Missugune on sinu investeerimisstrateegia? Mida investeerimistegevusega saavutada soovid? Tõenäoliselt tuleb esimesena pähe vastus, mis ühel või teisel kujul sisaldab endas maksimaalselt kõrge tootluse teenimist. Või ka midagi, mis on seotud soovimatusega raha kaotada. Olgu kuidas on, kuid suure tõenäosusega sisaldab see investeerimisstrateegia endas suuresti vaid finantsilisi aspekte. Enamasti muid aspekte me investeerimisstrateegiasse kirja ei pane. Samuti ei murra me ülemäära pead täiendavate tahkude üle seda strateegiat kujundades ja luues. Käesoleva kirjatükiga soovin seda teemat pisut rohkem avada ja anda soovitusi, kuidas ning millele mõelda oma investeerimisstrateegiat paika pannes.
Eduni viiva investeerimisstrateegia kujundamine
Alustame investeerimiseesmärgist. Selle võime kirja panna väga erineval moel. Mõne jaoks võib see olla pensionipõlve kindlustamine, teise jaoks finantsvabaduse saavutamine teatud vanuseks, kolmanda jaoks lihtsalt pikaajalise finantsilise turvapuhvri loomine. Ükskõik, kas eesmärgiks on mõni neist kolmest või midagi muud, tuleb investeerimiseesmärki nüüd vaadelda ka meie isiklike eesmärkide valguses.
Mida see tähendab? Peaasjalikult seda, et suures plaanis on meie isiklik siht saavutada oma investeerimiseesmärk nõnda, et see on kooskõlas meie väärtushinnangutega, oskustega ja huvidega. Investeerimine on pikaajaline protsess. Tegelikult võime isegi öelda, et kord juba sihipärase investeerimisega alustanu jaoks on see elukestev protsess. See omakorda tähendab, et investeerimistegevusest saab üks tervet elu läbiv tahk. Seega parem oleks kui see kõik, nagu varem öeldud, on kooskõlas meie väärtushinnangutega, meie huvidega, meie oskustega.
Teadlik valiku tegemine
Inimesed ei ole ratsionaalsed olendid. Me ei ole robotid, kes suudavad tundetult järgida ette antud käske ja teha seda päevast-päeva, kuust-kuusse, aastast-aastasse. Valdavat enamust meist juhivad ikkagi vähemal või suuremal määral emotsioonid. Nii negatiivsed kui ka positiivsed. Toon ühe näite.
Ma ei ole kunagi olnud käelistes tegevustes kuigi osav. Või ehk on õigem öelda, et ma ei ole neid asju kunagi eriti palju nautinud. Kui vaja, siis seinad on kodus alati saanud värske värvikihi, põrandad uue parketi ja sanitaartehnilised eriolukorrad lahendatud. Aga no tõesti, ma ei ole mitte kunagi neid tegemisi kuigivõrd nautinud või põlenud soovist tõtata taas ehitusmaterjalide kauplusesse, et leida miskit, mida siis kusagil kodus uuendada või värskendada.
Kujutagem nüüd ette, et ma valin oma investeerimisportfelli alustalaks kinnisvara, täpsemalt öeldes üürikorterite soetamise ja nende haldamise. Saate tõenäoliselt juba aru küll, kuhu nüüd oma jutuga sihin. Võttes arvesse kõike seda, mida ma ennist remondi või renoveerimistööde kohta kirja panin, tundub ikka päris veider kui nüüd ühtäkki otsustan, et ise hallatavatest üürikorteritest saab minu investeerimisstrateegia alustala. Või siis juhindun oma otsuses suuresti sellest, et kõik ju kirjutavad, kuidas vähemalt kolmandik portfellist peaks olema kinnisvaras. Kas ikka on nii? Miks ma pean valima oma investeerimisstrateegia osaks varaklassi, mis mind absoluutselt ei huvita, mu silmi särama ei pane ja tegelikult hoopis vastupidi, tekitab pigem negatiivseid emotsionaalseid reageeringuid? Päevast-päeva, kuust-kuusse, aastast-aastasse. Ei ole ju vaja!
