Jah, edaspidi küll võime mingi osa investeeringutest müüa, et oma rahatagavara taastada, aga nüüd me vähemalt saame ise valida, millal täpselt müüme.
Seega selle asemel, et olla sundolukorras, kus lihtsalt on vaja müüa, saame meelerahu fondi toel oma finantsasjadesse rohkem paindlikkust. Kui räägime sissetulekute ja töökoha kaotusest, siis kipuvad need pigem juhtuma just siis kui majandusel tervikuna läheb kehvemini. See on just täpselt see aeg, mil ka aktsiaturud kogevad suuremaid languseid.
Kasvukonto mudelportfellid
Nüüd asja juurde. Käesoleva kirjatüki eesmärk on tutvustada erinevaid viise, kuidas omale Kasvukonto portfelli kokku panna. Teisisõnu illustreerida erinevaid investeerimisstrateegiaid ja lähenemisi. Tutvustan alljärgnevalt 6 erinevat strateegiat, mida kõike saab omale kokku panna Kasvukonto valikus olevatele 40 fondile baseerudes.
Ütlen kohe ka seda, et tegemist ei ole personaalse soovituse andmisega konkreetsete fondide osas, vaid eeskätt võimalike näidisstrateegiate kirjeldamisega. Kindlasti tuleks eraldiseisvalt tutvuda investeeringut puututavate materjalidega ning hinnata strateegia sobivust riskitaluvusega ja isiklike investeerimiseesmärkidega. Igal juhul, varuge aega. Sellest tuleb üks pikk kirjatükk, kuid olen kindel, et huvitavat ja väärt infot on siin küllaga.
Soovi korral saad kogu artikli mugavamaks lugemiseks alla laadida ka pdf failina.
Nimetame neid strateegiaid edaspidi mudelportfellideks. Nagu öeldud, leiavad kajastamist kuus erinevat mudelportfelli:
- Globaalne aktsiaturu portfell
- Globaalne aktsiaturu portfell suurema arenevate riikide osakaaluga
- Globaalne varade jaotus ehk niinimetatud Global Asset Allocation
- Dividendiaktsiate portfell
- Marc Faber’i portfell
- David Swensen’i portfell
Järgemööda võtan nüüd kõik need mudelportfellid ette, selgitan nende olemust ja illustreerin, milliseid ETFe kasutades on võimalik omale Kasvukonto raamistikus selline portfell kokku panna.
1. Globaalne aktsiaturu portfell
Selle strateegia näol on tegu suhteliselt lihtsa lähenemisega. Võtame justkui kõik, mida aktsiaturgudel meile investorina pakkuda on. Teisisõnu on eesmärgiks valida välja mõni globaalset aktsiaturgu võimalikult hästi ja laiapõhjaliselt kattev indeksfond.
Nõnda tehes käib meie raha ühte sammu kogu maailma aktsiaturgude arengutega. Kõige rohkem raha läheb automaatselt alati sellistele turgudele, mis on turuväärtuse mõistes kõige suuremad (täna USA). Pikas perspektiivis tähendab see seda, et juhul kui 5, 10 või 15 aasta pärast on suurima turuväärtusega aktsiaturuks mõni muu turg kui USA, siis automaatselt suundub järjest suurem osa meie rahast just sellele aktsiaturule. Teisisõnu saame alati automaatselt osa nii-öelda tõusvatest majandustest ja osakaalu mõttes tähtsust kasvatavatest finantsturgudest.
Kasvukonto raamistikus täidab ülalkirjeldatud rolli päris hästi ära märksõna „Maailma ettevõtted“ alt leitav Vanguard FTSE All-World UCITS ETF nime kandev indeksfond. Selle ETFi kauplemissümbol, mida Kasvukonto seadistustes kasutada, on VWRL.
Kuhu siis läheb meie raha, kui valime endale välja VWRL kauplemissümbolit kandva ETFi ja globaalse aktsiaturu strateegia? Valdav enamus sellest läheb USA aktsiaturule, ligi 55%. Seda seetõttu, et USA aktsiaturg on täna maailma suurim. Erinevate Euroopa riikide aktsiad moodustavad fondist ligi 19% ja arenevad riigid (Hiina, India, Brasiilia jne) pea 10%.
Kokkuvõtvalt saame öelda, et VWRL katab ära 90-95% kogu maailma aktsiaturust. Seda siis mõõdetuna aktsiate turuväärtuse alusel. Fondis on kokku üle 3200 erineva aktsiapositsiooni. Seega globaalse aktsiaturu portfelli puhul saame rääkida sellisest fondivaliku jaotusest:
Üks kitsaskoht VWRLil siiski minu jaoks on. See fond hõlmab endas ainult suuri (large cap) ja keskmise suurusega (mid cap) ettevõtteid. Väikefirmasid (small cap) see ETF ei kaasa. Finantsturgude ajaloolisi tootlusnumbreid ja samuti akadeemilisi teadustöid uurides näeme, et väikefirmad on pakkunud suurtest pikas perspektiivis pisut kõrgemat tootlust. Seega omades oma portfellis ainult VWRLi, jääme ilma väikefirmade kasvupotentsiaalist.
Hetkel Kasvukonto valikus ühtegi globaalseid väikefirmade aktsiaid kaasavat ETFi ei ole. Seega teengi siinkohal ettepaneku, et LHV võiks mõne sellise fondi Kasvukonto ETFide valikusse lisada. Näiteks võiks kaaluda iShares MSCI World Small Cap UCITS ETF nime kandvat fondi, mis kaupleb Saksamaa Xetra börsil kauplemissümboli IUSN all.
2. Globaalne aktsiaturu portfell suurema arenevate riikide osakaaluga
Nagu öeldud, siis globaalset aktsiaturgu tervikuna vaadates moodustab arenevate riikide (emerging markets) nagu India, Hiina, Venemaa, Brasiilia ja teiste osakaal kogu maailma aktsiaturust täna umbes 10%. Need investorid, kes usuvad nimetatud riikide majanduste kiiremasse kasvamisse ning ka nende riikide ettevõtete kasumite kiirematesse kasvu, võivad soovida neisse panustada pisut rohkem. Sellise mõttemalliga investor võib kaaluda omavahel järgmise kahe ETFi kombineerimist. Arenenud tööstusriikide aktsiaturud saab portfelli kaasata Xtrackers MSCI World UCITS ETFi abiga (kauplemissümbol XDWD) ja arenevate riikide aktsiatele saab panustada iShares MSCI EM UCITS ETFi (kauplemissümbol IEMM) kaasabil. Alljärgnevas tabelis on välja pakutud üks võimalik variant, kus tavapärase 10% osakaalu asemel on arenevate riikide aktsiate osakaal tõstetud 25% juurde.
