Mulle meeldivad dividendid. Mis siis, et esialgu on tegu üpris väikeste summadega. Nähes järjepidevalt – kuust-kuusse, kvartalist-kvartalisse, laekumas oma kontole lisaks töötasule raha, mille saamiseks ei tule vahepeal kuigi palju vaeva näha, teeb see rõõmu. Ja tekitab põnevust. Olgugi, et esialgu on laekuvad summad vaid kümnetes eurodes mõõdetavad, aga järjepidevalt dividende ja ka säästetud kapitali edasi investeerides, kasvab dividenditulu lumepall ajapikku aiva suuremaks. Paljuski just progressi jälgimiseks käesolevat igakuiste dividendilaekumiste logiraamatut siinkohal peangi.
Investeerimistegevuse ülevaade
Alustan sellest, et kirjeldan veidi seda, kuidas mu investeerimistegevus täna korraldatud on.
Sihipärase investeerimisega alustades tegin esmalt oma aktsiaportfelli ülesehitamisega algust LHVs. See oli toona, tänaseks rohkem kui 5 aastat tagasi päris hea variant – tehingutasud kohalikest pankadest kõige soodsamad, võimalik kasutada limiithinnaga tehinguid, Balti väärtpaberite hoidmine ilma haldustasuta jne. 2016. aastal oma väärtpaberiportfelli haldamise kuludele peale vaadates tõdesin, et igakuised haldustasud on kasvanud juba päris suureks. Keskmiselt kulus igakuiselt haldustasudele üle 20 euro kuus (ligi 250 eurot aastas) ja tehingutasudena olin ainuüksi 2015. aastal maksnud 773 eurot. See tähendab, et 2015. aastal maksin LHVle erinevate tasudena rohkem kui 1000 eurot. Päris palju, kas pole?!
Nende numbrite kokku löömine pani otsima alternatiive. Jõudsin välja Hollandi maaklerini nimega LYNX Broker. LYNXis puudusid toona erinevalt Interactive Brokers’ist miinimumtasud ja LHVga võrreldes osutus sääst tehingutasude pealt päris suureks. Selle asemel, et maksta USA aktsiatega tehtud tavapäraste tehingute puhul 20-25 dollarit, pääsesin nüüd 5 dollariga. Euroopa aktsiate ja ETFide tehingutasud langesid 20-25 euro tasemelt tehingu kohta 5,80 euro peale. Võit missugune.
LYNXi ja ka teiste maaklerite selge miinus on see, et seal avatud kontosid ei saa standardkäsitluses kaasata investeerimiskonto süsteemi. See tähendab, et iga kasumiga lõppenud tehingu pealt tuleb eraisikuna investeerides tasuda järgmisel aastal tulumaks. Kuna minu plaan oli üles ehitada pikaajaline dividendiportfell, mitte tegeleda kauplemisega, siis kuigivõrd see eelnev nüanss mind ei kohutanud. Tagantjärele saan nüüd täna öelda muidugi seda, et neid müüke on ikka igal aastal juhtunud – mõned minu enda algatusel, mõned pealesunnituna (ettevõtete ülevõtmised, ETFide likvideerimised jmt).
Täna on olukord selline, kus omajagu LHVs olnud pikaajalisi investeeringuid on sinna ka jäänud. Esialgu oli plaan paljud neist LYNXi üle kolida, kuid LHV keeldus koostööst ehk ei lasknud väärtpabereid üle kanda, vaid ütles, et kui soovin lahkuda, siis tuleb positsioonid lihtsalt maha müüa (ja maksta neile tehingutasusid). Seega täna on jätkuvalt väike osa eraisikuna hoitavast aktsiaportfellist LHVs ja suurem osa siis LYNXis.
Palgatöö lõppemisega 2016. aastal hakkasin pisut toimetama ka oma ettevõtte alt. 2018. aasta lõpuks jõudsin sinna, kus tundus mõistlik avada konto ka ettevõttele. See sai tehtud Interactive Brokers’i nime kandva välismaakleri juures. Võitsin seda tehes tehingutasudes veelgi – ükskõik, kas võrrelda meie kodumaiste pankade või LYNXiga.
Viimaseks arenguks väärtpaberikontode valguses on LHVs Kasvukonto avamine möödunud aasta septembris. Tegin seda eraisikuna ja suuresti reaalelulise eksperimendi valguses. Soovin lihtsalt demonstreerida, kui lihtne on investeerida väärtpaberitesse ka väikeste summadega.
