Miks ma ostan aktsiaid isegi siis kui põhi ei pruugi paista?

Finantsturgudel on põnevad ajad. Nõnda järske hinnalanguseid ja päevasiseseid muutusi ei ole me aktsiaturgudel näinud alates 1987. aastast. Näiteks USA suurfirmade aktsiahindu järgiv S&P 500 indeks alustas nädalat -7,6% langusega. Sellele järgnes teisipäeval +4,9% tõus, millele omakorda kolmapäeval -4,9% ja neljapäeval -9,5% langus. Kauplemisnädala lõpetas aktsiaindeks +9,3% tõusuga.

Ostude lainel

Kuigi tavapäraselt ostan ma regulaarselt ETFe iga kuu 10ndal kuupäeval, siis sel korral tegin erandi ja alustasin ostudega 9. märtsi ehk esmaspäevaste suurte langusnumbrite ajal. Kolmapäeval kui turg taas langusele pöördus ostsin lisa. Neljapäeval kui kogesime viimase rohkem kui 30 aasta suurimat ühepäevast hinnalangust, ostsin taas, seekord suuremas mahus kui varem. Andsin sellest teada ka dividendinvestor.ee Instagrami konto kaudu. Sain selle peale päris mitmeid vastulauseid, mille kõigi sisu oli põhimõtteliselt sama – ostudeks on aeg liiga varajane!

Võib-olla tõesti. Mina ei osanud seda hinnata ei kolmapäeval, neljapäeval ega ka täna. Eks seda näitab aeg. Järgisin vaid lihtsat protseduuri – kui turud on tipust mõõdetuna langenud vähemalt 20-25%, siis ajalooliselt on olnud pikaajalise investori jaoks üpris hea aeg osta.

Pealegi sõltub hinnangu andmine, kas siis oli ostudeks vara või mitte, tegelikult ajahorisondist. Näiteks kaupleja seisukohast oli minu ajastus suurepärane – neljapäeval tehtud ostud oleksin ma saanud reedel juba +8% kuni +15% kasumiga rahaks teha. Samas neil, kes mõõdavad tulemuslikkust paarinädalase kuni paarikuise ajaakna lõikes, võib täitsa õigus olla. Eks näis. Teisalt julgen öelda, et mõõtes tulemuslikkust 3, 5 või veelgi enama aasta lõikes, ilmneb kunagi tulevikus, et polnud ikka üldse halb aeg ostudeks.

Kus me täna oleme?

Kasutan alustuseks USA suurettevõtete aktsiaindeksi S&P 500 graafikut, kuna valdav enamus aktsiaturu osalisi vaeb olukorda just selle indeksi alusel. Tänase seisuga on USA suurettevõtete aktsiate hinnad langenud oma tippudest ligi -21%. Globaalsed aktsiaturud tervikuna -22%.

Veel neljapäeva õhtul, erakordse languspäeva õhtul, mil hoogsalt ostutehinguid sisestasin, oli nendeks numbriteks pea -27% ja -28%.

Laias laastus võime öelda, et see langus viis meid umbes 2017. aasta kevade/suve ja samas ka 2018. aasta detsembri hinnapõhjade tasemetele. Seega mõnes mõttes oleme “ära andnud” kõigest ligikaudu 14-15 kuu tootluse. Seda ei tundu väga palju ja eks see on ka põhjus, miks ostuhuvilisi kuigi palju ei tundu olevat.

Realistlik riskistsenaarium

Ma saan väga hästi aru, et väga atraktiivne tundub mõte osta aktsiaid nii-öelda põhjast. Või siis -50% languse pealt. Kaks viimast langusfaasi on just umbes nõnda sügavad olnud, nii tehnoloogiamulli lõhkemine 2000ndate alul kui 2008-2009. aasta finantskriis. Laias laastus suuremad aktsiaindeksid siis umbes -50% langust kogesidki. Seega mõistan igati neid, kes ootavad taas kord seda sama -50% langust enne kui ostma hakkavad.

Samas, pidagem meeles, et see on vaid üks võimalik stsenaarium. Üks paljudest ja tõenäoliselt üks negatiivseimatest. Jah, hetkel paistavad paljud asjad tumedates toonides. Aga täpselt nõnda tundus ka 2011. aastal kui lahvatas Euroopa võlakriis (aktsiad langesid -24%), 2015-2016. aastal, mil kogesime järsku toornafta hinna langust (aktsiaturud -20%) ja 2018. aasta sügis-talvel (aktsiaturud taas -20%). Ma tean küll, et praegune olukord tundub tõsisem, hullem, kriitilisem. Aga uskuge mind, vähemalt mina tundsin täpselt sama kõigil neil kolmel juhul. Eks iga kord veidi isemoodi, aga ohud paistsid suured ja hirmutavad.

Mida ma selle kõigega öelda tahan? Eks ikka seda, et edukas pikaajaline investor mõtleb erinevate võimalike stsenaariumite vormis. Jah, riskistsenaariumist tuleb teadlik olla, kuid lisaks sellele on meil veel terve rida muid võimalikke stsenaariume. Edukas investor optimeerib oma tegevust üle kõigi võimalike stsenaariumite.

Seega mõelgem korraks, mis siis kui aktsiate hinnad nüüd reedesega pöördusidki tõusule. Kas ma olen rahul oma portfelli jaotusega?

Mis siis kui aktsiate hinnad liiguvad järgmised 6-12 kuud külgsuunaliselt, nii umbes 10% vahemikus. Kas ma olen rahul oma portfelli jaotusega? Siinkohal tasub siis meeles hoida ka seda, et külgsuunalise turu korral me justkui kapitalikasvu ei koge, aga dividenditulu laekub meie kontole ikka. Ka see on tegelikult ju tootlus!

Lõpetuseks jagan siis ka oma mõtteid eelkirjeldatud riskistsenaariumi kohta. Mis siis juhtub kui tipust põhjani langus tuleb kokku -50% ja mina tegin oma suuremad ostud -28% languse pealt? See tähendab, et ma kogen nende ostudega kõige halvemal juhul -30% hinnalangust. Minu jaoks on see talutav. Näen selliseid numbreid ja hinnaliikumisi oma üksikaktsiate portfellis päris sageli ning mind see ei kohuta. Seega nagu näete, siis minu neljapäevaste suurte ostude taga oli näpuotsaga ka matemaatikat.

Konsultatsioon videokõne vahendusel

Juhul kui soovid abi oma portfelli- ja investeerimisstrateegia üle vaatamisel sel pöördelisel ajal, siis võta ühendust blogi kontaktivormi kaudu.

Abistan tunnitasu alusel (150 EUR/h, minimaalne pikkus 0,5h). Arvestades praeguseid olusid on videokõne formaat muutunud päris populaarseks. Kohe järgmiseks päevaks vaba aega lubada ei julge, kuid kindlasti leiame sobiva ajaakna mõlema jaoks.

Soovin teile kõigile otsusekindlust, tarmukat likviidsuse juhtimist ja meelekindlust püsida valitud kursil!

TÄIENDATUD 16.03.2020:

Nädalavahetus tõi päevakorrale taas uusi ja huvitavaid arenguid. Kajastasin seda kohe esmaspäeva hommikul dividendinvestor.ee Instagrami konto story’des. Lisan need mõtted ka siia juhuks kui on lugejaid, kes Instagrami aktiivselt ei kasuta.