Nõnda fonde kokku kombineerides saame investorina oma portfelli ligi 1600 arenenud tööstusriikide aktsiapositsiooni ja pisut üle 1000 arenevate riikide aktsiapositsiooni. Seega on investeeringud hajutatud üle kogu maailma enam kui 2600 erineva firma vahel.
3. Globaalne varade jaotus ehk niinimetatud Global Asset Allocation
Kui kaks eelmist portfelli keskendusid ainult aktsiaturgudele, siis käesolev mudelportfell võtab ette ja jaotab varad kõikvõimalike erinevate varaklasside vahel vastavalt nende osatähtsusele globaalsetel finantsturgudel. Lisaks erinevatele väärtpaberitele, on siia kaasatud ka näiteks kuld ja eraldiseisvalt ka börsil kaubeldavad kinnisvarafondid ehk REITid (Real Estate Investment Trusts). Selle mudelportfelli eesmärk on kaasata nii palju erinevaid varaklasse ja varasid kui vähegi võimalik.
Jättes siinkohal erinevatel põhjustel vaatluse alt välja toorained, jaguneb mudelportfell kokku kuue erineva segmendi vahel:
- 33% portfellist moodustavad arenenud tööstusriikide (USA, Euroopa riigid, Jaapan jt) aktsiad,
- 5% arenevate riikide (India, Hiina, Venemaa, Brasiilia jt) aktsiad,
- 21% ettevõtete võlakirjad,
- 31% riigivõlakirjad,
- 5% kuld,
- 5% börsil kaubeldavad kinnisvarafondid ehk REITid.
Riigivõlakirjadesse investeerimisel tasub valdavalt kaaluda neisse raha paigutamist oma koduvaluutas. Alternatiivina võib kaaluda maandatud valuutariskiga riigivõlakirjade fonde. Kasvukonto fondivalikut arvestades saab riigivõlakirjade sektsiooni täita antud juhul Saksamaa riigivõlakirjadesse investeeriva ETFiga. Seega Kasvukonto valguses näeks mudelportfell välja järgmine.
Nõnda oma portfelli kokku panev investor saab lõpuks ligi 2600 erineva ettevõtte aktsionäriks, paigutab raha enam kui 6000 erinevasse ettevõtete võlakirja, soetab nii lühi- kui ka pikaajalisi Saksamaa riigivõlakirju, suunab 5% varadest kulda ning saab osa rohkem kui 200 erineva üle kogu maailma jaotunud börsil kaubeldava kinnisvarafondi käekäigust.
4. Dividendiaktsiate portfell
Kindlasti on selle blogi lugejate hulgas sama tulihingelisi dividendiaktsiate fanatte nagu mina. Seega just teile mõeldes pakun välja ka dividendiaktsiatele keskendunud investeerimisstrateegia.
Kasvukonto fondivaliku hulgast leiab täna 3 erinevat dividendifookusega ETFi – eurotsooni dividendimaksjad (kauplemissümbol SPYW), USA dividendimaksjad (SPYD) ja dividendimaksjad (ISPA). Nende kõigi ühiseks jooneks on see, et fondi on välja valitud suhteliselt väike arv dividende maksvaid aktsiaid.
Näiteks USA dividendimaksjaid kattev SPDR S&P U.S. Dividend Aristocrats UCITS ETF (kauplemissümbol SPYD) koosneb umbes 110 erinevast ettevõttest, globaalseid dividendimaksjaid koondav iShares STOXX Global Select Dividend 100 UCITS ETF (ISPA) 100 eri ettevõttest ja eurotsooni dividendimaksjatest kokku pandud SPDR S&P Euro Dividend Aristocrats UCITS ETF (SPYW) kõigest 40 eri firmast. Tõsi, kindlasti see juba mingi hajutatus on, kuid teades, et maailmas on ikkagi ligi 8000 aktiivselt kaubeldavat aktsiat, siis panustamine neist ainult 200-250 käekäigule näib nüüd pisut teises valguses.
Lisaks tasub teada, et dividendifookusega ETFide puhul on väga, rõhutan, väga-väga oluline see, millistel alustel koostatakse nende fondide alusindeksid ja valitakse neisse välja aktsiad. Näiteks iShares STOXX Global Select Dividend 100 UCITS ETFi alusindeksi ajalugu uurides vaatab vastu selline kogutootluse pilt.
Eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust järgmiste perioodide tootluste kohta.
See tähendab nüüd seda, et võrreldes laiapõhjalise ehk kõiki aktsiaid sisaldava aktsiaindeksiga, on kõnealune dividendifookusega alusindeks viimastel aastatel kogutootluses turule tervikuna ikka omajagu alla jäänud. Mõõtes näiteks üle viimase 5 aasta on globaalne aktsiaturg tervikuna pakkunud USA dollari baasil +6,8% keskmist aastast kogutootlust, kuid STOXX Global Select Dividend 100 indeks kõigest +2,8% keskmist aastast tootlust. Seega kõrgema jooksva dividenditulu hinnaks on siin selgelt madalam kogutootlus (dividenditulu + aktsiate hinnatõus).
Neile, keda huvitab ennekõike kõrgem laekuv dividenditulu ja portfelli turuväärtuse kasv kuigivõrd oluline ei ole, võib iShares STOXX Global Select Dividend 100 UCITS ETF (ISPA) olla meelepärane. Samas need, kes soovivad näha oma investeeringuid siiski kasvamas parimal võimalikul viisil, võiksid selle fondi asemel kaaluda midagi, mille kogutootluse potentsiaal on parem. Kasvõi esimeses mudelportfellis jutuks olnud VWRLi ehk Vanguard FTSE All-World UCITS ETF. See tooks portfelli selgelt ka parema hajutatuse nii investeerimisstiilide, regioonide kui ka riikide lõikes. Seega dividende tähtsustaval, kuid siiski ka portfelli turuväärtust kasvatada soovival investoril võib olla mõistlik kaaluda järgmist portfelli kompositsiooni.
Need, kes soovivad ennekõike panustada dividenditulu saamise peale, võivad kaaluda VWRLi välja vahetamist iShares STOXX Global Select Dividend 100 UCITS ETF (ISPA) vastu ja pisut ka osakaalude ümber mängimist.