Eraisiku kontod
Eraisiku kontodel jätkan täna suhteliselt vanaviisi ehk sissetallatud rada pidi. LHVs hoian valdavalt Euroopas registreeritud ja siinsetel börsidel kauplevaid ETFe, mõningaid 2015-2016. aastal soetatud dividendiaktsiaid, väärismetallidele panustavate ETFide positsioone ja ka veel paari pikaajalist spekulatiivset tehingut. Viimaseid kahte on seal hea hoida, sest juhul kui otsustan kasumid kord lukku lüüa ja need positsioonid realiseerida, siis ei käi sellega koheselt kaasas tulumaksu tasumise kohustust.
LYNXi konto sisaldab endas valdavalt üksikaktsiaid – nii USAst, Suurbritanniast kui ka mandri-Euroopast. Sinna püüan koondada siis sellised klassikalised dividendiaktsiad. Sellised, mis maksavad dividende heldelt ja ei oma väga suurt hinnatõusupotentsiaali (niinimetatud high yield portfolio), aga ka sellised, mis maksavad madalamat dividendimäära, kuid kasvatavad oma dividendimakseid regulaarselt (dividend growth portfolio).
Eraisiku portfellile peale vaadates näen, et 79% varadest on täna üksikaktsiates, 16% ETFides ja 5% väärismetallide hindu järgivates börsil kaubeldavates instrumentides.
Kõige rohkem on portfellis USA aktsiaid (59%), millele järgnevad euroala firmad (25%) ja Suurbritannia dividendiaktsiad (13%). Balti aktsiate osakaal jääb täna alla 3% portfellist.
Nagu ülalpool kirjas, siis vaatan oma portfelli ka investeerimisteesi põhiselt. Dividendikasvu ettevõtted ja ETFid (dividend growth portfolio) moodustavad eraisiku portfellist 72%, kõrge dividendimääraga firmad (high dividend yield) ligikaudu 20%, spekulatiivsed positsioonid 3% ja väärismetallid 5%.
Ettevõtte konto
Ettevõttele avatud Interactive Brokers’i kontol alustasin investeerimist 2018. aasta novembris. See tähendab, et tänaseks olen seal toimetanud pisut enam kui aastajagu. Selle kontoga on asjad üpris lihtsad, teen seal kolme tüüpi investeeringuid.
Esiteks ostan sinna regulaarselt iga kuu vähemalt 500 euro eest välja valitud laiapõhjalisi ETFe. Nagu eelmises lõigus näha, siis eraisiku konto on viimaste aastatega ikka väga üksikaktsiate poole kiiva kiskunud. Kuigi möödunud aastatel olen oma üksikaktsia valikuga suutnud turgu edestada, siis annan endale aru, et igavesti see nõnda kestma tõenäoliselt ei jää. Seepärast otsustasingi juba 2018. aasta lõpus, et iga kuu 15. kuupäeval ostan ettevõtte IB kontole ETFe. Oma tehingustatistikast näen, et 2018. aasta novembris ja detsembris seda kenasti tegin, samas 2019. aasta jaanuar ja veebruar on vahele jäänud. Mäletan, et kui märtsis selle justkui “avastasin”, siis panin omale Google kalendrisse iga kuu 15. kuupäeva peale meeldetuletuse “Buy ETFs”. Alates sellest ajast olen sellest rutiinist kenasti kinni pidanud.
Teine grupp investeeringuid, mida ettevõtte konto alt teen, on kõrge kasumi kasvu ja seeläbi ka kõrge hinnatõusu potentsiaaliga dividendiaktsiad. Selle otsuse põhjendus on lihtne. Pigem soovin hoida selliseid 3-5 aastases perspektiivist kahe-, kolme- või enama kordset hinnatõusupotentsiaali omavaid aktsiaid sellises raamistikus, kus neid müües ei tekiks tulumaksu kohustust. Selleks sobib ettevõttele IBs avatud konto väga hästi.
Kolmanda grupi investeeringuid moodustavad spekulatiivsed investeeringud. Ka need on mõistlik teha läbi firma IB konto. Esiteks on siis tehingutasud minimaalselt madalad ja teiseks ei pea kasumiga lõppenud tehingute puhul kohe tulumaksu tasuma hakkama. Samas tuleb ikka ja jälle nentida, et no ei ole ma selles kauplemises kuigi edukas (millal ma küll ükskord sellega lepin ja loobun uutest katsetustest?!?!). Kui IB kontol teostatud regulaarsete ETFide ostudega olen plussis +1% kuni +15%, üksikaktsiatega +1% kuni +57%, siis spekulatiivsed tehingud on keskeltläbi -15% kuni -35% vee all. Tervikuna on konto siiski kenasti plussis suuresti tänu regulaarsetele ETFide ostule pluss edukatele ajastustele dividendikasvu aktsiate vallas.