Kursil püsimine on lihtne
Maalin nüüd võrdluseks kõrvale teise pildi. Olen finantsturgude vastu huvi tundnud juba alates teismeeast. Esialgu üpris pealiskaudselt, siis juba põhjalikumalt tehes vastavad valikud haridusteel ja lõpuks juba nõnda palju, et sai valitud ka finantsturgudega seotud elukutse. Finantsturgudest, väärtpaberitest ja kõigest sellega seonduvast sai minu töö, hobi ja kirg. Mul on selle vastu huvi, sisemine uudishimu ja tahe pidevalt õppida, mul on juba teatud oskused ning teadmised ja lisaks pakub see rohkelt eneseteostust.
Kuidas tundub, kas millegi sellisega tegelemine võiks tulla kergelt? Või vajab see pidevalt pingutamist, kohati ehk enese piitsutamistki? Seda viimast pigem mitte, eks ole?! Tundub, et kui on olemas uudishimu ja sisemine motivatsioon, siis tulevad asjad kergemini, justkui iseenesest. Lisaks pakuvad veel rõõmu ja eneseteostust ka.
Juhul kui minu investeerimisstrateegia alustalaks nüüd ongi väärtpaberitesse investeerimine, siis saate ju isegi aru kui hea meelega ma tegelen oma investeeringutega, kui palju on neis tegemistes hasarti ja tegutsemisrõõmu. Kõik juhtub justkui iseenesest – uued potentsiaalsed investeerimisvõimalused jäävad ühtäkki silma otsekui ei kusagilt, tugev sisemine tahe portfelli oma „lemmikuid“ lisada paneb rahaga mõistlikult ümber käima täitsa automaatselt, finantsturgude jaoks keerulistel aegadel näen pigem võimalusi kui ohte. Kõik nagu täiendaks teineteist ja oleks kooskõlas, minu investeerimistegevus ja minu karakter.
Pärituulega on lihtsam
Seega tehkem asju nii, et puhuks pärituul. Sättigem asjad juba kohe alguses paika nii, et need teineteist toetaksid. Nagu öeldud, investeerimine on elukestev protsess – tehkem oma valikud nõnda, et meie huvid, oskused, teadmised, karakter ja ressursid toetavad jooksvalt meie investeerimiseesmärki ning valitud strateegiat. Just täpselt nii on meil oluliselt lihtsam püsida kursil. Ükskõik, kas headel, veidi vähem headel või halbadel aegadel.
5 aspekti, mida kontrollida
Alljärgnevalt toon välja viis aspekti, mida tasub endalt kontrolliks küsida uusi investeeringuid tehes – ükskõik, kas räägime siis mõne varaklassi lisamisest portfelli või mõnest uudsest investeerimisobjektist.
- Iga väärtpaberi kujul tehtav investeering, mida oma portfelli lisad peab puht matemaatiliselt omama positiivset oodatavat tootlust. Iga osalus ettevõttes või kinnisvaraprojekt, kus kaasa lööd peab omama mõnd konkurentsieelist või hõlmama tegutsemist turunišis, kus tõenäosus teenida on suurem kui tõenäosus raha kaotada. Just need nimetatud aspektid on need, mille tulemusena tekib lõpuks tootlus investeerimisportfelli tasandil.
- Ülalkirjeldatud tootluse allikad peavad olema ajas piisavalt pikalt püsivad, et neist reaalselt kasu lõigata. Tulevikku ennustada on raske, kuid paljuski on siin abiks mineviku tootluste ja nende tootluse komponentide uurimine.
- Valitud investeerimisstrateegia ja investeerimisobjektid peavad olema kooskõlas sinu oskuste, huvide, väärtuste, karakteri ja võimalustega.
- Valitud investeerimisstrateegia peab teenima sinu investeerimiseesmärki. Teisisõnu, tasub endalt küsida, kas plaanitav investeering päriselt ka aitab sul oma investeerimiseesmärki saavutada või liikuda vähemalt sammukese selle täitmisele lähemale?
- Valitud investeerimisstrateegiat peab järgima piisavalt pikalt (enamasti vähemalt 3-5 aastat), et lõigata kasu konkurentsieeliste ja matemaatilise positiivse tootlusootuse realiseerumisest.
Juhul kui järgid neid viit näpunäidet, sead oma raha justkui automaatpiloodile ja saavutad suhteliselt vähese vaevaga pikaajalise jõukuse kasvu.
Tere!
Need 5 punkti on suhteliselt lihtsalt välja kirjutatud ning väljaprintimist ning(seinale) raamimist väärt.
