Jaanuari dividenditulu ja aktsiaportfelli regionaalsest jaotusest

Mulle meeldivad dividendid. Mis siis, et esialgu on tegu üpris väikeste summadega. Nähes järjepidevalt – kuust-kuusse, kvartalist-kvartalisse, laekumas oma kontole lisaks töötasule raha, mille saamiseks ei tule vahepeal kuigi palju vaeva näha, teeb see rõõmu. Ja tekitab põnevust. Olgugi, et esialgu on laekuvad summad vaid kümnetes eurodes mõõdetavad, aga järjepidevalt dividende ja ka säästetud kapitali edasi investeerides, kasvab dividenditulu lumepall ajapikku aiva suuremaks. Paljuski just progressi jälgimiseks käesolevat igakuiste dividendilaekumiste logiraamatut siinkohal peangi.

Dividendinvestor.ee nüüd ka Instagramis

Alustuseks annan teada, et dividendinvestor.ee on nüüdsest leitav ka Instagramis. Ei tea, mis see täpne põhjus on, aga Facebooki postitamisega ei ole ma kunagi kuidagi sinapeale saanud. Instagramiga on teine lugu ja sinna kasuliku ning aktuaalse info jagamine tuleb näiteks minule hoopis lihtsamini ja loomulikumalt. Kõige hõlpsamalt leiadki mu sealt üles märksõna dividendinvestor.ee järgi.

USA aktsiate võidukäik

Tõenäoliselt on kõik veidigi aktsiaturgudega kokku puutunud investeerimishuvilised teadlikud sellest, et viimase 10 aasta jooksul on kogutootluse mõttes olnud raske leida vastast USA aktsiaturgudele. Paljuski suurfirmade ja tehnoloogiasektori (eriti viimasel kolmel aastal) aktsiate suurepäraste tootlusnumbrite toel on USA aktsiaturg pakkunud teiste riikide ja regioonidega võrreldes erakordselt häid tootlusnumbreid.

Pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. Alljärgneval graafikul on välja toodud S&P 500 aktsiaindeksit järgiva ETFi (helesinine joon), FTSE Europe indeksit ehk kogu Euroopa aktsiaid järgiva ETFi (kuldne joon) ja euroala firmade aktsiaid koondava ETFi (roheline joon) kogutootlus. Kõik tootlusnumbrid sisaldavad nii aktsiate hinnatõusu kui ka saadud dividenditulu. Arvutused on teostatud USA dollari baasil.

Nagu näha, siis USA aktsiad hakkasid viimases tõusutsüklis eest ära rebima 2011. aasta lõpus, 2012. aasta alul. See oli just täpselt see aeg, mil Euroopat hakkas räsima võlakriis (Kreeka, Hispaania, Iirimaa, Portugal, Itaalia). Napid 2-3 aastat pärast suurt finantskriisi saabus Euroopa mandrile uus kriis ja majanduskasvu aeglustumise periood.

Alates 2016. aastast said erilise hoo sisse tehnoloogiasektori aktsiad. Mul isiklikult on tunne, et seekord said börsil noteeritud tehnoloogiasektori aktsiad hoogu juurde idufirmade valdkonna buumist. Teisisõnu kõik see, mis toimus idufirmade valdkonnas, kippus tasapisi valuatsiooni ehk hinna-kasumi ja hinna-käibe suhtarvude mõttes hiilima ka börsil noteeritud tehnoloogiafirmade investorite mõttemaailma. See on viinud tõsiasjani, et olgu vaatlusaluseks suhtarvuks P/E (hinna-kasmi) või P/S (hinna-müügikäibe), olgu see suhtarv leitud viimase 12 kuu andmete (regular) või oodatava järgmise 12 kuu numbrite pealt (forward), tehnoloogiasektori aktsiad on valuatsiooni mõttes siin esirinnas.

