Minu enda investeerimisstrateegia on mind üha enam viinud börsil kaubeldavate fondide ehk ETFide ja välismaiste dividendiaktsiate poole. Tallinna börsil noteeritud aktsiaid minu portfellist enam väga ei leia ja eks seetõttu olen neist siin blogis ka üpris vähe juttu teinud. Kuna kodubörs on siiski paljude, ennekõike alustavate aktsiainvestorite jaoks sageli see esimese aktsiaostu tegemise koht, siis kirjutan seekord veidi meie oma börsifirmadest. Võtan vaatluse alla need Tallinna börsi ettevõtted, mille dividendimaksete ajalugu on enam kui 10 aastat pikk ja mida sageli just nimelt dividenditulu saamise eesmärgil ka oma portfelli lisatakse.
Kuna valdavalt on tegu meile kõigile rohkem või vähem tuttavate firmadega, siis ettevõtete ärimudelitest siinkohal juttu ei tee. Keskendun selles postituses pigem dividendipoliitikale ja dividendimaksete ajaloole. Sellist üle nõnda pika perioodi kokku pandud dividendistatistikat meie kodumaiste dividendimaksjate kohta veebiavarustest kiirelt ei leia. Nüüd saab see puudujääk likvideeritud ja ühele graafikule kantud nii mõnegi firma kohta tema viimase 20 aasta dividendimaksete ajalugu.
Olgu veel öeldud, et info nii mineviku dividendimaksete kui ka dividendide väljamakse määra kohta on kokku kogutud iga ettevõtte kohta Tallinna börsi kodulehel avaldatud aktsionäride üldkoosoleku otsustest. Need on leitavad Nasdaq Baltic kodulehelt iga firma kohta eraldi valides välja sektsiooni “Uudised” (näiteks Harju Elektri börsiteated leiab siit).
Harju Elekter (HAE1T)
Harju Elekter on üks pikima börsiajalooga tänaseni tegutsevatest ja Tallinna börsil noteeritud kodumaistest firmadest. Harju Elektri aktsiad noteeriti Tallinna börsil 1997. aasta 30. septembril.
Dividendipoliitika kohta kirjutab firma oma kodulehel järgmist:
Kontserni dividendipoliitika järgi makstakse dividendideks vähemalt kolmandik tavapärasest majandustegevuse puhaskasumist. Kontsernis on kujunenud heaks tavaks maksta edasi muudelt finantsinvesteeringutelt saadud dividendid. Tegelik dividendimäär sõltub aga Kontserni rahavoogudest ning arenguperspektiividest ja nende finantseerimise vajadusest.
Harju Elektri näol on tegu ühe pikima (kui mitte kõige pikema) katkematu dividendimaksete ajalooga Tallinna börsi firmaga. Esimest korda maksis ettevõte dividende juba 1998. aasta aprillis ehk pool aastat pärast börsidebüüti. Toonaseks dividendimakseks oli 1,50 Eesti krooni aktsia kohta, et ligikaudu 0,10 eurot.
Ettevõtte dividendimaksete ajaloo viimase 20 aasta kohta (ümber arvutatuna eurodesse ühe aktsia kohta) leiab alltoodud graafikult.
Nagu graafikult näha, siis korra on ettevõtte välja kuulutanud ka aktsiakapitali vähendamise ja tasunud aktsionäridele selles valguses 0,07 eurot aktsia kohta.
Mis sellelt graafikult silma jääb? Esiteks see, et Harju Elektri dividendimaksed on ajas kõikunud ikka päris palju. Kõige madalam on olnud dividendimakse 2010. aastal (5 senti) ja kõige kõrgem 2005. aastal (28 senti). See on igati oodatav tulemus kui nüüd minna mõned lõigud postituses ülespoole ja lugeda uuesti firma dividendipoliitikat.
Seal on selgelt kirjas, et välja makstud dividend on otseselt seotud kalendriaasta kasumiga. Teisisõnu, kui kõigub kasum, kõigub ka dividendimakse. Väikse lisaklauslina on dividendipoliitikas kirjas ja viide sellele, et finantsinvesteeringutelt saadud dividenditulu makstakse aktsionäridele edasi.
