Siin selle blogi veergudel jagan ma valdavalt investeerimisalaseid teadmisi. Teisisõnu infot. Ükskõik, kas siis finantsanalüüsi, konkreetseid instrumendi tüüpe või üldist investeerimisstrateegiat puudutavat. See postitus tuleb teistsugune. Tahan rääkida elust. Unistuste elust.
Lõppeva nädala esmaspäeva, teisipäeva ja kolmapäeva veetsin ma Pärnus. Tegin taas seda, mille igal aastal olen endale sihiks seadnud. Sain kokku oma endise fondijuhtimise aegse kolleegi ja väga hea sõbraga. Pidasime maha niinimetatud strateegiapäevad. Nagu tavaks, korraldasime asjad nõnda, et meie kohtumised leiaksid aset meie mõlema jaoks nii-öelda mitteharjumuspärases keskkonnas. Sedakorda osutus valituks Pärnu. Varasemalt oleme pigem kiiganud piiri taha ja teinud pikemaid sutsakaid Bulgaarias, Hispaanias, Portugalis, Rootsis, aga ajad, nagu teame, on hetkel veidi erakordsed.
Minu tööalane elu täna
Taustainfoks nõnda palju, et minu jaoks lõppes palgatöö 2016. aasta suve hakul. Siis omandas LHV Taani Danske Bank’ilt Balti pensionifondid ja ka muu varahalduse äri, milles ma varem olin tegev olnud ligi 10 aastat. Seega tänaseks juba pea neli aastat olen pidanud ettevõtja/erainvestori elu. Esialgu oli seda ette võtmist vähem ja elu rohkem. Ehk siis esimesed aasta-kaks võtsin tööalaste tegemistega ikka väga rahulikult. Pigem reisisin igal aastal keskmiselt 3-4 kuud, tegelesin oma isiklike investeeringutega ja samuti hobidega.
Viimased aasta-poolteist olen olnud nii-öelda töö või ettevõtluse vallas aktiivsem. Kuidagi lihtsalt on välja kujunenud mingid tegevused, mida ma väga naudin ja tahan kogu aeg teha. Näiteks kirjutamine. Vahepeal sai ikka päris aktiivselt Äripäevale kaastöid kirjutatud ja muidugi ka selle blogi värske sisu eest hoolt kantud.
Teine asi, mida mulle väga-väga teha meeldib on koolitada ja juhendada. Koolituste vallas meeldivad mulle endale kõige rohkem praktilised töötoad. Sellised, kus esimese tunni-pooleteisega annan ülevaate vajalikust teooriast, terminoloogiast ja töövahenditest ning teist sama palju veedame siis praktilisi harjutusülesandeid ja grupitöid tehes. Neid ei ole nüüd eriolukorra tõttu saanud õige mitu kuud korraldada ja tasapisi tuleb juba endalgi igatsus peale.
Mentorluse pool on ka äge. Olen tänaseks jõudnud väga hea, efektiivse ja tulemusliku mudelini. Sellest saad pikemalt lugeda siin. Mentorluse juures on kõige toredam näha kõrvalt seda, kuidas segadusest ja kohati sihitust ekslemisest koorub järsku välja selgus. Selgus oma tahtmistes, selgus oma eesmärkides ja selgus oma tegevustes. Neid transformatsioone on kuidagi väga nauditav esile kutsuda ja kõrvalt jälgida. Lisaks siis veel võimalus tutvuda suure hulga tegusate, ettevõtlike ja nutikate inimestega. Lausa lust on neid mentorluskohtumisi teha. Eriti meeldivad mulle sellised menteed, kellel on iga kord pikk rida küsimusi kirja pandud ning siis tulistavad neid justkui automaadist (tervitused teile Kaspar, Robert ja Ürjo 😊). Kui tunned, et soovid samuti oma jõukuse kasvatamisele tugeva vundamendi laduda ja rikkuse loomise lumepalli käima lükata, siis mentorlusest saad täpsemalt lugeda siin.
Kolmas tegevus, mida viimase poole aasta kuni aasta jooksul kuidagi eriti nautima olen hakanud pole tegelikult justkui otseselt ettevõtlus. Pigem saab seda vaadata kui selle üht osa ja selleks on sotsiaalmeedia haldus. Ütlen ausalt. Kogu sotsiaalmeedia on minust enamuse elust ikka suhteliselt mööda läinud. Ei ole ma olnud ei selle info tarbija ega ka agar sisulooja. Paar-kolm aastat tagasi tundus Facebook’i event’i tegemine ka üks suur eneseületus.
