Regulaarselt investeerides võidad – minu Kasvukonto näide

Taas on aeg anda ülevaade sellest, kuidas on läinud mu reaaleluline eksperiment Kasvukontoga. Nimelt tegin omale 2019. aasta oktoobris Kasvukonto ja otsustasin suunata iga kuu alul püsikorraldusega Kasvukontole 100 eurot. Lisaks aktiveerisin mikroinvesteerimise funktsionaalsuse. Kuidas see konto avamine ja muu kõik täpselt käib, saad lugeda siit. Kuus võimalikku Kasvukonto portfellivalikut ja ka minu enda eelistuse fondivaliku osas leiad sellest põhjalikust postitusest.

Välkkriis finantsturgudel

Seda postitust kirjutades võib peaaegu öelda, et kõigest paari-kolme kuu vältel käis aktsiaturgudest üle ebatavaliselt kiire kriis (hinnalangus), millele on järgnenud pea sama kiire taastumine (hinnaralli). Siin on globaalseid aktsiaid hõlmava börsil kaubeldava fondi ehk ETFi hinnagraafik alates 2019. aasta septembri lõpust, mil oma Kasvukonto eksperimendiga algust tegin.

Sellest esimese artikli avaldamise kuupäevast alates tõusid globaalsete aktsiate hinnad järgmise ligi viie kuu jooksul suhteliselt stabiilses tõusutrendis kuni käesoleva aasta 19. veebruarini. Hinnatõusuks selle veidi vähem kui viie kuu jooksul kujunes +13%.

19. veebruar oli niinimetatud viimane kuupäev enne kui pandeemiahirm finantsturgudel võimust võttis. Järgmise kuuga langesid aktsiate hinnad ligi -33%. Erakordselt kiire langus. Isegi siis kui vaatame ajaloos tagasi õige mitu aastakümmet. Selle veidi enam kui ühe kuu jooksul nägime päris mitut kauplemispäeva, mil suured börsiindeksid liikusid ühe päevaga ligi 10%. Ja seda nii miinuspoolel kui ka plusspoolel. Oh, milline sõit see ikka oli!

Kõnealuse langusfaasi põhi tehti 23. märtsil ja sealt edasi toimus ikka päris kiire aktsiahindade taastumine. Paljud tõenäoliselt tunnistavad tänaseni, et ootamatult kiire, osad lisavad, et ka põhjendamatult kiire. Teisisõnu mõõtes aktsiate hinnaliikumist alates 23. märtsist kuni selle postituse kirjutamise päevani, on globaalsete aktsiate tõusuks ei rohkem ega vähem kui +33%. Jah, me oleme vähemalt globaalse aktsiaturu kui terviku valguses jätkuvalt madalamal kui käesoleva aasta jaanuaris-veebruaris, kuid nagu öeldud, senine hinnaralli on olnud ikka päris kiire.

Emotsioonide virvarr

Kuna märtsikuine aktsiahindade langus oli ikkagi väga kiire ja järsk ning tuli paljudele meist üllatusena, ei tasu imestada selle üle, et kiirete langusnumbrite nägemine tõi meis esile tugevaid emotsionaalseid reageeringuid. Need reageeringud võisid olla väga erinevad. Suuresti sõltusid need tõenäoliselt ühest või mitmest järgmisest tegurist: 1) kui pikk investorkarjäär sul juba seljataga on, 2) kui palju raha oled protsentuaalselt kogu oma varadest aktsiaturgudele paigutanud, 3) kui stabiilne oli samal ajal sinu ja sinu pereliikmete sissetulek, 4) kui aktiivselt finantsturgudel toimuvat jälgisid, 5) milline on sinu karakter üldisemas plaanis.

Üks esimesi emotsioone, mida me investoritena langusfaaside arenedes tunneme on ärevus. Midagi justkui on õhus. Täpselt veel aru ei saa, mis toimub, aga hinge närib kahtlus, et asjad ei ole hästi. Sellele järgneb tavaliselt eitamise faas, millele omakorda hinnalanguse kiirenedes juba kerge hirm. Languse süvenedes läheb see üle meeleheiteks ja paanikaks, mis omakorda viib lõpuks käega löömise ning allaandmiseni.

See emotsioonide virvarr käib meist kõigist üle iga kord. Iga kord kui siseneme järjekordsesse langusfaasi, käivad meie kui investorite peast läbi just neid emotsioone esile kutsuvad mõtted. Mõnikord võib tunduda, et hüppame mõnest faasist üle või ühest faasist teise kiiremini, kuid valdavalt käime kõik need faasid siiski läbi. Mõni kogeb neid tundeid tugevamalt, teine nõrgemalt. Eks see on juba teadlikkuse, tähelepanelikkuse ja tundlikkuse teema.