Mõnikord ongi vaja võtta 10 minutit paus enne (aktsia,indeksi,ühisrahastuse tüki) ostu ning mõelda, kas see vastab vähemalt kahele punktile viiest ülalpool toodust ! Tänud Märten !
Võta heaks! Tore, et selle välja trükkimise jutuks võtsid. Teen täpselt just seda päris palju ka ise, nii fondijuhi päevil kui täna erainvestorina. Vahest on hea kui mingid asjad ongi kohe pidevalt silma all kontorilaua või seina peal.
Ega ma niisama lihtsalt teiste blogidesse ei tule (ei taha teie statistikat enda omast mööda aidata), aga täna soovitati linnapeal seda sinu käesolevat lugu lugeda. No ma siis tulin lugema. Ja kusjuures – kiidan heaks! Üks “aga” siin siiski on, et kui tohin ühe lisamõõtme omaltpoolt siia panna.
Alustades ei pruugi investorihakatised teada, mis neid huvitab ja/või milles nad osavad on. Selleks tuleb erinevaid asju proovida. Sina oled ilmselt haruldus, et sina sündisid mitte loomuliku sünnituse ega keisrilõike teel, vaid IPO-ga. Enamustel sellist sisemist kõnet (call´i) ei ole ja siis võetaksegi endale teadmatuse tõttu mingi kohaliku Linnaviletsuse hankevõiduga endine asotsiaalide maja kaela ja hakatakse salvrättidega katust parandama.
Ma lugesin millalgi Cal Newport´i raamatut So Good They Can’t Ignore You: Why Skills Trump Passion in the Quest for Work You Love. Ja üllatavalt paljud uuringud on näidanud, et inimesed ei tea tihti, mida oma eluga teha (või kuhu investeerida), aga nad hakkavad lihtsalt kuskilt pihta ja mida osavamaks nad selles X asjas saavad, seda enam nad seda fännavad. Põhjus on lihtne: nad muutuvad selles paremaks, neid tunnustatakse ja nad arenevad. See mõte, et do what you love on siin raamatus täiesti teistpidi keeratud ja jumala loogiliselt ära põhjendatud. Mina avastan ka praegu, et aktsiatest parem ja rohkem huvitunud olen ma hoopis kinnisvarast. Iseasi, mida mu rahakott sellest muidug arvab…
Jah, see asjade proovimise vajadus on hea tähelepanek. Nõnda saamegi kõige paremini teada, mis sära silmadesse toob ja karakteriga sobib. Mina kusjuures “proovisin” elukutselisena üle 10 aasta ennekõike võlakirjadesse investeerimise poolt, kuid selle asemel, et sealt ja laenudest pihta hakata ka oma portfelli üles ehitamist, jõudsin hoopis aktsiateni. Seega hea tähelepanek! Kusjuures, mida varem ja väiksemate summadega proovida, seda parem pikas perspektiivis.
Tere.
Tänan, et jagad tarkusi investeerimisest.
Uurin, et kas oled proovinud uusi “tasuta” (loe: äpi kasutaja ongi toode) aktsiatega kauplemise rakendusi nagu Trading 212, eToro või Revolut (ameeriklastele Robinhood, Webull jne)? Mida nendest arvad? Tundub hea võimalusena kuludeta USA turule sisenemiseks? Kas keegi on Eestis nendest mingigi ülevaate teinud?
Võta heaks ja tore, et leidsid tee siia blogisse!
Ei ole proovinud. Veel mõned aastad tagasi oli paljude selliste oma olemuselt tegelikult valuutakauplemist pakkuvate platvormide puhul lugu selline, et aktsiaid sai soetada ainult läbi CFDde (contract for differences). Need on oma olemuselt tuletistehingud ja päriselt me justkui aktsiaid siis ei oma. Teine asi, mida omale maaklerit pikemaks perioodiks välja valides silmas pidada on see, kas su raha ja varad on ikka hästi hoitud. Teisisõnu, mis juhtub siis kui maaklerplatvorm ühel päeval kaob, oma tegevuse lõpetab vms? Väikeste summadega alustades ja nii-öelda käe proovimiseks võid samas ju ka ise testida, minimaalsed konto avamiseks nõutavad summad jäävad sageli sinna paarisaja eruo kanti.