Ettevõtte IB kontole laekusid 2019. aasta ka esimesed dividendid. Ikka veider, kuidas need esimesed ja esmapilgul justkui mõttettuna tunduvad väikesed summad pakuvad nõnda palju rõõmu. Suvised 1 euro ja 9 euro suurused laekumised tekitasid ikka täiega hea tunde – järjekordne dividenditulu lumepall on veerema lükatud. Aastaga kogunes dividendituluna kokku 194 eurot. Järgmisel aastal peaksid need olemasolevad positsioonid tooma sisse juba pea 400 eurot, millele saab juurde liita siis ka täiendavate ostude tõttu suureneva dividenditulu baasi. Ja just nõnda, samm-sammult seda dividenditulu kasvatama saabki hakata!
Investeerimisega kaasnevad kulud
Eraisiku kontodel investeerimisega seotud kulusid kokku lüües näen, et erinevateks haldustasudeks maksin 2019. aastal pea 200 eurot. Sellele lisandusid teist sama palju erinevad tehingu ja valuuta vahetamise tasud. Seega kokku maksin möödunud aastal väärtpaberiportfelliga seotud kulusid 410 eurot.
Mul on kenasti nende kulude arvepidamine olemas ka pikema perioodi peale. Uudishimust lõin kokku, kui palju on mulle siis oma aktsiaportfelli haldamine viimase 5 aasta jooksul erinevate kuludena maksma läinud. Arvepidamisest näen, et alates 2015. aasta jaanuarist mõõdetuna olen maksnud väärtpaberite soetamise ja müügi tasusid summas 2173 EUR, erinevaid haldustasud summas 1070 EUR. Kokku on viie aasta peale kulud 3243 eurot. See on ikka päris suur summa, kas pole?! Pealegi ei ole siin sees seda ligikaudu 0,7-0,8% peidetud valuutavahetuse tasu, mida me kõik näiteks LHVs eurosid dollariteks ja dollareid tagasi eurodeks vahetades “maksame”.
2019. aasta tootlusnumbrid
Alustan ettevõtte kontoga. Kuna seal investeerimistegevus möödunud aastaga suuresti algas ja värskeid oste tegin igas kalendrikuus, siis ega tootluse tekkimiseks väga palju aega ei jäänud. Pealegi tõmbasid need mu äpardunud spekulatiivsed tehingud kogutootlust ikka kõvasti madalamaks. Ilme nendeta oleks kogutootluseks kujunenud +11%, reaalsuses pidin leppima +6%.
Eraisiku kontol on tootluse arvutamine veidi keerulisem. Eks ikka seetõttu, et osa rahast on LHVs ja osa LYNXis. LYNXist on lihtne portfelli tootluse numbrid välja võtta. Seal näitab raport, et 2019. aasta kogutootluseks kujunes +22% samal ajal kui minu poolt võrdlusindeksis seatud Vanguard Total World Stock Index ETF tõusis +23% (muideks seda numbrit Vanguardi kodulehelt üle kontrollides näen hoopis teistsuguseid tootlusnumbreid, mis vihjab justkui sellele, et LYNX näitab tootlusena ainult hinnatõusu ja dividende pole tootlusnumbrisse sisse arvestatud). Kogu portfelli tootlusnumbrite arvutamiseks kasutan ma ise Morningstari keskkonna abi. Olen sinna sisestanud kõik oma tehingud ja seal numbreid uurides saan tootluseks kokku +23,5%.
MSCI World aktsiaindeks näitas samas möödunud aastal kogutootluseks USA dollaris mõõdetuna +27,7% ja eurodes mõõdetuna +30,0%. Põhimõtteliselt oli 2019. esimene selline aasta, mil mu portfelli tootlus viimase 5-6 aasta jooksul turu koondindeksist nõnda palju erines.
Üht tähelepanekut soovin veel jagada. Möödunud aasta oli selline, kus idufirmadesse investeerimine muutus ühtäkki meeletult populaarseks ja tähelepanu tõmbasid nii mõnedki valjuhäälsed selle suuna “müügimehed”. Tuima järjekindlusega taoti sama trummi – börsilt kasvu enam ei leia, kasv tuleb ainult idufirmadest.