Aga täna? Täna õpin ja katsetan, katsetan ja õpin ning maru põnev on. Näiteks olen avastanud, et Facebooki dividendinvestor.ee lehele ei hakanudki ma kuidagi regulaarselt postitusi tegema (välja arvatud automaatsed uute blogipostituste teadaanded). Samas kui sai tehtud dividendinvestor.ee Instagrami konto, siis sinna postitan pea igapäevaselt ja vahest pean end ikka ohjeldama ning tagasi hoidma, sest tundub, et ette satub nii palju jagamist väärivat. Veider ikka, kuidas justkui üks ja sama tegevus, kuid platvormi funktsionaalsus ning kasutusmugavus mõjutavad nii palju, et Facebooki ei taha midagi postitada, aga Instagrami story’d ja postitused tulevad ludinal.
Muideks, kuidas teile meeldivad erinevad küsitlused (quiz’id), mida dividendinvestor.ee Instagrami story’desse ikka ja jälle panen? Minule endale on see kõik igatahes väga põnev! Igati huvitav on näha meelsust, eelistusi ja arvamuste paljusust.
Ühesõnaga täna võtavadki suure osa minu tööalastest tegemistest kirjutamine, koolitamine ja mentorlus. Vahest kulub omajagu aega ka oma isiklike investeeringute haldamisele. Samas seda ma ise tööna väga ei võta. Lisaks on see õnneks enamasti ka paindliku loomuga ehk siis pikaajalise investeerimisportfelli positsioonid aktiivset haldust ei nõua.
Strateegiapäevad Pärnus
Nüüd tagasi selle juurde, millest alustasin ehk strateegiapäevade juurde Pärnus. Küll on ikka tore kui saad otsustada, et vot nüüd tahan ja lähen. Esmaspäeva hommikul saigi autonina Pärnu poole pööratud ja ennelõunaks olin kohal. Alustuseks tegin väikse jalutuskäigu rannas (mina ei tea, midagi selles inimtühjas Pärnu rannas on, mis mind tõmbab), siis veidi kirja- ja analüüsitööd ning siis oli järg juba selle niinimetatud strateegiapäeva käes. Järgmised 6-7 tundi kadusid investeerimisteemade üle arutledes justkui lennates. Esimesel päeval peamise koostööprojektini väga ei jõudnudki. Vot nii see läheb, kui on tegusad ajad ja ka eriolukord ning pole võimalust regulaarselt kokku saada.
Teisipäeva hommikul ärkasin varakult ja käisin alustuseks taas kord pika tiiru mööda randa. Ööbisin Rannahotellis ja peamiselt just selle sama pärast – et olla kohe ranna lähedal. Nüüd pikalt Tartus elades olen hakanud sellest mere hõngust ikka puudust tundma küll. Igatahes seejärel oli taas pisuke sisulise töö aeg, millele järgnes lõunaks kokku lepitud konsultatsioonikohtumine ühe toreda ja tegusa Pärnu ettevõtjaga. Vaatasime koos viimased turgude arengud üle, diskuteerisime erinevate võimalike stsenaariumite üle ja timmisime veidi siit-sealt investeerimise taktikalist poolt. Seejärel ootas taas ees strateegiapäev. Sedakorda alustasime hoopis rannas. Just täpselt nii saime ühendada kõik selle, mida tahtsin mina ja mida mu sõber. Mina – päikest ja välijõusaali, et lõuatõmbeid teha. Sõber – päikest ja mõnusat kohta, kus pikniku pidada. Kui mõlemal keha ja hing rahul, siis oli taas aeg üheks konsultatsiooniks/mentorluseks, sel korral ühiselt ja videokõne vahendusel.
Pean ütlema, et see meie ühine projekt on viimastel kuudel olnud üks toredamaid ettevõtmisi üldse. Nagu öeldud, siis teen seda oma endise kolleegiga, kellega koos haldasime õige mitme Eesti sihtasutuse varasid. Näiteks haldasime KredExi, Eesti Rahvuskultuuri Fondi, Tartu Ülikooli Sihtasutuse, Eesti Kultuurkapitali, Tartu Kultuurkapitali ja õige mitme teise sellise sihtasutuse portfelle. Lõpuks ometi on taas avanenud võimalus midagi sarnast koos teha. Mitte küll päris sama, aga suhteliselt ligilähedast.
