Alates 2018. aasta algusest kehtib ka meil Eestis PRIIPs lühendit kandev Euroopa Liidu regulatsioon. PRIIPs on lühend sõnadest Packaged Retail and Insurance-based Investment Products. Kõnealune regulatsioon paneb paika nimetatud toodete põhiteabe dokumendi ehk Key Information Document’i (KID) sisu ja formaadi.
Kohustus ette valmistada ja avalikustada põhiteabe dokument ehk KID tõusetub iga kord kui PRIIPi ehk niinimetatud paketeeritud tavakliendile mõeldud investeerimisriskiga kindlustustoodet või muud investeerimistoodet pakutakse Euroopa Majanduspiirkonnas ükskõik millisele MiFID II regulatsiooni alusel defineeritud jaekliendile/tavakliendile.
Mida see kõik minu jaoks tähendab?
Eesti residendist erainvestori jaoks tähendab see suuresti seda, et alates 2018. aastast ei ole meil ligipääsu USAs registreeritud ja sealsetel börsidel kauplevatele ETFidele.
See ei tähenda nüüd, et me ei saa osta USA aktsiaid sisaldavaid ETFe. Ei, mitte seda. Siinkohal tulebki nüüd olla valvas ja mõista, et piirangud puudutavad mitte fondi portfelli sisu, vaid fondi registreerimise riiki.
Seega Eesti erainvestorid saavad kenasti ikka USA aktsiaturule ETFe kasutades panustada, kuid selle jaoks tuleb nüüd otsida välja sellised börsil kaubeldavad fondid, mis on registreeritud mõnes Euroopa riigis. Näiteks Iirimaal, Luksemburgis, Saksamaal või Prantsusmaal.
Kõrvalepõikena olgu öeldud, et kui sa veel ikka ei ole kindel, kas said kogu sellest keerulisest regulatsioonist aru, siis olen vajaliku eeltöö ise ära teinud ja ühte ülevaatliku e-raamatusse koondanud 21 laiapõhjalist Euroopas registreeritud ja Eesti erainvestorile kättesaadavat ETFi. Sealt leiad nii juhised, kuidas üldse börsil kaubeldavaid fonde valida, aga ka juba konkreetsed fondid, mida kaaluda. Muuhulgas on seal välja toodud ka 7 USA aktsiaturule investeerivat fondi. Nii USA suurettevõtete indeksit S&P 500 järgivad kui ka valdavalt tehnoloogiaaktsiate ehk Nasdaq 100 indeksit järgivad ETFid. Valikus on nii dividende välja maksvad kui ka dividende automaatselt reinvesteerivad fondid. Uuri lisa juba e-raamatust “Praktiline abivahend ETFide valimiseks“.
ETFide turg Euroopas
Kogu see niinimetatud PRIIPs regulatsioon on nüüd endaga kaasa toonud selle, et varasema ligi 8000 erineva börsil kaubeldava fondi asemel on meil Eesti residendist erainvestoritena nüüd ligipääs umbes 2200 ETFile. Tõsi, kättesaadav fondivalik oleks justkui vähenenud päris drastiliselt, kuid olgem ausad – 2200 erinevat ETFi on ikka päris palju. Rohkem kui enamusele meist vaja on. Rääkimata sellest, et isegi nende enam kui 2000 ETFi läbiuurimine võtaks ikkagi meeletu aja.
Alljärgnevalt jagan pisut koondstatistikat Euroopas registreeritud ja Euroopa riikide börsidel kauplevate ETFide kohta.
Märtsi lõpu seisuga moodustas kõigi Euroopas registreeritud ETFide varade maht ligikaud 720 miljardit eurot (alltoodud graafikul on kujutatud varade maht miljardites dollarites). Võrdluseks, USAs registreeritud ETFide varade maht on ligikaudu 3,2 triljonit eurot ehk pea 4,5x suurem.
Nagu öeldud, siis Euroopa ETFide turg koosneb täna veidi enam kui 2200 erinevast börsil kaubeldavast tootest. Lisaks ETFidele, leiame sealt ka ETNe ja ETCsid. ETN on lühend sõnadest Exchange Traded Note ja ETC sõnadest Exchange Traded Commodities/Currencies. Sarnaselt ETFidele on ka ETNid ja ETCd börsil kaubeldavad instrumendid, kuid need ei ole loodud mitte fondi formaadis, vaid pigem võlakirja formaadis ja sisaldavad endas tuletistehingute lepinguid (enamasti swap’i lepinguid).