Sel korral toimus kõik nii kiiresti ja oli segunenud reaalse ebakindluse/hirmuga meie füüsilise tervise osas, et tõenäoliselt ei oska isegi takkajärgi mõtiskledes täpselt paika panna, mis ja millal täpselt meie sees toimus.

4 võimalikku investorkäitumise malli kriisiolukordades

Seepärast ei tasu ka imestada kui sellistel hetkedel tõstab meis pead ellujäämise instinkt. Kõrge määramatusega olukorrad panevad käituma konservatiivsemalt. Tekitavad soovi päästa, mis veel päästa annab. See on igati arusaadav. Loodus on lihtsalt nõnda seadnud.

Investeerimise valguses väljendub see tavaliselt siis sellena, et soovime turult täielikult väljuda. Müüa maha kõik, mille osas eksisteerib risk täiendavaks rahakaotuseks. Nagu isegi aimata võite, siis siin on juhtemotsiooniks hirm. Hirm kaotada veelgi enam. Tavaliselt on võimalik sellist käitumist ja selle põhjendust investori enese peas panna järgmistesse sõnadesse – kõik, nüüd aitab, mine tea kui pikalt see langus veel kestab ja kui sügavale hinnad langevad, müün parem kõik kohe maha. See on investorkäitumise mõttes vast selline kõige äärmuslikum, kuid samas üpris sageliesinev, stsenaarium. Olukord, mil käitumist juhib hirm ja soov vältida kaotusi.

Teist tüüpi investorkäitumine, mida ka päris sageli näeme, on juhitud kahtlusest. Vahest ka otsustamatusest. Enamasti käib investori sisemonoloog siis mööda selliseid mõtteradu – see ei tundu enam ikka üldse hea olukord, ma ei saa aru, mis toimub, vist on mõistlik mõnda aega nüüd eemale hoida, enam ma oma raha sinna ei mata.

Kolmas investorkäitumise tüüp kriiside ajal on selline sihikindel ja eesmärgipärane tegutseja. Selline, kes on omale võtnud sihiks iga kuu regulaarselt investeerida. Olgu siis ise või läbi mõne püsikorralduse või poolautomaatse investeerimislahenduse. Valdavalt on ta ennast ka juba veidi investeerimise vallas harinud ja teadlik majanduse ning finantsturgude tsüklilisusest. Või teisalt võib tegu olla ka lihtsalt ükskõikse ja passiivse investoriga. See viimane võib olla tingitud muuhulgas näiteks sellest, et investeeringutesse suunatavad summad on suhteliselt väikesed, investeerimine käib täiesti automaatselt (näiteks erinevad pensionisamba lahendused) või ollakse lihtsalt hõivatud muude tegemiste ja teemadega. Seda tüüpi investorid arutlevad mõtteis tavaliselt järgmiselt – olgu, mis on ja tulgu, mis tuleb, jätkan planeeritud rada pidi, kuidas muidu ma sihile jõuan, andsin endale lubaduse ja pean sellest ka kinni.

Olemas on ka neljas investorkäitumise tüüp. Seda tüüpi investorteid võime kutsuda oportunistlikeks investoriteks. Need on investorid, keda pigem juhib ahnus kui hirm, pigem soov võimalustest kasu lõigata kui riske maandada. Sellist tüüpi investorite mõtted käivad enamasti mööda järgmisi radu – ehk võiks toimuvast kuidagi kasu lõigata, huvitav kui palju oleks võimalik võita kui praegu raha juurde paneksin, tundub igati mõistlik investeeritavat summat suurendada, sest nii saan ju odavamalt ja sama raha eest rohkem.

Need on neli võimalikku investorkäitumise mustrit. Üpris lihtsustatult, kuid katavad ära suure osa sellest, kuidas me investoritena turu langusfaasis käitume. Järgmiseks võtan ette ja uurin oma enda isikliku Kasvukonto näitel, milline oleks tänaseks tulemus iga sellise investorkäitumise mudeli lõikes. Teisisõnu vaatame koos, kuidas need neli erinevat käitumismustrit ja stsenaariumit väljenduksid minu Kasvukontol.

Riskikartlik ja hirmunud investor

Tavaliselt võtab hirmu ja edasiste kaotuste vältimise soovi teke aega. Eks karakterid ja finantsolukord on erinevad, kuid kui umbes veerand rahast paari nädalaga kadunud on, siis paneb ikka mõtlema küll. Seepärast võtangi hirmunud investori stsenaariumi läbi mängimisel aluseks just nimelt -25% suuruse aktsiahindade languse.