Uurides Harju Elektri dividendide väljamakse määra ajalugu (dividendimakse jagatud vastava aasta kasum aktsia kohta), näeme, et päris sageli ongi dividendide väljamakse määr olnud seal umbes 30%-60% vahemikus. Samas viimastel aastatel on erakorralise finantstulu tõttu dividendide väljamakse määrad kõikunud varasemast rohkem.
Tallinna Kaubamaja Grupp (TKM1T)
Tallinna Kaubamaja aktsiad on Tallinna börsil noteeritud alates 1996. aasta septembrist. Börsifirmana tehti aktsionäridele esimesed dividendimaksed juba 1997. aastal summas 2,55 Eesti krooni aktsia kohta (ligikaudu 0,16 eurot aktsia kohta).
Dividendimaksed ei ole samas olnud katkematud. 2004. aastal otsustati vaatamata 4,2 miljoni eurosele 2003. aastal teenitud kasumile kasumit mitte jaotada. Ka 2004. aastal teenis ettevõte kasumit (6,3 miljonit eurot), kuid 2005. aastal kasumit dividendidena välja ei makstud. 2006. aasta juunis maksti dividende 3 krooni aktsia kohta (ligi 0,19 eurot) ja samal ajal viidi läbi fondiemissioon, mille kohaselt lasti iga olemasoleva aktsia kohta välja 5 uut aktsiat.
Tallinna Kaubamaja Grupp on oma dividendipoliitika sõnastanud järgmiselt:
Grupp on eelnevatel aastatel järjepidevalt maksnud aktsionäridele dividende. Väljamakstavate dividendide määramisel on seni arvestatud eelkõige:
– Grupi jätkusuutlikkuse ja arengu tagamiseks vajaliku optimaalse kapitali struktuuriga;
– Väärtpaberituru üldise kapitali-tootlusega;
– Tuumikaktsionäride dividendi-ootustega.
Ülaltoodu on selgelt mitmetahulisem kui näiteks Harju Elektri puhul. See tähendab, et esmajoones otsustatakse dividendide maksmine ja selle makse suurus sellest, kas grupi ettevõtetel on tarvis raha investeeringute või kasvu finantseerimiseks. Samuti vaadatakse üldist turukonjunktuuri ja suuromanike rahavajadust nende endi muude projektide/ettevõtmiste tarbeks.
Tallinna Kaubamaja Grupi dividendimaksete ajalugu viimase 20 aasta kohta on leitav alljärgnevalt graafikult.
Nagu graafikult näha, siis sarnaselt Harju Elektrile, on ka Tallinna Kaubamaja kasutanud aktsiakapitali vähendamise meedet, seda 2014. aastal.
Viimaste aastate dividendimaksete graafikut vaadates paistab pilt päris kena. Aeglaselt kasvavad või stabiilsed dividendimaksed perioodil 2011-2015, kiirem dividendimaksete kasv alates 2016. aastast.
Samas tasub siia nüüd kindlasti kõrvale võtta ka dividendide väljamakse määra graafik. Teisisõnu uurida seda, mitu protsenti kalendriaasta teenitud kasumist siis vastaval aastal aktsionäridele dividendidena välja maksti. Seda tehes selgub, et viimased 4 aastat on Tallinna Kaubamaja Grupp maksnud aktsionäridele dividendidena välja praktiliselt kogu teenitud kasumi.
Sellisel puhul tekib minu peas alati kaks küsimust. Esiteks, kas see on jätkusuutlik ehk kas ettevõte suudab sellistes tingimustes teha kõik vajalikud investeeringud nii amortisatsiooni katteks kui ka kasvu tagamiseks? Teiseks – kui palju on ajaooliselt kõikunud ettevõtte kasum headel versus halbadel aegadel? Ehk siis kui majanduslanguse või majanduse jahenemise tingimustes on oodata kasumi langust, siis puudub praktiliselt igasugune puhver, et säilitada dividendimaksed möödunud aastate tasemel.