Lihtsalt selleks, et anda kogu sellele teemale tasakaalustavat panust jagan siin oma portfelli üksikaktsiate tootlusnumbreid. Mul on tänase seisuga eraisiku portfellis kokku 42 erinevat üksikaktsiat. Mõõdetuna üle viimase 2-3 aastase perioodi on tervelt 10 neist rohkem kui kahekordistunud. See tähendab, et nende 10 investeeringu puhul on viimase 2-3 aasta jooksul olnud kogutootlus vähemalt +100%. Seega teadke, et kasvu, nii aktsia hinna kui ka firma kasumi/käibe järgi mõõdetuna, leiab kenasti ka börsifirmade hulgast!
Detsembri dividenditulu
Detsembris oli dividendimaksjaid arvuliselt päris palju – kokku tervelt 21 tükki. Valdavalt oli siiski tegu väikeste summadega ja kuu lõpuks kujunes laekunud dividendituluks eurodes mõõdetuna kokku 388 eurot.
Minu nutikas dividenditulu makseid koondav Exceli tabel näitab, et möödunud aastal maksid mulle omanikutulu kokku 7 erinevat ETFi ja 45 üksikaktsiat. Võrreldes aasta varasemaga on portfellist mõned ETFid nüüd maha müüdud ja seal kategoorias seega dividendimaksjaid vähem.
Progressi paremaks jälgimiseks pean ülevaadet ka laekunud dividendidest kalendriaastate lõikes. Tumerohelised jooned tähistavad iga kalendriaasta alul koostatud vastava kalendriaasta dividenditulu prognoosi, tulbad reaalselt kontole laekunud dividenditulu.
Aastases arvestuses lõid nii-öelda kaardid võrreldes aasta alul tehtud prognoosiga sassi mitu aasta jooksul välja kuulutatud erakorralist dividendimakset. Dividenditulu prognoose tehas oskan ma ise arvestada tavaliselt ikka vaid regulaarsete dividendimaksetega pluss oodatava dividenditulu kasvuga selles osas, mis puudutab värske raha lisamist portfelli.
Järjepidevus viib sihile
Kõige rohkem on mul neid koondnumbreid vaadates hea meel aga hoopis sellise statistika üle. 2014. aastal sihipärase dividendiportfelli üles ehitamist alustades sain keskmiselt dividenditulu 25 EUR kuus. 2015. aastal tõusis see number 200 euro peale, 2016. aastal 370 euro peale. Aga täna? Täna on selleks möödunud aasta numbreid aluseks võttes juba nõnda palju nagu 787 eurot kuus. See tähendab minu jaoks justkui seda, et eluasemelaenu tagasimakse ja toidupoe arved on kenasti kaetud. Tore, kas pole?!
Veelgi enam – jagan seda progressi ennekõike eesmärgiga näitlikustada, et järjepidevus viib sihile. Kas teate, mis on viimastel aastatel olnud minu kõige suurem õppetund investeerimise vallas? Nii oma enda raha hallates kui teisi koolitades ja abistades. Ei, see ei ole seotud mingite turu ajastamise nippide või salajaste ja superheade investeerimisvõimaluste avastamisega. See õppetund on hoopis proosalisem. Selleks on järjepidevus – kursil püsimine ja regulaarsus kogu investeerimistegevusel on see kõige-kõige tähtsam aspekt.
Seega head alanud aastat kõigile ja soovin teile just seda viimast – meelekindlust ja tahtejõudu kursil püsimiseks! Tulemused toob koju mitte ainult suurelt unistamine, vaid regulaarselt tegutsemine ja heade igapäevaste harjumuste juurutamine.
Tänud postituse eest. Huvitav nagu alati.
Küsimus ettevõtte IB konto kohta. Kas mitte ei teki topelt maksutamise koht ? Esimene kord peetakse dividendidelt -15% kinni ning seejärel tekib maksukohustus kui on soov dividend ettevõttest välja maksta ?
Tore, et meeldis!
See topeltmaksustamise aspekt on nii ja naa. Mõnes mõttes ongi sul õigus – maksu tuleb maksta kaks korda. Teisalt samas kui tegutsen ettevõtjana ja mu raha juba ongi firma all, siis selle asemel, et see palga või dividendidena välja võtta, on mõistlik sealt samast kohe seda maksueelset raha investeerida.
Kas plaanid IB kasutada ka võimendust?
Kui mitte, siis miks? 🙂
Regulaarselt ei ole kasutanud ega plaani ka. Ei lähe lihtsalt minu riskitaluvusega kokku see pidev laenu kasutamine aktsiate ostuks.
