Hiljuti avaldas maailma üks suurima varademahuga fondivalitseja Vanguard artikli sellest, miks peaks just nüüd ja praegu panustama mitte-USA aktsiatele. Kuigi need põhjused ja põhjendused on kirja saanud USA investori vaatepunktist lähtudes, siis mul on tunne, et need on aktuaalsed ka paljude Eesti investorite jaoks.
Peamiselt seetõttu, et ikka ja jälle näen, kuidas alustavate investorite puhul kipub ainsaks aktsiatesse raha paigutava ETFi positsiooniks olema mõni S&P 500 indeksit järgiv ETF. Teisisõnu selline börsil kaubeldav fond, mis paigutab vahendid vaid ligi 500 suurimasse USA börsifirmasse. Kõigi teiste riikide ja ka regioonide aksiad jäävad selle otsusega automaatselt portfellist välja.
Igatahes, siin on neli põhjust, miks kaaluda ka mitte-USA aktsiate lisamist oma investeerimisportfelli.
1. Kõrgem oodatav tulevane tootluspotentsiaal
Neile, kes on aktsiaturgudel toimuvat jälginud vaid aasta-paar tundub, et võitjad tulevadki vaid USAst. Teisisõnu hea mitu aastat on USA aktsiad näidanud paremat tootlust kui Euroopa aktsiad. Samuti paremat tootlust kui näiteks arenevate riikide aktsiad. Seega võibki tunduda justkui iseenesestmõistetav, et kogu rahaga tasubki panustada USA aktsiaturgudele.
Samas tasub siin silmas pidada vähemalt kaht asjaolu. Esiteks veidi pikemalt tagasi vaadates ei ole asjad teps mitte kogu aeg nõnda olnud. Näiteks 2002-2007. aasta tõusutsüklit uurides näeme, et Euroopa aktsiate tootlus (graafikul roheline joon) edestas USA aktsiate tootlust (graafikul sinine joon) ikka päris oluliselt.
Teine aspekt, mida meeles hoida on suhteliste hinnatasemete pool ehk niinimetatud valuation. Siin on üheks kõige lihtsamaks viisiks uurida näiteks hinna/kasumi ehk P/E suhtarve. Seda võib teha mitut moodi. Ma ise eelistan mitte niivõrd kõrvutada USA turu P/E suhtarvu Euroopa aktsiate P/E suhtarvuga kui uurida, millistel P/E tasemetel kauplevad nii USA kui ka Euroopa aktsiad oma enda ajaloolise keskmise P/E tasemega võrreldes.
Võttes arvesse nii seda aspekti kui ka näiteks kasvuootuseid, on Vanguardi majandusanalüütikud jõudnud järeldusele, et mitte-USA aktsiaturgude oodatav keskmine aastane tootlus järgmise 10 aasta jooksul on kõrgem kui USA aktsiatel. Mitte-USA aktsiate keskmiseks aastaseks tootlusnumbriks järgmise 10 aasta jooksul oodatakse 8,5-10,5%. Samas USA aktsiatele vaid keskmiselt 5,5-7,5% aastas.
2. Väiksem hinnakõikumise ulatus
Väärtpaberiportfelli puhul mõõdetakse riski sageli sellise mõõdiku nagu volatiilsus abiga. Volatiilsus on niinimetatud turu- ehk hinnariski mõõdik. Sisuliselt väljendab see hinnakõikumiste ulatust. Kui volatiilsus on näiteks 10%, tähendab see, et keskmiselt kõigub kõnealuse väärtpaberi või portfelli turuväärtus ühe kalendriaasta jooksul 10% vahemikus. Kui volatiilsus on 30%, on selleks hinnakõikumise vahemikuks 30%.
Juhul kui kombineerida omavahel ühte portfelli väärtpabereid, mille hinnaliikumised on kasvõi aeg-ajalt erisuunalised või teineteisest sõltumatud, saame nõnda vähendada kogu portfelli hinnakõikumise ulatust ehk volatiilsust. Just täpselt seda võimaldabki USA ja kogu ülejäänud maailma aktsiate kombineerimine ühte portfelli.
Kui keskmiselt on USA aktsiate volatiilsus ajalooliselt olnud seal nii umbes 20% piirimail, siis Vanguardi arvutuste kohaselt on võimalik seda vähendada 16-18% tasemele läbi mitte-USA aktsiate kaasamise. Parima tulemuse hinnakõikumiste ulatuse minimiseerimise valguses annab aktsiaportfell, mis sisaldab 20-50% ulatuses mitte-USA aktsiaid.