5. Marc Faber’i portfell
Marc Faber on Šveitsi päritolu investor ja ökonomist. Tuntuks on ta investeerimismaailmas saanud oma regulaarselt avaldatava uudiskirjaga, mis kannab nime „The Gloom, Boom & Doom Report“. Samuti oma kardinaalsete väljaütlemiste ja sageli massist erinevate turuvaadete tõttu. Marc Faber on selgelt väljendanud, et tema strateegia investeerimisportfelli koostamisel lähtub ennekõike kaitsest, mitte rünnakust. See tähendab, et ta on oma portfelli kokku pannud nõnda, et kõikvõimalike erinevate esineda võivate stsenaariumite korral vähemalt mõni tema portfellis olevatest varadest oleks võitjate poolel. Seega hästi lihtsustatult saame öelda, et Marc Faberi portfell on ennekõike rikkuse säilitamise ja mitte nii väga selle üles ehitamise strateegia.
Strateegia ise näeb välja järgmine. Raha on jaotatud võrdsetes osakaaludes nelja erineva varaklassi vahel.
- 25% globaalsed aktsiad,
- 25% riigivõlakirjad ja raha,
- 25% kuld,
- 25% kinnisvara.
Kasvukonto valguses on võimalik seda strateegiat kõige paremini rakendada järgmise mudelportfelli abiga.
6. David Swensen’i portfell
David Swensen on tuntuks saanud kui USA Yale’i ülikooli kauaaegne ja väga edukas varahaldur. Tema põhitees investeerimisel on hajutamine. Swensen on veendunud, et valitud riskitaseme juures saame läbi hajutamise saavutada kõrgemat tootlust. Või siis teistpidi vaadatult – antud kogutootluse taseme juures saame läbi hajutamise vähendada riski taset. Tema lööklause on – hajutamine teeb sinu portfelli paremaks.
Just Swensen’it peetakse niinimetatud sihtasutuste (endowment funds) investeerimisstiili loojaks. Sellele lähenemisele on omased kõrge tõusupotentsiaaliga varade suur osakaal, globaalne fookus ja pikk investeerimishorisont. Kuigi sihtasutused kasutavad ise ka erainvestorile sageli kättesaamatuid investeerimislahendusi, nagu näiteks private equity ja erinevad hedge fondide strateegiad, siis on nad jaganud lahkelt soovitusi ka erainvestoritele oma portfelli kokku panemiseks.
Erainvestori jaoks sobilik versioon Swensen’i portfellist näeb varaklasside lõikes välja järgmine.
- 20% USA suurfirmade aktsiaid,
- 20% ülejäänud arenenud tööstusriikide aktsiaid,
- 10% arenevate riikide aktsiaid,
- 15% pikaajalised riigivõlakirjad,
- 15% inflatsiooniga seotud riigivõlakirjad (inflation linked bonds),
- 20% börsil kaubeldavad kinnisvarafondid ehk REITid.
Teatud mööndustega võlakirjade poolel (inflatsiooniga seotud võlakirjade fondi Kasvukonto valikus ei ole) saab seda investeerimisstrateegiat Kasvukontol rakendada järgmise mudelportfelli abiga.
Nõnda portfelli kokku pannes on meie rahast 50% investeeritud aktsiatesse, 30% riigivõlakirjadesse ja 20% kinnisvarafondidesse.
Erinevate mudelportfellide ajalooliste tootluste ja riski võrdlus
Tõenäoliselt tekib nüüd nii mõnelgi küsimus, aga milline neist portfellidest on ajalooliselt näidanud parimat tootlust? Või milline neist on olnud kõige madalama riskiga? Kuna portfellid number 2 ja 4 on sisuliselt vaid õige pisut modifitseeritud versioonid mudelportfellist number 1, siis võtan võrdluses vaatluse alla 100% aktsiatesse raha paigutamise strateegiast vaid portfelli number 1. Alljärgneval graafikul on välja toodud investeerimisstrateegiate number 1, 3, 5 ja 6 puhul nii nende keskmine aastane tootlus kui ka kõige suurem perioodil 1973-2013 kogetud tipust põhjani langusprotsent.
Eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust järgmiste perioodide tootluste kohta.
Nagu näeme, siis kõige järsemaid kukkumisi on pidanud taluma need investorid, kes panustavad ainult aktsiatele. Vaatlusaluse 50-aastase perioodi jooksul on vähemalt korra pidanud aktsiainvestorid kogema oma portfelli turuväärtuse langemist poole võrra. Samas on selle kõrgema võetud riski eest saadud ka parimat tootlust, keskmiselt +10,2% aastas. Sarnast tootlust on pakkunud ka David Swensen’i eri varaklasside vahel hajutatud investeerimisstrateegia, kuid tänu riigivõlakirjade komponendi olemasolule on suurim tipust põhjani langus olnud mõnevõrra väiksem.
Mudelportfellide number 3 (globaalne varade jaotuse strateegia) ja number 5 (Marc Faber’i strateegia) puhul näeme, et suurimad tipust põhjani langused on jäänud pigem sinna -27% kanti. Samas keskmises aastases tootluses justkui väga palju järeleandmisi pole olnud vaja teha. Siin on nüüd väga oluline teada üht selle andmeanalüüsi kitsaskohta.
Nimelt sisaldavad mõlemad need portfellid märkimisväärses osas võlakirju. Võlakirjadele on puhunud taganttuul praktiliselt alates 1980ndate aastate algusest. Finantsturgude ajalugu uurides näeme, et sellele eelnes väga pikk periood, mil võlakirjainvestoritele puhus intressimäärade kiire tõusu valguses väga pikalt tugev vastutuul. See tähendab, ülaltoodud statistika puhul tuleb arvestada sellega, et võlakirjainvestori jaoks järgmine aastakümme või ka kaks ei pruugi enam nõnda soodsad olla. Intressimäärad on täna väga madalad (riigivõlakirjade puhul Euroopas paljuski juba negatiivsed), mis viitab võimalusele, et riigivõlakirjad ei pruugi järgmiste aastate jooksul pakkuda enam portfellis nõnda head kaitset nagu nad tegid seda minevikus.
Minu Kasvukonto
Millise lähenemise valin siis mina oma Kasvukonto jaoks? Kordan veel kord üle, et alates oktoobrist alustan siis reaalse rahaga reaalelulist eksperimenti. Olen sõlminud püsikorralduse nii, et iga kuu 1. kuupäeval laekub minu Kasvukontole värsked 100 eurot. See summa saab valitud ETFidesse automaatselt investeeritud kohe ülekandele vahetult järgneval kolmapäeval ajavahemikul 16:00-19:00.
Lisaks iga kuu tehtavale 100 euro suurusele sissemaksele, olen aktiveerinud ka mikroinvesteerimise võimaluse. See tähendab, et lisaks regulaarsetele maksetele kantakse Kasvukontole üle ka minu kaardimakse tehingutest ümardamisega saadavad summad. Hinnanguliselt lisandub minu kontole selle funktsionaalsuse kasutamisel ligikaudu 15 eurot kuus. Ka see raha kuulub automaatselt investeerimisele nendesse fondidesse, mis välja valitud said.