Kui vaatame seda, millistesse varaklassidesse Euroopa investorid ETFe kasutades kõige rohkem raha paigutanud on, siis vaieldamatult tõuseb siin esile aktsiate varaklass. Tervenisti 68% ETFidesse paigutatud rahast on läinud aktsiafondidesse.
Sellele järgneb ligi 28% osakaaluga võlakirjafondide segment. Suuruselt kolmanda grupi moodustavad toorainetesse tehtud panused, kõigest 3% kogu varade mahust.
Euroopa investoritele meeldib panustada USA aktsiatesse
Uurides ETFidesse investeeritud varade jaotust pisut detailsemalt, näeme, et kõige rohkem vahendeid on paigutatud USA aktsiatesse investeerivatesse ETFidesse. Sellele järgnevad globaalse ulatusega aktsiafondid, millele siis omakorda euroala aktsiatesse panustavad börsil kaubeldavad fondid.
Käesoleva postituse kirjutamise hetkel on meile kättesaadavad andmed 2020. aasta märtsi lõpu seisuga. Kuna märts oli finantsturgudel üks äraütlemata eriline kuu, siis on huvitav vaadata, mida tegid investorid selle kuu jooksul oma ETFide positsioonidega.
Analüüsides raha liikumisi fondide vahel (net sales ehk inflows and outflows) näeme, et märtsis otsisid investorid oma rahale turvasadamat. Kõige enam uut raha liikus rahaturufondidesse. Samas tugev ostuhuvi oli ka Euroopa aktsiate vastu. Ka Saksamaa ja Suurbritannia ETFidesse voolas raha juurde, samuti globaalsetesse dividendiaktsiatesse vahendeid paigutavatesse ETFidesse.
Konkurentsitult kõige enam tõmmati raha välja USA aktsiaturult, üle 6,5 miljardi euro. Ka arenevate turgude aktsiafondid, Euroopa ettevõtete võlakirjafondid ja globaalsed aktsiafondid kogesid märtsi jooksul raha väljavoolu.
Turuosad fondivalitsejate lõikes – üks selge liider
Uurides kogu Euroopas registreeritud börsil kaubeldavate fondide turgu, näeme, et eksisteerib üks selge turuliider. Selleks on iShares kaubamärgi all oma ETFe pakkuv BlackRock. Märtsi lõpu seisuga oli iShares ETFide turuosa Euroopa ETFide turul koguni 47%.
BlackRock’ile järgnesid Xtrackers kaubamärki kandvad ETFid (minevikus Deutsche Bank’i fondiäri, nüüd eraldiseisvalt tuntud kui DWS) ligi 10% turuosaga ja Prantsusmaa pangale Société Générale kuuluvad ja Lyxor’i kaubamärki kandvad ETFid pea 8% turuosaga. Nagu graafikult näha, siis USA suurtegijad Vanguard ja SPDR kaubamärgi all ETFe pakkuv State Street Global Advisors on Euroopas veel suhteliselt väikesed turuosalised.
10 eurooplaste lemmikfondi
Sarnaselt muule maailmale meeldib ka Euroopa investoritele kõige enam panustada USA suurettevõtete aktsiaindeksile S&P 500. Varade mahu järgi mõõdetuna järgivad just täpselt seda indeksit nii kõige suurem kui ka suuruselt teine ETF. Kümne suurima varade mahuga ETFi hulgast leiab aga kokku tervenisti 4 ETFi, mis panustavad S&P 500 indeksile.
Erainvestoritel tasub siinkohal meeles hoida, et see pilt kajastab paljuski ikkagi suurinvestorite mõttelaadi. Nende jaoks on oluline võrdlusindeksiga sarnane või parem tootlus (S&P 500 on kõige populaarsem USA aktsiate võrdlusindeks) ja väga kõrge likviidsus (vajadusel võimalus kümnete kui mitte sadade miljonite eurode/dollarite väärtuses kiiresti osta ja müüa).