Merko Ehitus (MRK1T)
Merko Ehituse aktsiad noteeriti Tallinna börsil esmakordselt 1997. aasta juulis. Käesolevas vormis on aktsia Tallinna börsil kaubeldav alates 2008. aasta augustist. Siis võeti niinimetatud maadevahetuse kriminaalasja uurimise valguses ette firma restruktureerimine ja eraldati Merko Ehituse majandustegevus (tänane AS Merko Ehitus) ja maadevahetuse kriminaalasjaga seotud varad ning kohustused (AS Järvevana) eraldi firmadesse. Mõlemad firmad jätkasid toona börsifirmadena, kuid 2014. aastal tegi Merko Ehituse suuromanike firma AS Riverito ülevõtupakkumise kõigi AS Järvevana aktsiate üle võtmiseks. Pakkumine õnnestus ja selle tulemusena lõpetati 2014. aasta detsembris Tallinna börsil kauplemine AS Järvevana aktsiatega.
Panin selle eelneva kirja ennekõike seepärast, et suure tõenäosusega tänased värskelt alustanud erainvestorid sellest saagast suurt miskit ei mäleta või ei ole kuulnudki. Omal ajal tekitas see ikka palju poleemikat, pahameelt ja ka segadust, sest pensionifondidega olime Merko Ehituses aktsionäridena sees päris suurelt.
Naastes nüüd dividendimaksete teema juurde, siis saame ka Merko Ehitust nimetada üheks pikima ajalooga dividendimaksjaks Tallinna börsil. Esimese dividendimakse tegi firma juba 1998. aastal. Selleks oli 1,75 Eesti krooni aktsia kohta (0,11 eurot). Dividendide maksmist jätkati suhteliselt tõusvas joones kuni 2008. aastani, mil suurte ümberkorralduste ja kriminaalasjast tingitud määramatuse valguses otsustati dividende mitte maksta. 2007. aasta iseenesest oli Merko Ehitusele päris kasumlik, teeniti tervenisti 34,8 miljonit eurot puhaskasumit.
2008. aasta lõpetati taas kasumiga (ligikaudu 19,1 miljonit eurot) ja pärast firma edukat ümberkujundamist taastati ka dividendimaksed. 2009. aastal maksti välja 3,50 Eesti krooni (0,22 eurot) aktsia kohta. See moodustas eelmise perioodi kasumist ligikaudu 21%.
Viimastel aastatel on ettevõtte dividendipoliitika olnud järgmine:
Kehtiva dividendipoliitika kohaselt on eesmärgiks maksta aktsionäridele dividendidena välja 50-70% aastakasumist.
Samas reaalsuses on dividendide väljamakse määr kõikunud ikka oluliselt laiemas vahemikus. Seda eriti viimasel neljal aastal.
Dividendimaksete ajalugu viimase 20 aasta kohta näeb välja selline. Nagu näha, siis Merko Ehituse aktsionäridel jäi dividenditulu viimase 20 aasta jooksul saamata kahel korral – 2008. ja 2012. aastal
2008. aastal loobuti dividendi maksmisest ettevõtte ümberkujundamise tõttu, 2012. aasta jäi vahele selle pärast, et 2011. aastal teenis ettevõte kahjumit (-14,1 miljonit eurot).
Tallinna Vesi (TVEAT)
Neljanda ja viimase dividendiaktsiana võtan vaatluse alla AS Tallinna Vesi aktsia. AS Tallinna Vesi aktsiad noteeriti Tallinna börsil 2005. aasta juunis. Aktsiate esmase avaliku pakkumise (IPO) ja börsi kaudu aktsiaid soetanud investorite jaoks oli esimene dividenditulu aasta 2006. Siis maksis ettevõte omanikutuluna välja 7,8495 Eesti krooni iga A-aktsia kohta (0,50 eurot). Samas ettevõtte kodulehe andmetel on firma dividende maksnud juba alates 2003. aastast (0,14 eurot aktsia kohta).