Milliste fondide kasuks ma siis lõpuks otsustasin? Millise strateegia ja mudelportfelli aluseks võtsin?
Mind hinnakõikumised ei kohuta. Pigem saan öelda, et sihin maksimaalset jõukuse kasvu. Esiteks tähendab see seda, et panustan 100% ulatuses aktsiatele.
Teiseks pooldan lihtsust. Globaalses aktsiaturu portfellis ehk mudelportfellis number 1 on praktiliselt kõik olemas, mida on vaja aktsiaturgudele panustamiseks. Seega läheb minu raha edaspidi 100% ulatuses Vanguard FTSE All-World UCITS ETFi (VWRL).
Juhul kui LHV nüüd minu ettepanekul lisab fondivalikusse ka globaalsete väikefirmade ETFi, siis hea meelega suunan osa rahast ka sinna. Eks ikka selleks, et suurendada jõukuse maksimaalse kasvamise tõenäosust veelgi.
Mugavama lugemiskogemuse huvides saad selle artikli siit alla laadida ka pdf faili kujul.
Tegemist ei ole investeerimissoovitusega. Investeerimisteenuste pakkuja on AS LHV Pank. Tutvu tingimustega ja riskidega lhv.ee ja küsi nõu asjatundjalt. Artikkel on valminud koostöös LHV Pangaga.
Tere
Taaskord hea lugemine.
Küsimus kas VWRL -etf maksab ka dividende ,juhul kui kas siis otse kontole või reinvesteeritakse ?
Tore, et meeldis!
Jah, VWRL maksab dividendid välja, need laekuvad Kasvukontole ja saavad uuesti investeeritud kolmapäeviti täpselt sama moodi nagu värskelt kontole kantud raha ja mikroinvesteerimise lahendusest laekuvad summad.
Tere,
Tavaliselt dividendid laekuvad nii et maksud on juba makstud. Kuidas on selle fondi dividendidega on? Kuidas seda saab kontrollida mõnda teist fondi valides?
ETFide puhul sõltub maksustamine fondi registreerimisriigist. Olen sellest mõned aastad tagasi kirjutanud näiteks selles postituses.
Kas 4. plaanile poleks mõttekas lisada ISPA neljandaks juurde?
Eks ikka võib. Kõik sõltub investeerimiseesmärgist ja isiklikest eelistustest.
Tere
Tänud. Väga asjalik ja vajalik lugemine. Ise investeerin Kasvukonto kaudu alates 2017 ja oman portfellis EXSA, ISPA, SPYW ja VAL. Soovin vahetada välja EXSA ja otsin selle asemele midagi uut. Olen samuti kaalunud VWRL lisamist, kuid seni on mind hoidnud tagasi asjaolu, et VWRL maksab dividendi USD’s ja ei ole tahtnud valuuta vahetamise “kahju” portfelli võtta. Veel on värskelt meeles IVV’ga juhtunu.
Rõõm kuulda, et meeldis!
Ma seda dividendide valuuta vahetamist dollarist tagasi eurodeks väga üle ei tähtsustaks. VWRL-i dividendimäär on hetkel ligi 2,2%. Juhul kui dollarid saab Kasvukontol eurodeks vahetatud isegi 1-2% kursivahega, siis aasta peale teeb see koguportfelli mõistes konverteerimiskuludeks 2,2%*(0,01 või 0,02) ehk 0,022-0,044% aastas.
Tere!
Väga hea lugemine. Ammu otsinud sellist põhjalikku ülevaadet kasvukonto strateegiate kohta. Aga kas mõistlikum ei oleks investeerida iganädalaselt? A la 100 EURi puhul jagada see 25 eurosteks iga nädalasteks sissemaksteks – nii saab justkui turu keskmist ning vältida “tipust” ostmist?
Edu!
Aitäh! Hea lugeda, et postitus läks asja ette.
Puht statistiliselt võttes juhul kui investeerin iga kuu 100 eurot, siis on mõttekam investeerida see 100 korraga kohe kuu alul kui neljas osas üle terve kuu. Miks? Eks ikka seepärast, et ligi 2/3 ajast on turud tõusvad ja nõnda saan selle raha kohe võimalikult vara tööle panna.
Tere,
kas on mõni ETF, millest Kasvukontol kindlasti eemale hoida?
Väga hea küsimus! Suures plaanis sõltub vastus päris palju tõekspidamistest ja uskumustest. Jagan oma subjektiivseid seisukohti.
Esiteks kuna tegu on regulaarse rahapaigutamise ja pikaajalise investeerimise tootega, siis kõige kriitilisem tingimus, millele investeerimisobjektid vastama peaksid on pikaajaline oodatav kasv. On ju meie soov ikkagi kasvatada läbi investeerimise oma jõukust. See tähendab, et meie välja valitud investeerimisobjekt (konkreetne varaklass, seda kattev indeks ja seeläbi ETF) võiks oma olemuselt olla sisemist väärtust kasvatav. Kasvukonto valikus on mõned fondid, kus see faktor on objektiivselt vaadates suhteliselt ebaselge – kuld, Bitcoin ja Ethereum. Seega neid ETFe käsitleks ma ise kas: a) pigem kauplemis-/spekulatiivse portfelli osana või b) omaks selget põhjendust, miks midagi sellist pikaajalisse portfelli kaasata (justkui kindlustus mingite teatud makromajanduslike stsenaariumite puhuks).
Teine grupp fonde, millega ma oleks ettevaatlik on väga spetsiifilised nišifondid ehk siis väga kitsale alamsektorile, üksikule väiksemale riigile/regioonile jmt keskendunud ETFid. Nende puhul tasub mõista, et selliseid fonde oma portfelli kaasates väljendame investorina ikka väga kindlat uskumust mingi turuniši kõrgema oodatava tootluse osas ja parem oleks kui selle uskumuse taga oleks ka põhjalik analüüs.
Kolmandaks toon välja ettevõtete võlakirjade fondi dollaris. Siin tasub teada, et võlakirjadest endist tulenev hinnakõikumise risk (volatiilsus) on viimasel viiel aastal olnud üpris madal (keskmiselt 3% aastas), samas kui lisame siia euro-dollari vahetuskursi riski, tõuseb sellise fondi volatiilsus ligi 3x ehk keskmiselt 10% juurde aastas. Teisisõnu nimetatud fondis olevate võlakirjade hinnad ei pruugi kvartalist-kvartalisse ja aastast-aastasse kuigi palju kõikuda, kuid euro-dollari vahetuskursi muutused mõjutavad ETFi osaku hinda märkimisväärselt rohkem. Seda tasub teada kui on soov selliseid ETFe oma portfelli kaasata eesmärgiga justkui langetada portfelli riskitaset või siluda hinnakõikumisi.