3. Osalus kõigis maailma suurimates börsifirmades
Kuigi maailma suurima turuväärtusega firmade esiotsas on palju USA päritolu ettevõtteid, leidub gigante ka teistes riikides. Näiteks juhul kui kaasata oma portfelli mõne S&P 500 indeksit järgiva ETFi asemel hoopis mõni globaalseid aktsiaindekseid järgiv ETF, saame ühe ostuga ka selliste suurfirmade omanikuks nagu Hiina Alibaba ja Tencent, Šveitsi Novartis, Roche ja Nestle, Lõuna-Korea Samsung Electronics, Jaapani Toyota Motor, Hollandi ASML Holding ning Suurbritannia AstraZeneca, GlaxoSmithKline, HSBC, British American Tobacco ja British Petroleum.
4. Kõrgem dividendimäär
Üks põhjus, miks mitte-USA aktsiad paljude investorite jaoks atraktiivsed on, puudutab ka dividendimäära. Teisisõnu seda tulumäära protsenti, mida jooksvalt dividendidena oma kontole saame kui oma raha aktsiainvesteeringutesse suuname.
Ajalooliselt on nii mõnegi muu riigi aktsiaturud näidanud pea alati USA aktsiaturust keskmiselt kõrgemat dividendimäära. Läbi aja on dividendimäär olnud suhteliselt kõrge Austraalia, Suurbritannia, aga ka mitme mandri-Euroopa aktsiaturu puhul. Pikemalt saad sellest lugeda siin.
Juhul kui mõõdame kõigi börsil noteeritud aktsiate dividendimäära ja võrdleme omavahel USA ja mitte-USA aktsiaid, on avanev pilt alljärgnev.
Tõsi, paljude Eesti investorite jaoks on tegu väga madalate numbritega, sest oleme oma koduturult harjunud saama 5%, 6% kui mitte 7% dividendimäära protsente. Samas juhul kui jätta arvutustest välja dividende mitte maksvad aktsiad ja keskendudagi ainult omanikutulu jaotavatele firmadele, muutuvad numbrid ikka omajagu.
Juhul kui soovid oma portfelli kaasata ainult dividendiaktsiaid sisaldavaid ja keskmisest kõrgema dividendimääraga börsil kaubeldavaid fonde, siis saad abi “Dividendifookusega ETFide käsiraamatust“. E-raamatuga kaasa tulevas andmebaasis on kõik need ligi 100 ETFi ka kenasti tabelisse kantud ja fonde on võimalik sorteerida muuhulgas näiteks investeerimisstrateegia lõikes. Valikus on nii dividendikasvu, kõrge dividendimäära kui ka lihtsalt dividende maksvate aktsiate strateegiat järgivad ETFid.
Kas see näide 1 on täpselt välja otsitud?
Kui vaadata max graafikut, siis on näha, et stardihind on 38 USD ja täna 36 USD.
Ehk 2003-2007 tõesti tõus on parem kui SPY aga pikaajaliselt kasvab SPY ja lisaks on langus “leebem”.
Selles valguses tundub ikkagi rumal panustada (selle näite järgi), muud punktid tundusid mõistlikumad.
Ei ole. Selles 2002-2007 tõusufaasis lihtsalt edestasidki Euroopa turud USA turge. Järgmises tõusufaasis ehk alates 2009. aastast on olnud vastupidi. Samas näiteks 1980ndatel olid võitjateks hoopis arenenud Aasia regiooni aktsiad (Jaapani börsibuum).
Mu mõte oli selles, et SPY graafikut vaadates ta on siiani kasvanud. Ehk siis investorina oleks ju mõtekam sellele panustada (kui mõelda ajaloolisele statistikale).
Võtan google.ee ja MAX graafik 43 USD -> 300 USD.
EZU graafik seevastu teeb tõesti 2003 – 2007 kiirema jõnksu üles, mida võib võrrelda ka lihtsalt mulliga mis seal lõppes (ehk mul ei ole kindlust, et miks peaks sinna panustama).
Võib-olla jätan mingi olulise detaili vahele, aga hetkel see näide 1 mind kahjuks ei veena (muidu jälgin aktiivselt blogi jne).
Ei ole minu eesmärk ei sind ega kedagi teist milleski veenda. Oma järeldused ja otsused teeb iga investor ikka ise.
