Kuidas täita tuludeklaratsiooni Kasvukonto kohta?

Käes on tulude deklareerimise hooaeg ja seepärast võtan sel korral Kasvukontot puudutavas artiklis jutuks just nimelt selle – kuidas täita 2019. aasta kohta eraisiku tuludeklaratsiooni kui oled omale avanud Kasvukonto?

Seega keskendub käesolev kirjutis sellele, kuidas deklareerida Kasvukontol toimunut juhul kui avasid omale Kasvukonto eraisikuna. Samuti kajastan veidi ka seda, kuidas deklareerida investeerimistulusid kui oled Kasvukonto avanud oma lapsele.

Esimese olulise faktina tasub teada seda, et käesoleval aastal on tuludeklaratsiooni esitamiseks aega ühe kuu võrra rohkem. Sel aastal tuleb 2019. aasta tulud deklareerida 30. aprilliks 2020.

Tavasüsteem vs investeerimiskonto süsteem

Alates 2011. aastast kehtivad paralleelselt kaks eraisiku investeerimistulu maksustamise süsteemi:

1. Niinimetatud tavasüsteem, mille kohaselt tuleb raporteerida kõik müügiga lõppenud väärtpaberitehingud möödunud kalendriaasta kohta;
2. Investeerimiskonto süsteem, mis nõuab ainult kontol toimuvate sisse- ja väljamaksete deklareerimist.

Tavasüsteemi kasutades tuleb deklareerida ükshaaval kõik möödunud kalendriaasta jooksul teostatud väärtpaberite müügitehingud. Tulumaksukohustus tekib siis, kui kõigi müügitehingute lõpptulemusena oled teeninud kasumit. Juhul kui lõppkokkuvõttes oled aasta jooksul saanud kahjumit, saab seda järgmisesse aastasse edasi kanda. Realiseeritud kasumist saab tavasüsteemi järgi maha arvestada teenustasud, haldustasusid aga maha arvestada ei saa. Tehingud tuleb tuludeklaratsiooni kanda käsitsi. Näiteks LHV kaudu investeerides võib internetipangas kasutada abiraportit Maksuaruanne.

Tavasüsteemi kasutades on Kasvukonto valguses võimalik kokku panna ka selline portfell, kus iga-aastase tulude deklareerimisega tegelema ei pea. Selleks tuleb Kasvukontol välja valida dividende automaatselt reinvesteerivad fondid. Seega juhul kui vaatlusalusel aastal paned raha Kasvukontole ainult sisse ja midagi ei müü, siis ühtegi tehingut deklareerima ei pea. Kuna kontole ei laeku ka dividenditulu, ei teki ka selle poole pealt deklareerimiskohustust.

Investeerimiskonto süsteemi kasutades ei tule mitte deklareerida väärtpaberitehinguid, vaid investeerimiskontona märgitud pangakontole tehtud sisse- ja väljamaksed. Korraga võib kasutusel olla mitu investeerimiskontot mitmes erinevas pangas. Maksukohustus tekib alles siis, kui kõikidelt investeerimiskontodelt tehtud väljamaksed ületavad kõikidele investeerimiskontodele tehtud sissemaksete jääki. Investeerimiskontot saab kasutada vaid finantsvaradesse investeerimiseks. Kasvukonto lahenduses pakutavad investeerimisfondid lähevad kenasti finantsvara alla. Suureks plussiks on see, et sisse- ja väljakannete maksuraporti saab edastada Maksu- ja Tolliametile automaatselt internetipangast Investeerimiskonto aruande lehelt. Seal vastavat nuppu vajutades saadetakse kõik vajalikud andmed otse tuludeklaratsioonile.

Oma olemuselt imiteerib investeerimiskonto süsteem justkui ettevõtte alt väärtpaberitesse investeerimist. Tulumaksukohustust ei teki enne kui välja võtad rohkem kui oled sisse pannud. Oluline ongi siin meeles pidada, et investeerimiskonto süsteemi kasutamine võimaldab tulumaksukohustust edasi lükata. See ei ole maksuvabastust võimaldab vahend.

Kokkuvõtvalt – investeerimiskonto süsteemi kasutamise plussidena Kasvukonto valguses võib välja tuua need kaks:

1. Võimalik on teenitud kasumitelt tekkinud maksukohustus edasi lükata tulevikku;
2. Tulude deklareerimiseks vajalikud andmed on võimalik saata Maksu- ja Tolliametisse automaatselt.