Tänud ! Väga hea lugemine ja ülevaade nagu ikka ! Usun, et sain piisavalt kinnitust ja motivatsiooni, et uuesti alustada ja et oma plaan paika panna ja hakkata seda pallikest jälle vaikselt veeretama.
Mis riigi kaudu IB konto avatud on ja mis paketi kasuks otustasid ? Ja kas kasutad ka mõnda IB turuanalüüsi teenus, kas siis mõnda paketi põhist või lisateenust ?
Rõõm kuulda! Eriti ses osas, mis puudutab motivatsiooni. See kipub aeg-ajalt ikka habras olema meil kõigil.
IB konto on avatud Suurbritannia haru kaudu ja kasutan IBKR Pro paketti. Ega suurt muud täna Eesti residendist kliendile ei pakutagi. Ühtegi tasulist analüüsi- või lisateenust ma IBs ei kasuta, pikaajalisele investorile on seal statistikat, uudiseid, analüüse ja töövahendeid rohkem kui küll. Kauplejatega on pisut teine lugu.
Tehniline küsimus. Kas LYNX ja IB TWS jaoks kasutad kahte erinevat seadet või saab nii LYNXisse kui ka IBsse sisse ühe arvutiga ja ühest allalaaditud TWSist?
See on väga huvitav küsimus. Mul on ühte ja samasse arvutisse alla laetud justkui kaks eraldi TWSi, üks Lynxi ja teine IB oma. Samas praegu just proovisin ja sain Lynxi kasutajaga IB TWSi kaudu kenasti sisse.
Heihei!
Mul on IB kontoga umbes sama lugu, et üritan osta ainult pikaajalised positsioonid, kas dividende maksvaid või hea kasvupotentsiaaliga, aga vahest ikka tahaks spekuleerida, ja need positsioonid on mul enamasti vee all 😀
Muideks, kas oled saanud IB-s Professional staatuse? Ma mõtlesin, et see läheb raskemini, aga paari nädalaga sai tehtud, nüüd saan vabalt USA ETF-e osta, väga soodsa hinnaga 🙂
Huvitavat uut aastat!
Aitäh, et jagasid! Ja õnnitlused USA ETFidele ligipääsu saamise osas!
Ei, ma ei ole ise taotlenud professional staatust. Kas jagaksid siinkohal, mida sinult nõuti ja kuidas protsess välja nägi? Kindlasti on ka teistel blogi lugejatel huvitav teada.
Seal IB veebis on konto seadistuses mingi nupp, et “taotle staatuse muutumist”, ning mul läks piisavalt kergesti, olen kirjutanud, mis ülikooli ma olen lõpetanud, ja mis tööd olen teinud, mis kogemus mul investeerimises on, ja vist ongi kõik. Ei mäleta isegi kas olen mingi dokumendi uploadinud või mitte. Esimest korda tegin avalduse novembri keskel, siis tükk aega ei mõelnud sellest, ning kui tuli meelde, 3-4 nädala pärast kontrollisin staatuse, olin ikka Retail investor, ja ei leidnud oma avalduse. Tegin uuesti, ning 1-2 nädala pärast sain kirja, et staatus on muudetud.
Arvan, et tasub teha, sest ETF-ide puhul 0.07% on natuke parem, kui 0,4% 🙂
Jah, Account Settings sektsioonis on tõesti nupp MiFID Client Category. Teen ka selle seikluse läbi ja eks näis 🙂
PS muideks ma küll kasutan võimendust, sest eurodes pakutav intress 1,5% aastas on liiga magus, isegi parem kui mu eluasemelaen :))
ning paljude ETF-ide dividendimäär on sellest isegi kõrgem, justkui nagu tasub ennast ära.
Aga ma saan aru, et karu turul kõik võib kiiresti muutma ja olen valmis lisa raha sinna panna
Kuidas Lynxis või IB-s valuutavahetusega asi on? Kui näiteks SEB panga kaudu US dollaripõhine üksikaktsia omale soetada ja pärast maha müüa, tuleb juba valuuta ostu-müügi kursi erinevusest 4% hävingut.
LYNXis maksab eurode dollariks konverteerimine ligikaudu 4 dollarit ja IBs 2 dollarit per tehing. Seega kui näiteks 1000-dollarilise tehingu puhul valuutavahetust teha, siis kulub ühe vahetuse peale vastavalt 0,4% ja 0,2% tehingusummast.