Tallinna Vesi oli alates börsile tulekust üks kõige dividendiinvestori sõbralikuma dividendipoliitikaga kodumaine firma. Firma dividendipoliitika oli toona sõnastatud järgmiselt: vastavalt ettevõtte dividendipoliitikale, mis on avalikustatud ka ettevõtte koduleheküljel, soovib ettevõte säilitada dividendide taseme reaalväärtuses ehk dividendide kasv on võrdeline inflatsiooniga.
Tänaseks on see põhimõte suurest samaks jäänud, muutunud on veidi vaid sõnastus:
AS Tallinna Vesi dividendipoliitika on tagada iga-aastane dividendide reaalkasv.
Ühelt poolt on paberile kirja saanud justkui suurepärane dividendipoliitika. Kahjuks on reaalne elu sundinud firmat tegema sellesse mööndusi. Pikki aastaid kestnud tariifivaidlused nii Eesti kui välismaiste kohtuinstantside juures sundisid ettevõtet ühel hetkel konservatiivsusele (või pigem tegid seda tõenäoliselt audiitorid). See tõi endaga kaasa vaidlustega kaasas käivate potentsiaalsete kahjude sisse arvestamise majandustulemustesse, mis mõjutas siis aruandeaasta kasuminumbreid ja see omakorda ka dividendide väljamakseid.
AS Tallinna Vesi dividendimaksete ajalugu kogu ettevõtte börsil olemise aja jooksul on välja toodud alljärgneval graafikul. Tulbad tähistavad dividendimakseid kalendriaasta kohta, sinakasroheline joon ettevõtte dividendide väljamakse määra (väljamakse määr 1,00 võrdub 100%).
Täna on firma olukorras, kus senisest dividendipoliitikast ega ka dividendimaksete ajaloost kuigi palju tolku ei ole. Detsembrist kehtima hakanud uute tariifide valguses on hinnatud, et tulud kahanevad vähemalt 10 miljoni euro ulatuses aasta kohta. Kasum tõenäoliselt sama palju kui mitte rohkem. See kõik kajastub kindlasti ka tulevastes dividendimaksetes. Lisaks on nii ettevõtte finantsjuht kui ka tegevjuht vihjanud, et kevadel läheb dividendipoliitika ülevaatamisele. Suuresti pidavat see ülesanne jääma uuest aastast ametisse astuvale uuele finantsjuhile. Seega dividendiinvestori vaatevinklist on hetkel määramatust ikka omajagu.
Kokkuvõtteks
Nagu näha, siis Tallinna börsilt pika dividendimaksete ajalooga ettevõtteid ikka leiab küll. Iseasi on see, kas see dividendimaksete dünaamika, nende maksete jätkusuutlikkus ja ennustatavus on investori jaoks piisavalt head. Seda peab igaüks ise hindama. Loodan, et ülaltoodud kokku koondatud info valguses on seda veidi lihtsam teha.
Teen siinkohal kättesaadavaks ka ajaloolisi dividendimakseid sisaldava Exceli tabeli koos postituses kasutatud graafikutega. Nõnda on huvilistel lihtsam jooksvalt aegridu täiendada. Exceli faili saab alla laadida sellelt lingilt.
Tere Märten!
Aitäh järjekordse huvitava ja kasuliku postituse eest!
Mis põhjusel Sa Tallinna börsi aktsiatesse väga enam ei investeeri? Olen sarnast trendi ka teiste investor-blogijate seas täheldanud, et kogemuse suurenemisega pigem eemaldutakse kodumaisest börsist. Ainult ma pole veel aru saanud, mis selle põhjuseks võiks olla peale kodubörsi vähese likviidsuse.
Toredat vana-aasta lõppu!
Tore, et meeldis!