Erainvestori jaoks ei ole oluline kumbki neist karakteristikutest. Seepärast tasub ikka pigem panustada laiemalt. Selle asemel, et võtta oma portfelli mõni S&P 500 indeksit järgiv ETF ja panustada vaid 500 suurimale USA ettevõttele, tasub kaaluda globaalse ulatusega aktsiafondi. Mõnd sellist, kus kaasame 1500-3500 erinevat firmat, 23 kuni 47 eri riigist ja omame nii suuri kui keskmise suurusega ettevõtteid. Jällegi, kui ise sellist ETFi otsida ei oska või ei ole aega süveneda, siis saad abi e-raamatust “Praktiline abivahend ETFide valimiseks“. Seal on kogu vajalik filtreerimine ja eeltöö sinu jaoks juba ära tehtud. Hinnaks kõigest 20 eurot ja säästad tunde kui mitte kümneid tunde.
Samas kui soovid indeksinvesteerimise omale põhjalikumalt selgeks teha, siis kaalu indeksinvestori paketi soetamist. Kokku on selles komplektis 6,5h videomaterjali nii investeerimisstrateegia kujundamise, üldise aktsiaturule investeerimise, kulu- ja maksuefektiivse investeerimislahenduse valimise kui ka ETFide analüüsimise ning valimise teemadel. Lisaks saad veel kaks teemakohast e-raamatut. Esimene on see sama jutuks olnud “Praktiline abivahend ETFide valimiseks”, mis keskendub laiapõhjalistele indeksofndidele. Teine e-raamat kannab pealkirja „Dividendifookusega ETFide käsiraamat koos ETFide andmebaasiga“ ja keskendub dividendifookusega börsil kaubeldavatele fondidele.
Pärast ostukorvi tellimuse kinnitamist, kontaktinfo sisestamist ja pangalingi vahendusel makse tasumist jõuab e-raamat automaatselt Sinu e-mailile. Juhul kui seda ligikaudu 5 minuti jooksul juhtunud ei ole, siis kiika igaks juhuks ka rämpsposti ja pakkumiste kataloogidesse.
Tere. Olen sinu blogi sage külaline ja tänan heade mõtete eest. Seoses ETFidega tekkis küsimus. Miks on dividendimaksjate ETFid (euroopa, usa ja ka globaalsete turgude omad) kriisieelsest seisust endiselt 25-30% maas, samal ajal kui näiteks USA tehnoloogia kui ka teiste sektorite ETFid on juba kriisieelsele tasemele tõusnud? Dividendimaksjate ETFide all mõtlen eelkõige neid, mida LHV pakub.
Aitäh, et külastad ja lugemas käid! Eks neid põhjuseid on siin mitmeid. Esiteks kipuvad enamik neist LHV poolt pakutavatest dividendifondidest koondama endas selliseid firmasid, mis on keskmisest kõrgemat dividendimäära maksvad. Samas need on firmad, mille kasvupotentsiaal on erinevatel põhjustel keskmisest madalam. Loe taustaks näiteks seda ja seda postitust.
Lisaks tasub teada, et sellised ETFid on kaldu niinimetatud väärtusinvesteerimise poole, kuid hetkel on väärtusfirmad selgelt näidanud kehvemat tootlust kui kasvuaktsiad. Paljuski on selle põhjuseks madalad intressimäärad, mis erinevate väärtuse hindamise mudelite kasutamisel näitavad kasvufirmadele justkui erakordselt kõrget õiglast väärtust. Teisisõnu, kuna kasvuaktsia kasum saabub alles millalgi tulevikus, siis mida madalam on intressimäär/diskontomäär, seda suuremas ulatuses saame tulevase kasumi täna arvesse võtta. Kui intressimäärad on kõrged, siis raha ajaväärtuse kontseptsiooni kohaselt on tuleviku kasumid oluliselt vähem väärt.
Aktsiaturgudel kipubki olema nii, et kord on populaarsed ühte tüüpi investeeringud, siis jälle teised, kord võidutsevad sektori X aktsiad, siis hoopis sektori Y. Nõnda need asjad lihtalt on. Siin tasubki varuda esiteks kannatust kuni asi pöördub või siis uurida, kas paistab mingit alust, et asjad ei pruugigi pöörduda.