Tänan vastuse eest. Kas mingi ETFi puhul polnud tegu topeltmaksustamisega?
Jah, on ikka, aga see on nüüd tegelikult päris nüansirohke teema, mida siin lahti kirjutada ei jõua. Tule ETFide töötoa koolitusele, seal selgitan kogu maksustamise poole põhjalikult ja detailselt ära.
Suur tänu järjekordse sisuka postituse eest, teem minugi peres aktuaalne! Kas oled mõelnud teha ka analüüsi ja postitust võrdlemaks oma valitud Kasvukonto strateegiat ja näiteks Tuleva III sammast? Mõlemad eelduslikult pika ajahorisondiga investeeringud, pidevalt lisanduvad väikesed sissemaksed, passiivselt juhitud indeksifondid ning indeksidki suhteliselt analoogsed ja eesmärk samuti suhteliselt sarnane, et jõukus pikapeale ikka kasvaks 🙂 Erinevused muidugi haldustasudes ning tulumaksutagastuse kasutamises ja varem müümise korral tulumaksu äramaksmine… Aga no nii summaarselt, kumba eelistada? On need ka sinu meelest kuidagi konkureerivad alternatiivid?
Aitäh!
Võta heaks, tore kuulda, et aktuaalne teemakajastus!
Kasvukonto ja III samba võrdlust kajastava postituse ja analüüsi idee väga hea, panen selle mõtte kirja ning ehk millalgi järgmisel aastal võtan ka ette. Seal on neid muutujaid ja tahke ikka päris palju, mida arvesse võtta ning hetkel ilma põhjalikumat eeltööd tegemata ei oska/tahagi väga arvamust avaldada.
Tere
Mind vaevab sama teema, mis Kajat.
Mina näen teravat vahet tasudes.
Tuleva III sammas: Kogukulu määr 0.49% , sisenemis-väljumistasud puuduvad, sissemakselt tulumaksutagastus (max 6000€/a), väljamaksel tulumaks 10 või 20% olenevalt kuna ja kuidas võtta.
Kasvukonto: Ostutehingu tasu 1%, Müügitehingu tasu 11 € + 0,3% instrumendi kohta. LHV fondidel kehtib 1% suurune tehingutasu, 0,05% kuus (min 0,5 €; üle 30 000 € summalt 0,025%), lisandub käibemaks; esimene aasta haldustasuta; alla 26 a isikutele on haldustasu 0 €. Allikas: https://www.lhv.ee/et/kasvukonto
Mis muutujaid ja tahke, mida arvesse võtta, Sa veel silmas pead?
Aiäh!
Oled reastanud valdava enamuse tahke. Arvutusi tehes hakkavad siin nüüd lihtsalt tekkima erinevad stsenaariumid. Kas vanus on alla 26 või mitte, kas üle 26a investeerib esimest või teist aastat, kas portfelli suurus on kuni 30 000 või üle selle, kas kulude arvestus teha 1, 10 või 30 aasta peale jne.
Lisaks tasub mõelda ka sellele, et päris palju on tänapäeval neid, kes maksavad nii-öelda iseendale palka – seega, tõusetub küsimus, kas maksta omale kriipsuvõrra rohkem ja paigutada see raha eraisikuna III sambasse vs Kasvukontosse või investeerida kohe ettevõtte alt.
Ja veel, Kasvukontot kasutades on 100% rahast aktsiaturgudel, Tuleva III samba puhul nii ei ole. Tuleva hoiab investeerimisstrateegia kohaselt 5% rahas. See tähendab, et juhul kui tulevikus on pikaajaline aktsiaturgude tootlus näiteks 8%, siis Kasvukonto kaudu saab selle kätte, Tuleva III samba puhul saab tasude eelselt maksimaalselt kätte sellest 95% ehk 7,6%.
Endal on sama küsimus meeles mõlkunud, et kui juba kasutada kasvukontot, kas siis on üldse mõtet III sammast teha. Hetkel sammas avatud, kuid sissemakseid pole teinud. Ootan huviga vastust sellele küsimusele.
Tere!
Väga asjalik lugemine ja meeletult tore näha kedagi ka millegist muust kui ühisrahastusest kirjutamas.
Samas tekkis küsimus millega võiks/peaks arvestama (lisaks siis LEI-koodi tegemisele), kui on soov tegutseda ettevõtte kaudu samal viisil investeerides?
Aitäh ja teretulemast lugema!
Juhul kui tegu juba toimiva/tegutseva ettevõttega, siis ega muud suurt peale LEI koodi ei olegi, mis tähelepanu vajaks. Kui plaanid investeerimise tarbeks ettevõtet luua, siis tõusetuvad päevakorda mõned täiendavad kulud (asutamise kulud, raamatupidamise kulu) ja tuleb veidi mõelda, mis kujul siis maabub firma alla see raha, mida investeerid (kas teenid tulu, annad firmale laenu vmt).
Tere!
Tegin koos sinuga eksperimendina kasvukonto. Kuna päris suur osa minu palgast – II ja III pensionisambad on juba maailma akstiate pensionifondides, siis otsustasin kasvukonto jaoks valida SXR8 (S&P 500) – madalam fondi kulukuse määr 0.07%, dividendid reinvesteeritakse.
Teen automaatsed sissemaksed: 25 EUR kolmapäeviti + mikroinvesteerimisest lisandub 10-20 EUR / kuu.
Täitsa tore instrument. Tänan sind, et kirjutasid sellest.
Võta heaks! Väga tore lugeda, et otsustasid samuti eksperimendiga liituda. Aasta pärast teeme siis esimese võrdluse 🙂
Tere!
Taaskord väga huvitav lugemine, tänud!
Ei saa aga mainimata jätta, et ma imestasin, miks siis dividendaktsiate portfell ei saanud valituks – su blogi pealkiri nagu ütleks midagi muud. Miks siis seekord selline valik?
Samuti lugesin eelnevatest kommentaaridest välja, et VWRL’ dividendimäär hetkel 2,2%, oskad sa öelda, mis siis oleks 4. portfelli puhul see?
Rõõm kuulda, et oli huvitav kirjatükk!
Eks põhjus on suuresti selles, et minu portfell on juba niigi dividendiaktsiate poole väga kaldu. On neid nii üksikaktsiate kujul kui ka dividendifookusega ETFidena. Hetkel moodustavad eraisiku portfellist juba tervenisti 78% dividendiaktsiad ja 15% dividendifookusega ETFid. Seega minu portfellis ongi praegu puudus täitsa tavalistest laiapõhjalistest aktsiafondidest.