Rõõmu ja eneseteostust pakkuv projekt
Me mõlemad tegeleme lisaks pikaajalisele investeerimisele ka kauplemisega. Mina veidi pikema horisondiga vaateid võttes, peamiselt erinevad niinimetatud mean reversion strateegiad ja turu ajastamised dividendiaktsiatega, minu sõber pigem äkilistele kasvuettevõtetele lühiajaliselt panustades. Mõnes mõttes justkui väga erinevad lähenemised. Teisalt neid kahte kokku kombineerides tekib tugev ja hästi hajutatud tervik. Midagi rahulikumat ja pikema perspektiiviga pluss midagi äkilisemat ja lühema horisondiga. Lisaks veel siis investeerimisstiilide mõttes väärtusinvesteerimise ja kasvuinvesteerimise kombinatsioon. Projekt, millest räägin on sümbioos kauplemisideede jagamisest koos mentorlusega. Teisisõnu näeb see kõik välja nii:
- Me mõlemad jagame oma kauplemisideid.
- Vormistame need ideed investeerimisteesideks koos detailsete juhistega ostudeks, müükideks ja riskihalduseks (trade management).
- Aitame kauplemishuvilisest kliendil üles seada vajaliku infrastruktuuri (kontod, kauplemiskeskkonna seadistamine, õpetused eri instrumentide osas, teavituste ja limiitorderite seadistamise jne).
- Jagame kõiki tööriistu ja metoodikaid, mida tehingute analüüsimisel kasutame, samuti positsioonide halduse poolt (mõttekäike, otsustusprotsessi jmt).
- Kõik tehingud teeb iga osapool ise ehk siis nii mina, mu sõber kui ka klient teeme oma tehingud ise.
Milline suurpärane sümbioos, kas pole?! Ja seda õige mitmes mõttes. Nii kauplemisstrateegia valguses (pikk + lühike horisont ja väärtusstrateegia + kasvustrateegia), aga ka tegelikult ses osas, et selline mentorluse viis on kõige kasulikum viis üldse. Kohe esimesest hetkest on oma nahk mängus, kõiki uusi teadmisi saab kohe rakendada ja grupis toimetades saame lisaks turu pidevale tagasisidele seda tagasisidet ka teistelt osapooltelt. Vähemalt seni on olnud igati põnev. Ja mis seal salata, lisaks ka kõigile osapooltele väga tulus. Näiteks õnnestus aprilli lõpus optsioonitehingutega teenida ühe päevaga +45%, siis optsioonilepingu hinna langedes uuesti juurde võttes mais nädala-kahega veel +26%.
Eks näis kui paljude eri klientidega midagi sarnast teha suudaks, sest investeerimisteeside põhjaliku vormistamise, grupivestluste ja videokõne formaadis arutelude peale kulub omajagu aega. Praegu oleme otsustanud, et kui huvilisi on, siis maksimaalselt 1-2 klienti veel. Oleme ses suhtes ikka väga valivad ja hoolsad ka. Kõige tähtsam on huvi kauplemise vastu ja soov õppida-areneda. Karakterit peab ikka ka olema, sest ega muidu selles kauplemise maailmas kaua vastu ei pea.
Tegelikult ei tahtnud ma aga üldse sellest nõnda pikalt kirjutada. Samas nagu näha, siis see on see, mis pakub hetkel palju põnevust ja rõõmu ning kohe kuidagi ei saanud jätta seda rõõmu ka siin väljendamata.
Igatahes oli kogu selle Pärnu strateegiapäevade jutuks võtmise mõte see, et vabadus ja paindlikkus oma töistes tegemistes on ikka üks äraütlemata äge asi. Hindan seda iga päevaga üha enam.
Kuidas saavutada sellist vabadust ja paindlikkust?
Kõik see vabadus ja paindlikkus on minu arvates võimalik suuresti neil kahel tingimusel:
- Sa toimetad vabakutselisena või ettevõtjana.
- Sul on oma finantsilise tagala kindlustamiseks olemas investeerimisportfell.
Just täpselt need kaks koostisosa on minu arvates unistuste töö retsepti põhikomponendid.
Vabakutselisena või ettevõtjana tegutsemine annab paindlikkuse. Paindlikkuse valida milliseid projekte ette võtta, kellega koostööd teha ja millal ning kui palju tööd teha (tõsi, see viimane kipub paljudel kiiva kiskuma, kuid kõik on võimalik). Samuti üha enam ja enam vabaduse valida, kus tööd teha. Ikka üllatavalt palju asju saab aetud videokõne vormis, kas pole?!