Eks üks oluline põhjus paistab silma just nendelt samadelt graafikutelt – dividendimaksed ei ole kuigi stabiilsed ega vaatamata välja kuulutatud dividendipoliitikale ka mitte eriti ennustatavad. Mul endal on tänaseks välja kujunenud väga selge investeerimisstrateegia – otsin jätkusuutlikke dividendimaksetega ja dividendide kasvupotentsiaaliga firmasid, mis on oma sektoris väga konkurentsivõimelised ning finantsnäitajatelt paremad kui “keskmine” ettevõte. Seega rakendades “Dividendiaktsiate analüüsi” e-raamatuski kirjas olevaid kriteeriume, ei läbi ei Tallinna ega laiemalt Balti börsilt filtrit kuigi palju firmasid.
Tõesti huvitav ja kasulik postitus. Tänan.
Tõepoolest ei ole Tallinna börsil olevate ettevõtete dividendide väljamaksed olnud väga stabiilsed ja ennustatavad. Pluss poolele võiks tuua nende tasuta hoidmise võimaluse (seda pakub minu teada hetkel ainukesena LHV ja kuni 30 000 eur ulatuses Swed) ning kõrgema dividendimäära. Isegi pragu kui erinevate börside hinnad teevad uusi tippe on võimalik leida kodubörsilt 5-8% dividendimääraga ettevõtteid. Eks see ongi olnud peamine põhjus miks keskenduda kodubörsile. USA börsilt naljalt ei leia pika ajalooga, stabiilselt kasvavaid dividende välja maksvaid ettevõtteid kelle div.määr on samas suurusjärgus peale -15% tulumaksu maha lahutamist. Eks ta taandubki sellele mida investor otsib ja milline on ta investeerimisstrateegia. Kui investor suudab taluda määramatust ning heitlikke dividendide väljamakseid, siis võib Tallinna börs olla hea võimalus. Samas on kahju, et kodubörsil ei ole ettevõtteid, kes on võtnud omale eesmärgiks pakkuda investoritele aasta aasta järel järjest suurenevaid dividende. Sarnaselt dividendide aristokraatide ning kuningatega.
Võta heaks!
Ja tänud oma mõtete ja hea kokkuvõtte jagamise eest!
Selline sisu on puhas kuld!
Head pühadeaega!
Rõõm kuulda, et meeldis!
Suurepärane jätk sinu 2017.07 analoogsele ülevaatele. Hea on kõrvutada ja võrrelda 🙂
HE-l polegi palju aristokraadini jäänud. Mis sa arvad, kas sümboolne 25.a täitumine võib aktsiat mõjutada?
No näed siis, pea kaks ja pool aastat möödas ajast, mil viimati kodumaistest dividendiaktsiatest kirjutasin.
Dividendiaristokraadi tiitlit saavad siiski kanda sellised firmad, mis on oma dividendimakseid kasvatanud 25 aastat järjest. Ühtegi sellist firmat meie börsilt ei leia ei täna ega suure tõenäosusega kahjuks ka 5 või isegi 10 aasta pärast.
Tuleb välja mõelda uus “vaese dividendiaristokraadi” staatus, et oleks võimalik konkurentide üle uhkeldada!
Näiteks dividenditähed – just seda kasutatakse näiteks selliste Kanada ettevõtete puhul, mis on järjepanu dividende kasvatanud 5 või enam aastat.
kahjuks välistad sa oma artiklis dividendimaksjate hulgast minu 2 suurt lemmikut “rahalehma” – nordeconi ja silvano, kes maksavad juba aastaid nii head dividendi, kui lisaks vähendavad järjekindlalt ka aktsiakapitali.
Jah, lähtusin sellest, et ettevõte oleks regulaarset dividendi maksnud vähemalt 10 aastat järjepanu. Nordecon kahjuks sellest filtrist läbi ei lähe. Silvano jätsin meelega vaatluse alt välja, sest viis, kuidas ettevõte ikka ja jälle kord vähendab aktsiakapitali ja siis jälle seda suurendab (pluss ka muud äri läbipaistvusega seotud teemad), ei luba seda ettevõtet pidada kaalumist väärivaks dividendiaktsiaks.