Jagasin vaid seda, et kõik muutub ja tasub vaadata ajalugu üle mitme tsükli, mitte vaid viimast paari aastat või viimast tõusufaasi. Võib-olla tõesti oli mull 2006-2007. aastal Euroopa turgudel ja selle pärast järsem jõnks üles. Aga mis siis kui täna on mull hoopis USA aktsiaturul? Mis sa arvad, kumb pakub järgmise 5-10 aasta perspektiivis paremat oodatavat tootlust – kas see turg, kus hetkel on mull või see kus mitte? Ei väida praegu, et USA turg on ülehinnatud, pigem pakun ainest mõtteharjutuseks.
Lisaks – alati tasub võrrelda kogutootlusi ja mitte ainult hinnaliikumisi. Euroopa aktsiate dividenditootlus on USA omadest keskeltläbi 2% võrra kõrgem ja seda Google graafikutelt kätte ei saa. Antud juhul see lõppjäreldust küll ei muuda, kuid jagan lihtsalt info eesmärgil.
Tere
Suur tänu sellise informatiivse artikkli eest. Nimelt on minu puhul tegemist just alustava investoriga, kes ongi teinud artikkli alguses välja toodud “vea”, mille kohaselt olen paigutanud igakuised säästud S&P 500 indeksit järgivasse ETF-i. Tulenevalt eeltoodust sooviksin uurida, kas oleks mõistlik omandatud fondiosakud likvideerida ning allokeerida oma vara laiapõhiselt hajutatud ETF-i (seda siis näiteks Vanguard FTSE All-World UCITS ETF näol) või oleks mõistlik hoida senini omandatud S&P 500 ETF-i osakuid ja alustada kogumist uute ETF-i paraleelselt?
Tore, et meeldis! Olemasolevat ETFi müüma ei ole mõtet tõtata, sest sellega kaasnevad kulud. Pigem tasubki kaaluda seda sama, mida mainisid, et edaspidi suunad nüüd värske raha laiapõhjalisemasse ETFi. S&P 500 ettevõtted on selles sinu poolt mainitud Vanguardi ETFis kenasti sees ja lisaks saad veel pea 3000 eri ettevõtte aktsionäriks.
Ega eriti aru ei saa, mis mõte on Eesti väikeinvestoril investeerida dividendiaktsiatesse või dividendi-ETFi kui tulumaksustamisel lähevad dividendid aastatulu arvestusse ja vähendavad maksuvaba tulu?
Mõistan hästi sinu küsimust! Eks see konkreetne tulumaksuseaduse muudatus tekitas ka minus ikka omajagu tuska. Samas keskkond, muuhulgas ka maksukeskkond, meie ümber on pidevas muutumises ja sellest ei saa end iga kord lasta mõjutada. Kui võimalik, tuleb lihtsalt otsida maksuefektiivsemaid lähenemisi, näiteks kasvõi investeerida ettevõtte kaudu. Lisaks on palju asju ka subjektiivsed. On ka päris palju selliseid eraisikuna investeerijaid, kelle sissetulekud on nõnda suured, et maksuvaba tulu on nii või teisiti null.
Tere
Viimasel ajal on rohkem liikvele tulnud sünteetilised UCITS ETF-id, mis tunduvad tavalistest UCITS ETF-dest madalama kulumääraga. Kuidas sellistesse ETF-desse suhtuda pikaajalise investeeringuna?
Tegelikult on need sünteetilised olnud saadaval päris pikalt, Euroopas kauplevatest ETFidest olidki enamus umbes 10 aastat tagasi sünteetilised. Ma pakun, et sinu huvi ja investeerimisideed on sind pigem viinud sellistele radadele, kust need sünteetilised siis välja ilmuma hakkavad 🙂 Igatahes mina ise pooldan mitmel põhjusel ikkagi füüsilist replikatsiooni kasutavaid ETFe. Ehk siis kui vähegi võimalik, siis pikaajalisse portfelli valin füüsilise replikatsiooniga fondid. Sünteetilistega ei pruugi midagi juhtuda, kuid seal on mõned täiendavad riskid, millega tuleb arvestada. Juhul kui on võimalik läbi saada ilma nende lisanduvate riskideta ehk on olemas füüsilise replikatsiooniga fondid, siis on igal juhul mõistlikum kasutada neid.
Tere. Kas kusagil on sünteetiste fondide riskid või nende fondide toimemehhanism täpsemalt lahti seletatud? Eesti keeles vist ei ole?
Veidi rääkisin sel teemal selles intervjuus. Kui huvi tõsine, siis saada mulle e-kiri või kirjuta kontaktivormi kaudu ja saadan sulle mõned slaidid, mis olen pangatöötajate koolituste jaoks kokku pannud.
Tänud!