Mäletatavasti saavutasid globaalsed aktsiaturud oma tipu 19. veebruaril. Juba 12. märtsiks olid aktsiate hinnad langenud -25%. Selleks ajaks olin mina oma Kasvukontole sisse maksnud kokku ligi 761 eurot. See summa sisaldab endas siis nii minu regulaarseid 100-euroseid igakuiseid sissemakseid kui ka mikroinvesteerimise sissemakseid ja saadud dividenditulu. Kokku oli mul 9,35 Vangurad FTSE All-World ETFi (kauplemissümbol VWRL) osakut. Kaalutud keskmine soetusväärtus oli 81,1 eurot.

Oletame, et see -25% aktsiahindade langus hirmutas mind tõsiselt ära ja tekitas soovi aktsiad rahaks teha. Teisisõnu küpses plaan kõik Kasvukontol olevad aktsiafondid maha müüa. Sellel hetkel oli VWRLi hind 65 eurot. Kokku oli mul 9,35 osakut. Võttes arvesse müügiga kaasnevaid tehingutasusid (12,82 eurot), oleksin lõpuks pärast veidi vähem kui poolt aastat investeerimist oma kontole saanud 595 eurot. Seega sisse olin pannud 761 eurot, nüüd aktsiaid maha müües sain kontole 595 eurot ehk ligi 22% vähem.

Tõenäoliselt olekski see raha nüüd kontole seisma jäänud, sest hirm ja ebakindlus ei oleks lasknud edasi tegutseda. Seega suure tõenäosusega oleks ka täna minu kontol see sama 595 eurot.

Kahtlev investor

Vaatleme järgmiseks, mida võis teha kõhklev ja kahtlev investor. Kõige enamlevinud lahendus sellise investortüübi puhul on vältida suurte pöördeliste otsuste tegemist. Pigem liigutakse tasapisi ja väikseid muudatusi tehes. Enamasti viib sellist tüüpi investori puhul järsu hinnalanguse kogemine selleni, et enam raha juurde ei panda. See tähendab, et kõik, mis on investeeritud, jääb paika, kuid uut raha regulaarselt juurde ei lisata.

Eeldades, et ka kahtleva investori puhul saabus murdepunkt selle sama -25% hinnalanguse kogemisel, jääb uue raha lisamine Kasvukontole selle stsenaariumi puhul soiku alates 12. märtsist. See tähendab, et kõik need 9,35 VWRLi osakut, mis 12. märtsiks soetatud on, jäävad kontole, kuid ühtegi senti uut raha kuni tänaseni enam ei lisandu.

Selle postituse kirjutamise hetkel on VWRLi turuhind 78,2 eurot. See tähendab, et kahtleva investori kontol oleks täna ligikaudu 731 euro eest väärtpabereid. Mäletatavasti oli kaalutud keskmiseks soetushinnaks 81,1 eurot ja sissemaksete kogusummaks 761 eurot, mis tähendab, et selle stsenaariumi puhul oleks investor täna veel omadega miinuses.

Sihipärane investor

Sihipärane investor on selline, kes jätkab valitud teel sammumist. Kui algne plaan nägi ette igakuist 100 euro suurust makset Kasvukontole, siis nii ka läheb. Sihipärase investori tulemit on kõige lihtsam hinnata. Selleks piisab kui vaatan oma Kasvukonto seisu.

Tänaseks vaatab sealt mulle vastu järgmine pilt. Oman kokku 14,34 Vanguard FTSE All-World ETFi osakut kaalutud keskmise soetushinnaga 78,2 eurot. Meenutuseks olgu öeldud, et kahe eelneva investortüübi puhul, kes mõlemad lõpetasid ostud 12. märtsil, oli kaalutud keskmiseks soetushinnaks 81,1 eurot. Seega on viimastel kuudel raha lisamine võimaldanud kaalutud keskmist soetushinda kenasti alla poole tuua.

Igatahes nagu öeldud, siis mina ise jätkasin Kasvukontoga kogu see aeg paika pandud rada pidi. See tähendab, et iga kuu esimesel kuupäeval läks püsikorraldusega Kasvukontole 100 eurot. Lisaks oli aktiveeritud ka mikroinvesteerimise funktsionaalsus ehk veidi lisavahendeid investeerimiseks kogunes Kasvukontole ka sel moel.

Selle artikli kirjutamise hetkeks olen kokku teinud sissemakseid 1116 euro eest, Kasvukonto portfell on täna väärt 1121 eurot. Sellest viimasest numbrist on siis kõik rakenduvad tasud juba kenasti maha arvatud.

Seega languses ja isegi ka taastumise faasis ostude jätkamine on võimaldanud tuua alla poole kaalutud keskmist soetushinda. Lõpptulemusena on portfell tänaseks isegi kergelt plussis. Mäletatavasti hirmunud investorina ja kahtleva investorina käitumine on viinud selleni, et varad on täna vähem väärt kui sisse pandud raha.