Seega maksuefektiivsuse mõttes on eraisikuna Kasvukonto kaudu investeerival investoril mõistlik valida tulude deklareerimine investeerimiskonto süsteemi raames. Samm number üks selle tegemiseks, on anda Maksu- ja Tolliametile teada, et sinu LHV Kasvukonto on niinimetatud investeerimiskonto.

Mis täpselt ikkagi on investeerimiskonto?

Investeerimiskonto on täiesti tavaline pangakonto, mis võetakse kasutusele eesmärgiga teha sellelt ainult finantsinvesteeringuid. Näiteks Kasvukonto ongi just nimelt eraldiseisev täiesti tavaline pangakonto, kuhu kanname raha ja millele soetame väärtpabereid.

Sellest eraldiseisvast tavalisest pangakontost/arvelduskontost saab investeerimiskonto aga ainult alles siis kui oleme sellest Maksu- ja Tolliametile teada andnud. See tähendab, et juhul kui soovime mõne investeerimiseks kasutatava konto kaasata investeerimiskonto süsteemi, peame sellest Maksu- ja Tolliametit teavitama. Seda saab teha eraisiku tuludeklaratsioonis sektsioonis 6.5 osa I.

Kasvukonto kaasamiseks investeerimiskonto süsteemi sisestame tuludeklaratsiooni konto numbri ja panga nime, kus see konto avatud on. Nüüd on meie Kasvukonto deklareeritud kui investeerimiskonto ja järgmisel aastal 2020. aasta kohta tuludeklaratsiooni täites Maksu- ja Tolliamet juba teab, et meil on selline investeerimiskonto. Seega tuludeklaratsiooni sektsiooni 6.5 osa I tuleb täita vaid üks kord – siis kui oled omale möödunud kalendriaastal avanud Kasvukonto.

Seega juhul kui sa oled nagu mina, kes avas omale Kasvukonto 2019. aastal, siis samm number üks on ka sinu jaoks sisestada oma Kasvukonto kontonumber eraisiku tuludeklaratsiooni sektsiooni 6.5 osasse I.

Kuidas käib Kasvukontol toimunu deklareerimine?

Kui Kasvukonto on investeerimiskontona deklareeritud, tuleb järgmise sammuna Maksu- ja Tolliametile edastada kontoga seotud sissemaksete ja väljamaksete info. Nagu öeldud, siis teenitud kasumid-kahjumid Maksuametit iga-aastaselt otseselt ei huvita, ametit huvitab see kui palju oleme kontole raha sisse pannud ja kui palju sealt välja võtnud. Seega deklareerime raha liikumisi.

Raha liikumised on lisaks meie enda poolt sisse pandud ja välja võetud summadele ka makstud tehingutasud, laekunud dividendid ja muu taoline. Kõige selle kohta soovib Maksu- ja Tolliamet saada infot. Ja seda igal aastal. Seega kui oma Kasvukonto olemasolust peame Maksu- ja Tolliametit teavitama vaid üks kord, siis Kasvukonto rahakandeid tuleb deklareerida igal aastal.

Nagu öeldud, siis meie kui investori jaoks on asjad tehtud päris mugavaks. Piisab sellest kui logime LHV internetipanka sisse, valime vasakpoolsest menüüst „VARAD JA KOHUSTUSED“ ja sealt edasi „Investeerimiskonto aruanne“, kontrollime, et oleme välja valinud korrektse konto (Kasvukonto) ja perioodi (01.01.2019 kuni 31.12.2019) ning vajutame nuppu „Saada päring“.

Selle tulemusena kuvatakse meile kokkuvõte kõigist Kasvukontoga seotud rahakannetest. Aruande lõpus on nupp „Saada EMTA-sse“, millele klikates saadetakse kogu andmestik automaatselt Maksu- ja Tolliametisse ning kantakse sinu tuludeklaratsioonile sektsiooni 6.5. Enamasti on andmeedastus päris kiire ja andmete jõudmine tuludeklaratsioonile võtab aega vaid mõned minutid.

Tõenäoliselt märkate aruannet uurides õige pea, et enamus välju on aruandesse kaasatud (nende ees on linnuke ja need on kuvatud tumedamalt), aga on ka mõned, mida ei ole kaasatud (kuvatud heledamas kirjas). Kasvukonto kohta tehinguid Maksuametile edastades tasub siin alustuseks kasutada LHV vaikimisi sätteid, kuid need siiski ise käsitsi üle kontrollida. Nimelt seaduse mõttes ei ole mitte kõik rahakanded sissemaksed või väljamaksed, seal on omad nüansid. Näiteks fondiosakute ostu või müügiga kaasnevate kulude read ei ole aruandes arvutustesse kaasatud. Põhjus selleks on lihtne. Need tehingutasud on makstud juba meie endi poolt rahas kontole tehtud sissemaksete arvelt ja kui neid tehingukulusid aruandes uuesti kaasata, oleks tegu justkui topeltarvestusega. Lisainfot selle kohta, mis täpselt on sissemakse ja väljamakse ning detailsete nüansside kohta leiad soovikorral sellest Rahandusministeeriumi poolt kokku pandud „Investeerimiskonto süsteemi juhendist“.