Portfelli #4 puhul kujuneks hetkel kaalutud keskmiseks dividendimääraks ligikaudu 2,4%. Kui kombineerida neid ETFe teistsugustes osakaaludes, muutub ka kaalutud keskmine dividendimäär. SPYD puhul on dividendimäär hetkel 2,0% ja SPYW puhul 3,3%. Samas kõrge dividendimäär ei peaks kindlasti olema pikaajalise investeerimisportfelli üles ehitamise faasis see mõõdik, millele oma investeerimisotsustel tugineda. Soovitan siinkohal lugeda näiteks seda postitust ja ka seda.
Tere Märten!
Tänud mõnusa ja asjalikku ülevaate eest!
Kui me investeerime pikaajaliselt siis tänane keskmine dividendi määr ei anna meile prognoosides täielikku pilti. Kas oled ka arvutanud, milline oleks tänane dividendi määr VWRL, SPYD ja SPYW puhul kui investeerimist oleks alustatud 2008-2009 aktsiaturgude põhjas? Tänane tunne on, et me oleme soetushindades suhteliselt tipus ning reaalne 10a keskmine dividendimäär võiks jääda kuskile tipu ja põhja keskpaika…
Võta heaks!
Tuletan meelde, et dividendimäär (ja dividenditulu) on vaid üks komponent kogutootlusest. Kogutootlus kujuneb ikka kombinatsioonina saadud dividendidest ja kapitali kasvust ehk hinnatõusust.
Samas kui räägime justkui soodsal hetkel omale atraktiivse dividendimäära “lukustamisest”, siis 2009. aasta märtsis oli MSCI World indeksit järgivate ETFide puhul dividendimääraks ca 3,3%, täna on see number 1,7%. 2009. aasta märtsis maksis MSCI World ETF dividendideks ca 0,59 USDi ja osaku hinnaks oli ca 18 dollarit, täna maksab sama ETF ligikaudu 0,80 USDi osaku kohta. Ehk siis niinimetatud ostuhetke dividendimäär (yield on cost) on tänaseks tõusnud ca 4,4% tasemele.
VWRL, SPYD ja SPYW loodi alles 2011-2012 ehk nende konkreetsete ETFide kohata andmed puuduvad.
Tere!
Kiidan ka kirjutist ja küsin, kas tootluste võrdlemisel oled arvesse võtnud ka fondide kulukuse määrasid? Kas jagad ehk ka tootluse võrdlemise alusarvutusi?
Aitäh!
Kui pead nüüd silmas nelja eri strateegia tootluste võrdlust, siis need pärinevad postituses viidatud Mebane Faber’i raamatust. Tema on kasutanud sellise andmepakkuja nagu Global Financial Data teenuseid ja tegu on eri varaklasside (mitte fondide) tootlusnumbritega. Seega fondide kulukuse määrasid nendes arvutustes arvesse võetud ei ole. Pisut lihtsustatult võime täna öelda, et jõudmaks ETFide haldustasudejärgsete tootlusnumbriteni, tuleks keskmistest aastastest tootlusnumbritest maha lahutada nii umbes 0,2-0,4%. Juhul kui oled üle 26 aasta vanune ja kasutad Kasvukontot juba teist aastat järjest, lisandub sellele ka Kasvukonto haldustasu sõltuvalt portfelli suurusest.
Pidasin jah silmas just seda 4 strateegia võrdlust. Minu alusetu arvamus, et tegemist on Kasvukonto mudelportfellide võrdlustega, tekkis tähelepanematusest. Alapeatüki pealkiri “Erinevate mudelportfellide ajalooliste tootluste ja riski võrdlus” vihjab sellele, et oled võrrelnud konkreetseid mudelportfelle. Sisus on muidugi juttu strateegiatest, aga seda oli lihtne mitte tähele panna kuna pealkiri oli tunde kätte andnud. Kuigi olulist erinevust strateegiate ja portfellide vahel ei tohiks olla, siis hea oleks siiski ka see harjutus läbi teha ning fondide haldustasud ka arvesse võtta. Kasvukonto ja tehingutasud on kõigi fondide puhul samad, mistõttu mudelite/strateegiate võrdlemise seisukohalt ei oma need tähtsust. Oluliseks muutuvad need siis, kui võrrelda Kasvukontot mõne muu investeeringuga.
Kahjuks ei ole sellist ajaloolist tootluste arvutust ETFide endiga võimalik läbi teha, eriti nendega, mis on saadaval Kasvukonto raamistikus. ETFide eluiga on selleks liialt lühike, valdav enamus ETFe on ellu kutsutus alles viimase 10 aasta jooksul. Seepärast pakkusingi välja lihtsustatud lähenemise, millega jõuda haldustasudejärgsete tootlusnumbriteni.
Tere
Aitäh huvitava postituse eest, aga tekkis küsimus miks otsustasid kasvukonto kaudu ETFidesse investeerida? Kunagi tegid ka võrdluse kasvukonto vs tavakonto ja sain aru, et tavakonto parem. Kas puhtalt seetõttu, et kasvukonto kaudu saab väiksemate summadega osta?
Tore, et meeldis!
Kirjutasin sellest pikemalt Kasvukonto sarja esimeses postituses. Lisaks ütlen täienduseks siis veel ka seda, et see ongi suuresti eksperiment. Ma tahtsin valida summa, mis on päris paljudele jõukohane, investeerida seda väga lihtsat ja automaatset lahendust kasutades ja siis kõike seda dokumenteerida.
Tere Märten,
Mul on ca pool aastat olnud Kasvukonto, seega esimene maksude deklareerimine ootab kevadel ees.
Siiani on mul valikus ainult SXR8 (kuna mõttes mõlkunud juba mõnda aega soov saada osa kuulsast S&P 500-st), aga peale Su postitust hakkasin tõsiselt mõtlema ka VWRL-i peale, et ka tervest maailmast osa saada.
Kui selle nüüd liidan oma Kasvukontole, siis saab olema segu akumuleeruvast fondist (SXR8) ja dividendi välja maksvast fondist (VWRL). Kuidas sellise kompoti maksustamine kevadel (ja edaspidi) välja näeb? Plaan on deklareerida investeerimiskonto süsteemina.
Selle üle väga muretseda ei tasu. Väga lühidalt – kõik tehingud/rahavood (kaasa arvatud laekunud dividendid) on võimalik ühe nupuvajutusega Maksuametisse saata ja investeerimiskonto süsteemi kasutades mingit kohest maksukohustust ei teki. Kirjutan maksude deklareerimise hooajal sellest kõigest ka ühe põhjaliku postituse.