Samas, mis veelgi olulisem – olen nii-öelda kõrvale pannud ja jätkanud portfelli ülesehitamist ning täna on selle investeerimisportfelli väärtus ikka märkimisväärselt kõrgem kui hirmunud investori või kahtleva investori tüübil.

Oportunistlik investor

Viimase investorkäitumise tüübina võtan vaatluse alla oportunistliku investori. Sellise, kes näeb börsilanguses võimalust ja soovib langenud hindadest kasu lõigata. Simuleerisin läbi järgmise stsenaariumi. Oportunistlik investor jätkab igakuist regulaarset investeerimist, aga seni kuni aktsiate hinnad on tipust vähemalt -25% madalamal, suurendab ta igakuist rahalist panust +50% võrra. See tähendab antud juhul seda, et märtsis, mil hinnad olid langenud tipust -25%, lisas see investor täiendavad 50 eurot. 1. aprillil, mil oli taas aeg regulaarseks 100 euro suuruseks investeeringuks, lisas see investortüüp veel 50 eurot, sest turud olid jätkuvalt tippudest enam kui -25% all pool.

Mai alul näiteks selle valemi järgi enam täiendavat rahasüsti portfelli ei läinud, sest taastumise tuules kaupleseid globaalsed aktsiad nüüd vaid -20% tippudest all pool. Seega aktsiatesse läks nende kriisikuude jooksul täiendavad 100 eurot.

See tähendab, et neljas investortüüp, oportunistlik investor, oleks sissemakseid teinud kokku 1216 euro ulatuses. Portfelli turuväärtus pärast kõigi tasude mahaarvamist oleks 1245 eurot.

Näeme, et nõnda toiminud investori portfell on täna väärt kõige enam. Igati loogiline kas pole?! On ju seda tüüpi investor teinud kõige enam sissemakseid pluss saanud soetada rohkem aktsiaid odavamate hindadega. Muuhulgas näeme ka seda, et selliselt käitunud investor on omadega ka kõige suuremas kasumis.

Lisaks tasub veel mainida, et need ekstra 2×50 eurot lisaraha, mis märtsis ja aprillis aktsiafondidesse suundusid, aitasid hästi kasvatada tulevikus teenitavat dividenditulu. Dividenditootlus sõltub ju pöördvõrdeliselt aktsiate hinnast – mida madalamad on aktsiate hinnad, seda rohkem tulevast dividendivoogu me sama raha eest aktsiafondist tulevikus saama hakkame. Seega olukorda ära kasutanud investor võitis ikka õige mitmel rindel.

Tuleb tunnistada, et käis ka minu peast päris mitmel korral märtsis ja aprillis läbi mõte Kasvukontole täiendavalt raha suunata. Samas hoidsin end tagasi, et selle reaalelulise eksperimendi valguses püsida täpselt sellel kursil, mille siin blogi veergudel avalikult välja olen hõiganud. Samas loodan, et lugejate hulgas oli neid nutikaid, kes soodsat hetke ära kasutades sissemakseid kasvõi veidigi suurendasid. Andke kommentaarides teada, mis oli teie taktika viimastel kuudel Kasvukontoga toimetades. Kas ehk olid sundseisus ja pidid müüma, jätkasid plaanipäraselt regulaarset investeerimist või hoopis tükis tegid üksikuid lisamakseid?

Kokkuvõtteks

Kuigi me kõik juba teame, et börsilanguse keerises on oma aktsiapositsioonide müümine tõenäoliselt ebaotstarbekas ja pigem on mõistlik hoopis osta, siis sageli me käitume kuidagi teisiti. Kasvõi selle kõhkleva ja kahtleva investori moel, kes jätab positsioonid küll alles, kuid peatab sissemaksed.

Viimased kuud pakkusid suurepärase võimaluse minu Kasvukonto eksperimendi valguses reaalsete turuandmetega läbi mängida neli erinevat investorkäitumise viisi. Soovisingi siinkohal näidata, kuidas oleks portfellil läinud ja milline on tulemus täna iga käitumistüübi lõikes. Võtkem seda kui vahekokkuvõtet ja jooksvat tagasisidet, sest oleme sel teel ju pigem pikaajalised investorid. Teisalt võtkem seda ka kui õppetundi, mida järgmise hinnalanguse episoodi ajal teisiti teha.

Tegemist ei ole investeerimissoovitusega. Investeerimisteenuste pakkuja on AS LHV Pank. Tutvu tingimustega ja riskidega lhv.ee ja küsi nõu asjatundjalt. Artikkel on valminud koostöös LHV Pangaga.