NB! Juhul kui esitad investeerimiskonto aruannet juba mitmendat aastat järjest (oled Kasvukonto avanud aastal 2018. või veelgi varem), siis otsi ülaltoodud aruande puhul üles rida „Eelmise aasta jääk“ ja sisesta sinna Maksu- ja Tolliameti iseteenindusportaali kaudu sisse logides sinu tuludeklaratsiooni sektsioonis 6.5 osa II kuvatav summa.

Juhul kui sa oled nagu mina, et sul on lisaks Kasvukontole LHVs veel üks eraldiseisev konto (investeerimiskonto), millel teed väärtpaberitehinguid, siis Maksuametile investeerimiskonto aruannet saates vali välja mõlemad kontod.

Saadud dividendid ja aastatulu arvestus

Alates 2018. aastast sõltub sinu maksuvaba tulu suurus sinu aastasest tulust. Aastatulu numbri arvutustesse kaasatakse ka saadud dividenditulu numbrid. Juhul kui tegu on dividendidega kodumaistelt firmadelt, on Maksu- ja Tolliametil see info sinu kohta juba olemas ja ilmub eeltäidetuna tuludeklaratsioonile. Samas juhul kui oled saanud möödunud aasta jooksul dividenditulu ka välismaistelt väärtpaberitelt, nagu seda on näiteks Kasvukontol olevad börsil kaubeldavad fondid, siis tuleb need saadud dividendinumbrid aastatulu arvestuse tarbeks sisestada tuludeklaratsioonile käsitsi.

Välismaiste aktsiate ja fondiosakute poolt makstud dividendide info leiad LHV internetipangas valiku all „VARAD JA KOHUSTUSED“ valides sealt edasi „Maksuaruanne“. Kuvatava aruande tabelites 8.1 ja 8.8. on välja toodud möödunud aasta jooksul saadud dividendid. LHV soovitab tabelite sisu ise üle kontrollida ning seejärel sisestada Maksu- ja Tolliameti iseteenindusportaalis tuludeklaratsiooni täites aruande tabel 8.8 deklaratsiooni osasse 8.8. Aruande osas 8.1 kuvatavat infot tuludeklaratsiooni osasse 8.1 kandma ei pea, sest see tulu loetakse aastatulu hulka alles siis kui investeerimiskontolt toimub väljamakse.

Kuidas käituda kui oled teinud Kasvukonto ka lapsele?

Juhul kui oled teinud Kasvukonto ka oma lapsele, tuleb ka selle konto peal toimunu Maksu- ja Tolliametile deklareerida.

Nagu eelnevalt mainisin, siis Kasvukonto on maksuefektiivsuse mõttes mõistlik deklareerida kui investeerimiskonto süsteemi konto. Lapse nimel selle tegemiseks on mõningad nüansid, mida on hea teada.

Esiteks, investeerimiskonto aruande saab edastada ainult laps. Lapsevanemale tähendab see vajadust siseneda internetipanka lapse ID-kaardi või parooliga. Lapsele saab parooli teha lapsevanem. Selleks tuleb LHV internetipangas valida jaotises „INFO JA SEADED“ valik „Paroolid“. Juhul kui see valik internetipanka sisse logides puudub, tuleb ühendust võtta LHV klienditoega, et need õigused saada. Lapse kasutajanime leiad jaotisest „INFO JA SEADED“ ja selle alammenüüst „Andmed“.

Investeerimiskonto aruande leiad lapse internetipanga jaotisest „VARAD JA KOHUSTUSED“ valides edasi „Investeerimiskonto aruanne“. Jällegi tasub pärast aruande genereerimist andmed üle kontrollida ja kui kõik paistab korrektne, siis edasta aruanne Maksu- ja Tolliametile nupu „Edasta EMTA-sse“ abil.