Seega ennekõike viimase 3-3,5 aasta jooksul on investormeelsus olnud tehnoloogiafirmade suhtes ekstra optimistlik. See on pannud nende aktsiate hinnad kasvama ennaktempos võrreldes firmade majandustulemustega. Teisisõnu on päris olulise osa tehnoloogiasektori aktsiate hinnatõusust andnud ülipositiivse investormeelsuse komponent.

Tehnoloogiasektori osakaal USAs ja Euroopas

Kas teate, et üheks oluliseks põhjuseks, mis USA aktsiaturg tervikuna viimastel aastatel nõnda hästi on tõusnud, ongi suhteliselt suur tehnoloogiafirmade osakaal võrrelduna teiste riikide aktsiaturgudega. Tänaseks on S&P 500 ehk USA suurfirmade aktsiahindade liikumist kajastava indeksi puhul tehnoloogiasektori firmade osakaal tõusnud 23% piirimaile. Mõelda vaid, selle sektori firmad moodustavad täna juba pea veerandi kogu aktsiaturu kapitalisatsioonist (turuväärtusest).

Tegelikult on see number isegi pisut suurem, sest veidi enam kui aasta tagasi korraldati sektorite jaotus mõnevõrra ümber. Näiteks said 2018. aasta oktoobrist alates Facebook’ist ja Google’ist hoopis kommunikatsioonisektori firmad. Ka Netflix, Twitter, Snap, Zynga ja TripAdvisor on kommunikatsioonifirmade nimistus.

Euroopa suurfirmade aktsiaid koondavas STOXX Europe 600 on tehnoloogiafirmasid kõigest 6%. Isegi kui me liidame nii tehnoloogiasektori kui ka kommunikatsioonisektori osakaalud mõlema regiooni aktsiaindeksites, jäävad vahed USA kasuks ikka päris suureks (33% vs 10%). Teades nüüd neid kaht fakti, muutuvad USA aktsiate võidukäigu tagamaad hoopis selgemaks, kas pole?!

Kõik on muutuses

Eelkirjeldatu on siis hetkeseis. Nagu arvata võite, siis kõik on muutumises. Tehnoloogiasektori osakaal on minevikus nõnda kõrge olnud ligi 20 aastat tagasi niinimetatud tehnoloogiamulli ajastul. Viimase finantskriisi eel moodustasid suurima osakaalu S&P 500 indeksist aga hoopis finantssektori firmad (22%).

Selle infokillu pealt on nüüd kindlasti kohe paljudele ka arusaadavam, miks kutsutakse viimast kriisi finantskriisiks. Eks ikka seetõttu, et ülipositiivne investormeelsus, megakasumid ja buum leidis toona aset just nimelt selles sektoris.

Üle-üle-eelmine kriis räsis kõige tugevamalt aga energiasektori firmasid. Just need ettevõtted olid 1980. aastaks muutunud S&P 500 indeksis kõige suurema osakaaluga ettevõteteks.

Ehk siis ikka ja jälle näeme seda, kuidas mõni sektor tõuseb, kasvab ja positiivse investormeelsuse toel muutub võrreldes teiste majandusharudega suhteliselt kalliks. Vähemalt seni on kõik sellised buumid leidnud millalgi oma lõpu. Tõsi, võrreldes 50 aasta taguse ajaga on sektorite osakaaludes toimunud teatud muutusi, kuid järskudest populaarsuse puhangutest ja sellele toetuvatest hinnatõusudest (buumidest) on ikka õhk välja lastud.

Eelmise tõusutsükli võitja oli hoopis Euroopa

Naastes nüüd riikide ja regioonide tootlusajaloo juurde, siis jagan veel üht pilti USA vs Euroopa aktsiaturgude kohta. Sel korral olen ajaperioodiks valinud aga hoopis eelmise tsükli tõusufaasi ehk aastad 2002 kuni 2007. USA suurettevõtteid esindab graafikul jätkuvalt S&P 500 indeksit järgiv ETF (helesinine joon) ja euroala suurfirmasid MSCI EMU indeksit järgiv börsil kaubeldav fond (roheline joon).