Tänud info eest Märten!
Võta heaks! 🙂
Tere Märten
Avasin ka suvel kasvukonto ning samuti lähevad sissemaksed 100% VWRL indeksisse. Nüüd laekusid esimesed dividendid ning olen seda maksustamise teemat uurinud siit ja sealt ning ehk annad juba enne kevadet lühidalt vastused.
1. Olen aru saanud, et investeerimiskonto sissemaksena saab arvestada ainult maksutatud dividende ja tulumaksu ei pea ka siis eestile tasuma. VWRL dividendid näivad olevat maksustamata, kuid siiski suunatud kasvukontole. Ilmselt pean ikkagi arvestama maksukohustusega dividendidelt? Kas VWRL ei pea üldse dividendidelt makse kinni? Kui peab, kas siis LHV aitab seda tõendada?
2. Kuna kasvukonto on mõeldud pikaajaliseks raha kasvatamiseks, siis kas on pigem mõttekas siiski valida indeks, mis reinvesteerib dividendid automaatselt, vältimaks maksukulusid väärtpaberi, fondi ja eraisiku tasandil ning valuutakulusid? Milline lahendus oleks tootlikum arvestades erinevaid asjaolusid?
Aitäh küsimuse eest!
Kahjuks ei ole asjad maksustamisega üheselt paigas ja seepärast jääb kommentaari formaat siin siiski liialt lühikeseks.
Tere!
Tulen oma küsimusega sammukese tagasi.
Kuna olen alles alustaja, õpin investeerimisest ega pole veel ühtegi investeerimisostu sooritanud siis küsin:
Mis vahe on indeksfondil ja ETF’il? Jääb mulje, et tegu on olemuselt küllalt sarnaste instrumentidega. Kas indeksfond on oma haardelt laiapõhjalisem ja ETF rohkem sektoripõhine? Mida alustajana pean teadma?
Enne seda artiklit plaanisin tulevasest portfellist 10% alati panna S&P500 indeksisse, kuid nüüd tekkis huvi ka ETF’id vastu.
Eesti keeles kasutatakse neid kahte mõistet sageli sünonüümidena, kohati on see pisut eksitav. Suures plaanis on tegu praktiliselt sama asjaga. Kõige lihtsam on öelda, et valdav enamus ETFe on indeksfondid, aga kõik indeksfondid ei ole ETFid. Ehk siis indeksfondist saab ETF siis, kui see on börsil kaubeldav. Samas kui tegu on traditsioonilise investeerimisfondi formaadis indeksfondiga, siis seda saab märkida/lunastada ainult 1x päevas oma internetipangas mitte börsitehinguid tehes.
Tere
Kui palju peaks kuus või oleks mõistlik lisaks 100€ panustada, et haldustasu ei sööks ära investeeringut ? Nimelt on mul kasvukonto aasta aega olnud “kasutamata” st ootel ,aga nüüd plaanin taas investeerida ETF-e ning tuleb iga kuu maksta haldustasu. Sina alustasid oma eksperimenti n.ö 1a tasuta halduskuluta ?
Jah, mina alustasin nüüd ja 1. aasta peaks olema haldustasuta. Kui hinnakirja järgi võtta, siis minimaalne haldustasu on 0,50 eurot kuus pluss käibemaks ehk 0,60 EUR/kuus. Aastas teeb see kokku 7,20 EUR. Kui nüüd seada sihiks, et ei soovi näiteks haldustasudeks maksta rohkem kui 1% portfelli turuväärtusest aastas, siis piisab umbes 700 euro suurusest portfellist. See on 100-euroste igakuiste sissemaksete pluss mikroinvesteerimise funktsionaalsusega kenasti saavutatav juba umbes poole aastaga.
Kuni 30 000 eurose portfelli turuväärtuseni on haldustasuks ligikaudu 0,72% aastas, 30 000 eurot ületavalt osalt 0,36% aastas.
Väga ajakohane artikkel. Mul raamatu lugejad küsisid korduvalt näiteid ja panin siis kaks esimest varianti neile ka kirja, aga nüüd hea lisamaterjalide all siia viidata neile, kellele liiga lihtsad valikud ei meeldi või tahaks lihtsalt silmaringi natukene avardada.
PS! See maksimaalne tipust põhjani langus jääb tegelikult vist riski mõõdikuna natukene lahjaks? Kuigi sisetunne ütleb, et ilmselt volatiilsuse osas järjekord jääb samaks isegi kui detailsemat pilti vaadata. Kas tal oli mõni pikem vaatlusperiood lisaks sellele 30-aasta perioodile? Näiteks võrdlus, kus ka 20’ndate lõpp sees? Oleks huvitav näha, mis see tulemus sellisel juhul tulnuks.
Perioodiks on 40 aastat ja suuresti on põhjuseks siinkohal see, et paljud indeksid, mille baasilt tootlust arvutatakse saidki loodud 70ndatel.
Volatiilsuse osas on pilt järgmine: 100% globaalse aktsiaturu portfelli volatiilsus 15,6%, Global Asset Allocation puhul 8,0%, Marc Faberi portfellil 9,7% ja Swenseni portfellil 10,7%.
Sarnaste indeksite tuletamine minevikku vist läheks keeruliseks tõesti. Eriti erinevate varaklasside puhul.
Sisetunne siis oli seekord järjestuse osas õige, aga Swenseni tulemus on isegi tunduvalt parem, kui esialgse graafiku pealt tundus. Kui selle jaoks ka mingi lihtne madalate tasudega ETF oleks, siis isegi võiks kaaluda. Iseseisvalt rakendades kisub vähe keeruliseks kahjuks. Nende kasvukonto fondidega ilmselt päris sama head tulemust välja ei võlu.
Hei! Superinformatiivne artikkel aitäh! Mul tekkis küsimus Kasvukonto teenitud kasumi kohta. Kas seda saab kuidagi reinvesteerida ilma sealt raha välja võtmata? Kas ka kasvukonto puhul hakkab liitintress aastate lõikes raha juurde tootma?
Aitäh!
Laura
Tore, et meeldis!
Kõik teenitud dividendid reinvesteeritakse Kasvukontol automaatselt sarnaselt ise sisse pandud rahale ja nõnda lähebki liitintressi lumepall veerema.
Tere,
Mida arvata sellisest kooslusest kasvukontos iShares Core S&P 500 UCITS ETF (SXR8) ja
Vanguard FTSE All-World UCITS ETF (VWRL). Mõlema osakaal ütleme 50%
SP500 te ei maini, selleks küsin.
VWRL juba sisaldab endas S&P 500 ettevõtteid, ligikaudu moodustavad need 50-55% VWRLi investeeringutest. Seega sisuliselt tähendab sinu pakutud strateegia S&P 500 aktsiatele panuse duubeldamist.