Olgu veel mainitud, et kui lapsel on ID-kaart olemas, saab deklaratsiooni esitada elektrooniliselt. Varasemalt oli nii, et juhul kui lapsel ID-kaart puudus, oli võimalik Maksu- ja Tolliametist küsida e-maksuameti leping ja volitus lapse esindamiseks. Sellest aastast alates pole vaja volitust lapse esindamiseks küsida. Ise Maksu- ja Tolliameti keskkonda sisse logides näeb lapsevanem oma lapse nime automaatselt iseteeninduskeskkonna esilehel ja saab sellele klikates kohe lapse tuludeklaratsiooni täitma asuda.

Kokkuvõtteks

Kokkuvõttes on tarvilik oma tulusid deklareerides Kasvukonto valguses läbi teha järgmised sammud:

1. Juhul kui avasid Kasvukonto möödunud kalendriaastal, deklareeri Kasvukonto kui investeerimiskonto eraisiku tuludeklaratsiooni sektsioonis 6.5 osa I.
2. Koosta LHV internetipangas „Investeerimiskonto aruanne“, kontrolli üle arvestusse kaasatavad väljad, lisa vajadusel eelmistest perioodidest edasikantav summa (selle leiad oma tuludeklaratsioonist sektsioonist 6.5 osa II) ja sobivuse korral saada andmed automaatse nupuvajutusega Maksu- ja Tolliametisse.
3. Koosta LHV internetipangas „Maksuaruanne“, kontrolli aruande sisu üle ja andmete sobivuse korral sisestada ise käsitsi aastatulu arvutuste tarbeks laekunud dividendide info eraisiku tuludeklaratsiooni sektsioonis 8.8.

Minu Kasvukonto jaanuari ja veebruari ülevaade

Nagu tavaks, siis olen jätkanud igakuise püsimaksetega pluss mikroinvesteerimisega. Teisisõnu iga kuu alul suundub 100 eurot Kasvukontole, kus see siis laekumisele järgneval kolmapäeval valitud ETFi investeeritakse. Veebruari lõpus kiirele langusele pöördunud aktsiaturud tekitasid soovi teha Kasvukontole ka mõni erakorraline makse, kuid eesmärgiga hoida käesolev reaaleluline eksperiment võimalikult selge ja lihtne, loobusin lisasumma kontole kandmisest.

Uurides Vanguard FTSE All-World ETFi käesoleva aasta hinnagraafikut näeme, et selle aasta tipp tehti 19. veebruaril pea 89 euro piirimail. 28. veebruari kauplemispäeva lõpetas fondiosaku hind 76,36 euro tasemel ehk kõigest 7 kauplemispäevaga koges ETF pea 15% hinnalangust. See on ikka täitsa märkimisväärne liikumine (ja tõenäoliselt mõistate, miks soov täiendavat raha lisada oli nõnda suur).

Samas uurides seda, milline on minu Kasvukonto seis, vaatas sealt veebruari kuu lõpu seisuga vastu hoopis teistsugune langusnumber. Tõsi, ka minu Kasvukonto oli kogenud väärtuse langust, kuid reaalne kaotusnumber on vaid pool turulangusest. Teisisõnu minu Kasvukonto oli miinuses vaid 7% ulatuses.

Kuidas siis nii? Eks ikka selle pärast, et olen VWRLi soetanud iga kuu alates oktoobrist. Seega olen kasutanud üht vähest finantsmaailmas kätte saadavat tasuta lõunat ehk ostude hajutamist ajas. Langusnumber, mida kajastab meedia, antud juhul tipust -15%, ei ole enamasti see, mida me kogeme investoritena. Seda siis seepärast, et juhul kui investeerime regulaarselt, omandame ETFi osakuid kord kallima, siis jälle odavama hinnaga ja kokkuvõttes ei ole meie kaotused soetusväärtuse suhtes mõõdetuna praktiliselt kunagi sellised nagu turuindeksite langused.

Mida pikemalt oleme investeerinud, seda suuremaks see niinimetatud turvapuhver muutub. Teisisõnu juhul kui näiteks kolme aasta pärast oleme omadega +30% plussis, siis veebruari kuule sarnane -15% langus viib meie portfelli väärtust küll alla poole, kuid soetusväärtusega võrreldes oleme ikkagi pea 10% plussis. Seda tasub investeerides meeles hoida. Jah, aeg-ajalt esinevad tipust põhjani langused võivad olla märkimisväärsed, kuid kaotused soetusväärtuse suhtes jäävad enamike investorite jaoks oluliselt väiksemaks.

Tegemist ei ole investeerimissoovitusega. Investeerimisteenuste pakkuja on AS LHV Pank. Tutvu tingimustega ja riskidega lhv.ee ja küsi nõu asjatundjalt. Artikkel on valminud koostöös LHV Pangaga.