Nagu näete, siis möödunud tsükli tõusufaasi puhul oli kõik justkui vastupidine. Majanduskriisist välja tulles tõusid esimese aasta-poolteist nii USA kui Euroopa aktsiaturg sarnases tempos, kuid siis hakkas Euroopa ühtäkki eest ära rebima. Tõsi, päris oluliselt mõjutas toona kogutootluse numbreid tugevnev euro vahetuskurss, kuid lõppude lõpuks meie kui investori jaoks on ka valuutakursside muutused kogutootluse üheks komponendiks ja seega samuti tähtsad.

Õppetund aktsiaportfelli koostamiseks

Mida ma kogu eeltooduga öelda tahan? Eks ikka seda, et ei tasu end viimase aja arengutel pikaajalisi investeerimisotsuseid tehes eksiteele viia lasta. See, et USA aktsiatel on läinud viimase 3 aasta jooksul ja seeläbi justkui kogu käesoleva tõusufaasi ajal erakordselt hästi, ei tähenda kaugeltki seda, et nii see ka jääb. Jah, see võib nii jääda veel aastaks, paariks või ka kauemaks, kuid ajalugu on näidanud, et ikka ja jälle kipuvad võitjad ja kaotajad justkui omavahel kohti vahetama.

Pikaajalise aktsiaportfelli koostamise valguses tähendab see seda, et mõistlik on omada kõike ehk kogu globaalset aktsiaturgu. Selle asemel, et hakata ise ajastama või arvama, milline riik, regioon või sektor nüüd järgmise 3-5 aasta lõikes see kõige paljulubavam on, tasub oma passiivsesse fondiportfelli kaasata pigem globaalse ulatusega börsil kaubeldavad fondid. Sellised, mis kaasavad erinevad riigid, regioonid ja kõik majandussektorid. Nõnda toimides käib meie raha ühte jalga kõigi globaalsete finantsturgude arengutega. Kui järgmiseks võitjaks osutub Hiina, saame sellest osa. Samas kui tuhast tõuseb hoopis Euroopa, saame ka sellest kenasti kasu lõigata. Kui aga nii-öelda võitjaks jääbki USA, siis ka selle saame globaalse ETFiga kenasti kätte.

Neil, kes soovivad abi ja juhiseid fondivalikul, tasub uurida e-raamatut “Praktiline abivahend ETFide valimiseks“. Tegu on e-raamatuga, mis koondab endas kokku 21 erinevat Euroopa börsidel kaubeldavat laiapõhjalist ETFi. Need, mis panustavad globaalsetele, aga ka ainult USA ja Euroopa aktsiaturgudele.

Suur töö on seal juba tehtud, spetsiifilised valikufiltrid rakendatud ja valdavalt jääb nüüd sinul kui investoril üle vaid otsustada, kas soovid dividende välja maksvat ETFi või dividenditulu automaatselt ise edasi investeerivat fondi.

Jaanuari dividenditulu

Möödunud kuu dividenditulu laekumised olid üsna lahjad. Esiteks on mu portfellist tänaseks kadunud päris mitmed ETFid, mis eelmistel aastatel just nimelt jaanuaris dividende maksid. Teiseks ootas jaanuaris ees täiendava tulumaksu tasumise kohustus ühe Master Limited Partnership (MLP) tüüpi dividendiaktsia pealt. Nimelt tegi LYNX/IB ise ümber 2019. aasta kohta käivad tulumaksu arvutused ja võttis kontolt automaatselt ise ligi 100 dollarit täiendavateks maksudeks maha.

Kokku laekus kuu jooksul dividende ühest ETFist ja 7 firmast pea 174 euro eest, kuid kinni peetud täiendav tulumaks tõi netolaekumise sinna 85 euro kanti.

Progressi paremaks jälgimiseks pean ülevaadet ka laekunud dividendidest kalendriaastate lõikes. Tumerohelised jooned tähistavad iga kalendriaasta alul koostatud vastava kalendriaasta dividenditulu prognoosi, tulbad reaalselt kontole laekunud dividenditulu.