Aitäh huvitava ülevaate eest! Mina avastasin aktsiamaailma paar aastat tagasi ja tunnen, et just Tallinna börsi jälgimine tema väiksuses on aidanud mul omandada mingigi ülevaate sellest maailmast ja andnud kindluse aktsiaid osta, sest vähemalt selle aja jooksul ei ole minu aktiate valikus toimunud langusi (LHV, Kaubamaja, Harju Elekter) Tegelikult tahaks enda portfelli laiendada ka mujale, aga infot tundub olevat nii palju, et ei suuda hoomata ja teha valikuid.
Täna on oluliselt tõusnud nii Merko, HE kui Kaubamaja, võibolla Sinu postitus toimis selles suhtes vastupidiselt, et kuigi Sa ei soovita Tallinna börsi aktsiaid, said inimesed ülevaate neist kui stabiilsetest dividendimaksjatest ja kellele ei meeldiks 0,7-1 eur divikat aktsia pealt 🙂
Tore kuulda, et oli kasulik lugemine.
Jah, investeerimisstrateegiad on erinevad ja eks meie kodumaiste börsifirmade pluss ongi selgelt see, et oleme justkui nende tegemistega paremini kursis ja valik on väiksem ka. Juhul kui soovid tulevikus portfelli hajutada, siis soovitan kiigata börsil kaubeldavate fondide ehk ETFide poole. Nõnda pääsed vajadusest välismaiseid firmasid ise analüüsima ja uurima hakata.
Mulle meeldivad Tallinna börsil kaubeldavad ettevõtted emotsionaalse olemuse pärast. Ma saan alati vaadata EVK registrist oma nime taga olevat aktsiate kogust, ma saan alati minna katsuma Tallinki laevu või Kaubamaja seinu 🙂 Et need on nagu päris varad, mitte mingi rida kusagil maakleri platformil. Oht muidugi armuda ettevõttesse ja kaotada kaine analüüsivõime.
Täiesti arusaadav, eks see on meie kodumaiste ettevõtete puhul jah plussiks.
Oskad sa rohkem kommenteerida osade ettevõtete praktikat aktsiakapitali vähendamiseks? Kas see on mingi maksuoptimeerimise meede või võib selle taga olla mingi muu mõtte?
Maksustamine on aastatega muutunud ja ma isegi ei ole hetkel kursis, kas aktiakapitali vähendamisel võrreldes dividendide maksmisega mingit maksueelist täna eksisteerib. Samas näiteks üks põhjus, miks aktsiakapitali vähendamist kasutatakse on raha välja võtmine firmast juhul kui puudub aruandeaasta ja/või eelmiste perioodide jaotamata kasum. Siis justkui dividende maksta ei saa, aga aktsiakapitali saab vähendada küll.
Aitäh hea ülevaate eest. Kas sinu enda portfellis on Balti börsilt ka mõni Läti või Leedu aktsia? Nagu sa mainisid algajale on Balti turg just hea alustamiseks, seega võiks ka neid kaaluda. Balti turg jaguneb põhinimekiri, lisanimekiri ja alternatiivturg, saan aru et alternatiivturg ei pea järgima reguleeritud turu ega börsi reglementi. Aga mida see investori jaoks tähendab? Kas algajal tasuks sealt pigem eemale hoida?
Tore, et meeldis ja leidsid kasulikku lugemist!
Tänaseks enam mul endal ei Läti ega Leedu firmasid portfellis ei ole.
Eks ka alternatiivturul noteeringu saamiseks on omad nõuded, kuid jah, need on teatud aspektides leebemad. Alternatiivturul noteeritud ettevõtteid kaaludes tasub meeles hoida, et likviidsus võib olla oluliselt madalam ehk igal ajal osta ja müüa ei pruugi õnnestuda. Samuti on seal suuremad nii hinnahüpped kui ka ostu- ja müüginoteeringute vahe (spread).
Aitäh sain vastuse mind pikalt painanud küsimusele, alternatiivturu osas.
Tore! Siit näed võrdlustabelit põhituru ja alternatiivturu kohta veelgi detailsemalt.