Tere taas,
Ühesõnaga, kui kasvukontos hetkel valitud SXR8 ja soov see vahetada VWRL-i vastu siis ainuke lahendus SXR8 maha müüa või vähendada osakaalu? Tänud.
Saab ka nii, et SXR8 jääb senises suuruses alles ja muudad lihtsalt edaspidise portfelli jaotuse nõnda, et seal VWRL ja/või midagi muud.
Tänud,
Mõtlen kui jah mõlemad jätta, SRX8 ja VWRL siis mõlema osakaal 50/50 või siis VWRL suurendada ntx 75%. Hea võimalus ka hetkel kasvukontole hiljuti lisandunud Skandinaavia aktsiate Amundi MSCI Nordic UCITS ETF lisada
Tere,
Kuna hetkel 100% SRX8 ja sooviks lisada VWRL ja äkki mingi osa ka Amundi MSCI Nordic UCITS ETF lisada?
Kui VWRL jätta 50% ja ülejäänud siis 25%. On nii mõtet? Tänud.
Ikka võib, ega neis asjus päris 100% üheseid ja õigeid vastuseid ei ole. Tarvis on ise aru saada, kuhu sinu raha sellise strateegia puhul suundub ja miks just sellised valikud tegid.
Tere!
Olen väga õnnelik, et leidsin Teie blogi. Olles 29-aastane, kes alles hakkab aru saama, millest kõigest (info mõttes) on ta ilma jäänud ja mida kõike tegelikult finantsilisest aspektist peaks teistmoodi tegema juba ammu…igatahes ülimalt hea meel on, et avastasin selle maailma enda jaoks kas või praegu.
Küsimus on tegelikult selline, seoses endal suurema huvi tekkimisega, on plaanis ka vanemate rahaseisud üle vaadata ja koos nendega asjad korda teha.
Kasvukonto temaatikat puudutates, milline portfell võiks sobida riskide mõttes inimestele vanuses 55-59? Plaan siis kasvatada raha 5-7a jooksul.
Tänan!
Tore lugeda, et leidsid tee siia! 🙂
Kahjuks ei saa ma su küsimusele vastata. See oleks juba finantsnõustamine ja konkreetsete soovituste jagamine. Katsu mõelda selles valguses, et aktsiaturgudel ei ole harvad -15% kuni -25% langused, vahest on juhtunud ka -50% languseid. Nendest taastumine võtab tavaliselt ikka hea mitu aastat aega. Kui suure osa oma vanemate rahast sa selle värske info valguses ise julgeksid aktsiatesse paigutada ja kui suur osa võiks jääda konservatiivsemate rahapaigutuste alla? Teisisõnu kui 50% portfellist on aktsiatest ja kogeme näiteks -30% aktsiaturgude hinnalangust, siis portfelli kui terviku tasandil oleks turuväärtuse langus -15%. Kas see oleks sinu vanemate jaoks aktsepteeritav? Mis siis kui uuesti nulli jõudmine võtab 3-4 aastat? Selliste hüpoteetiliste stsenaariumite läbi mängimine on tihtipeale abiks.
Hea sisu jällegi!
Mul võibolla natuke teistsorti küsimus. Kuna plaanin investeerimisega alustada enda ettevõtte alt, aga on tekkinud siiski küsimus, et kumb oleks ettevõtte alt mõistlikum. Kas panustada pigem dividende maksvatesse fondidesse või pigem ettevõtte alt investeerides “osta-hoia” mõttega just fonde, mis pole dividendi suunitlusega? On sellel pikas perspektiivis vahet?
See sõltub juba pigem sinu investeerimiseesmärgist ja eelistustest. Ettevõtte alt investeerides ei ole suurt vahet, kas lõpuks saad raha oma kontole fondi müües või fondilt dividende korjates.
Pigem lihtsalt see, et ettevõtluse alt jääb rohkem alles ja saaks rohkem panustada ja see tundus mõistlikum enda jaoks. Üldine eesmärk on siiski pikema aeg. Kaubelda ja spekuleerida ei ole hetkel küll kindlasti mu soov, kuna oskused ei luba .. veel 🙂
Kui pead silmas seda, et kas ettevõttesse teenitud raha on mõistlik firma alt investeerida, siis seal on küll vastus selge jah. See on igati maksuefektiivne viis oma jõukust kasvatada.
Tänud kiire tagasiside eest!
Tere
Aitäh hea ja sisuka artikli eest. Mul on selline küsimus, et kas sa oskad kirjeldada erievusi nt kasvukonto ja SEB pakutava Fondisäästmise vahel? Ka SEBs võib põhimõtteliselt teostada automaatselt püsikorraldust teatud summad ning valida missuguse fondi osakuid selle eest osta.
Ette tänades
Tore, et meeldis! Ma ei ole SEB Fondisäästmise tootega detailideni kursis, nende kodulehelt leian vaid lühikese lõigu selle kohta. Pealtnäha tundub, et tegu on analoogse tootega. Ainus erinevus, et raha paigutatakse traditsioonilistesse investeerimisfondidesse (tehinguid saab teha 1x päevas ja tegu aktiivselt juhitud fondidega) ja mitte ETFidesse/indeksfondidesse (järgivad mõnd kindlat indeksit ja fondijuhil investeerimisotsuste tegemisel piiratud õigused). Pakun, et kõige olulisem on uurida 2 asja: 1) kas on olemas fond, mis vastab sinu soovidele ja kas see fond on vastavate turuindeksitega suutnud vähemalt ühte jalga käia ja sarnast tootlust pakkuda, 2) üle vaadata kulude pool, nii fondide haldustasud kui ka Fondisäästmise tootega kaasnevad erinevad tasud.
Tänud väga huvitavate soovituste eest. Mul on hetkel kogunenud ka VUSA ETFi arvestatav hulk. Samas tundub mõistlikum hajutamiseks võtta VWRL, mis küll üle 60% endiselt samale turule keskendub. Siit küsimus, kas oleks mõistlik VUSA asendadagi VWRL-ga?
Pean siis küsimusega silmas, et paralleelselt neid investeerida vast pole mõttekas?
Ega ma soovitusi jagada ei saa nagu arvata võid 🙂 Saan öelda, et VUSA hõlmab ainult USA suurfirmade aktsiaid, VWRL üle kogu maailma. Seega VWRL sisaldab endas VUSA aktsiaid ja mõlemat koos pole tõesti mõtet. Juhul kui soovid panustada ühe konkreetse riigi asemel kogu maailma aktsiaturule, siis on VWRL mõistlikum valik ja pakub suuremat hajutatust.