Teine komponent on kindlustatud tagala. Siin on samm number üks kindlasti oma rahaasjade korraldamine viisil, et midagi saab kõrvale pandud. Säästude ja pikaajalise investeerimisportfelli olemasolu annab julguse. Julguse olla valivam oma töökohtade osas. Julguse ise dikteerida töö tingimusi (näiteks 2 päeva nädalas kodukontorit). Julguse hakata väljendama oma eelistusi, milliseid tööülesandeid ikkagi meeldib teha ja milles sa hea oled versus mida ikka üldse teha ei taha. See on ikka veider, millist enesekindluse ja enesehinnangu tuge pakub see kui meil on olemas piisavalt suur rahavaru/investeerimisportfell.
Samm number kaks on siis juba see potentsiaalne niinimetatud hüpe tundmatusse ehk toimetamine ettevõtja või vabakutselisena. Kindlasti ei ole see sobilik kõigi jaoks, kuid päris paljude jaoks siiski. Tegelikult ka need, kes alul ütlevad, et ei-ei, ettevõtlus ei ole kindlasti minu jaoks, neil on hirm. Hirm määramatuse, teadmatuse, hakkamasaamise ees. See on nüüd täpselt see koht, kus küsida endalt küsimus – kui ma ei peaks sissetulekute pärast muretsema, siis mis tööd ma teha tahan?
Mis on need tegevused, need valdkonnad, need rollid, mis mind paeluvad, milles ma olen hea ning mis panevad silmad särama?
Küsimuste küsimine iseendalt on ikka üks äärmiselt kasulik meetod. Isegi kui kohe vastust pähe ei tule, siis kusagil taustal jääb kogu teema ketrama. Ja siis ühel täiesti suvalisel hetkel, jalutades, rattaga sõites või muru niites, tuleb taipamine. Ahaa, ma tean küll!
Lõpetan veel ühe küsimusega. Sedakorda sellisega.
Mida ma saan teha juba täna selle heaks, et astuda kasvõi sammuke lähemale oma unistuste elule?
Väga hea postitus!
Tore, et meeldis!
Kas esimene pool loost oli makstud reklaam divindendinvestori poolt?
Ja et mitte võlgu jääda ja sinu küsimusele sujuvalt mitte vastata, siis: ma astusin sammu ja tegin TÄNA ühe lisakonto omale, mille nimeks sai “4. korteri kogumiskonto”. Essad 30 kulli kandsin peale ka, et seal päris tuul ei puhuks.
Vastuseks sinu küsimusele – no mingit raha siin ei liikunud, kui siis ainult feim. Kahjuks mingit pinguldavat öökreemi või ananassimaitselist energiajooki ka tasuta ei saadetud 🙂
Jõudu igatahes sulle üürikorteritega toimetamisel! Distantsilt tundub, et kuidagi väga äkki ja kiiresti oled omale juba õige mitmest objektist koosneva kinnisvaraportfelli ehitanud, väga lahe! Sinna, kuhu me oma energia suuname, seal ikka edeneme täiega, kas pole?!
Tänan! Ja täna hea mõtte eest, pean ka tegema omas blogis postituse “paid partnership with Rahakratt”.
Ega asjad edenevad, jah. Kui ikka pikalt pusida, siis millalgi tuleb jälle mõni suurem teetähis ära. Sina muidugi jagad nooti ja saad aru, et sellise “üleöö edu” taga on siiski mitmeid aastaid roppu tööd, mil keegi sind rambivalgusesse ei tõsta, aga mõni kahjuks seda töö poolt ei näegi.
Pusime edasi?
Hurraa, muidugi!
Muidugi pusime edasi! Suuresti vist ka seetõttu, et ilma nagu enam ei oskagi. Nii investeerimine kui ettevõtlus muutuvad õige kähku elu lahutamatuks osaks.
Hea lugu. Üllatavalt ka endale jõudsin tõdemuseni, et investeerimine on minu jaoks hobi, aga hobile üldjuhul makstakse peale. Aastaid kus olen plussis on õnneks rohkem kui miinuseid, aga eks ka oma viga, sest olen püüdnud nö kuldkalakesi. Nüüd on küll juba teised põhimõtted, aga eks seda vanust ole ka.
Ja vanusega on see asi, et kui mina oleksin mentor siis teeksin seda tasuta. ja see on jälle minu viga, sest tasuta asjadest ei peeta üldjuhul lugu – kui ikka maksad täiega, siis puht psühholoogiliselt tunned, et tegu on väärt asjaga.
Tore, et meeldis ja aitäh, et omi mõtteid ka jagasid!