Mulle meeldivad dividendid. Mis siis, et esialgu on tegu üpris väikeste summadega. Nähes järjepidevalt – kuust-kuusse, kvartalist-kvartalisse, laekumas oma kontole lisaks töötasule raha, mille saamiseks ei tule vahepeal kuigi palju vaeva näha, teeb see rõõmu. Ja tekitab põnevust. Olgugi, et esialgu on laekuvad summad vaid kümnetes eurodes mõõdetavad, aga järjepidevalt dividende ja ka säästetud kapitali edasi investeerides, kasvab dividenditulu lumepall ajapikku aiva suuremaks. Paljuski just progressi jälgimiseks käesolevat igakuiste dividendilaekumiste logiraamatut siinkohal peangi.
Ettevõtte alt investeerimine
Kõik tegusad ja ettevõtlikud investorid jõuavad varem või hiljem küsimuseni, kas ehk tasub omale luua ettevõte ning hakata investeerima selle kaudu? Või siis kui juba on oma firma olemas – kas oleks mõistlik liigutada oma investeeringud firma alla?
Ühisrahastuse ja kinnisvarainvesteeringute osas on siin asjad päris lihtsad – ettevõtte alt tegutsemine on oluliselt maksuefektiivsem. Ühisrahastuse puhul ei ole tänini võimalik hapuks läinud laene eraisikuna saadud tulust maha arvata ehk siis maksustamine käib teenitud intressitulu ja mitte netotulu (teenitud tulu miinus laenukahjumid) alusel.
Ka kinnisvarasse otse investeerides on ettevõtte alt tegutsedes omad olulised plussid. Ennekõike see, et erinevad kinnisvaraobjektile tehtud kulutused saab firma all kuludesse kanda. See vähendab kasumit ja tulevikus seeläbi maksukohustust juhul kui on soov teenitud tulu oma firmast dividendidena välja võtta. Eraisikuna investeerides on nüüd ka võimalik osa kuludest teenitud üüritulust maha arvata, kuid mahaarvamise ulatus on piiratud. Seega ettevõtte alt tegutsemine annab suurema paindlikkuse. Eriti siis kui ei ole plaanis piirduda 1-2 objektiga, vaid eesmärgiks on hakata omale üles ehitama üürikinnisvara portfelli.
Väärtpaberitesse investeerimise puhul eksisteerivad samuti selged plussid, miks kaaluda investeerimist ettevõtte alt. Kui enam kui 10 aastat tagasi oli selleks põhjuseks suuresti maksuefektiivus, siis investeerimiskonto süsteemi loomisega see põhjendus suures osas kadus. Täna on aktuaalne pigem kulude pool. Teisisõnu väärtpaberiportfelli ettevõtte alla kolimisega võidame kuludes. Seda kusjuures ikka päris oluliselt.
Investeerime kuluefektiivselt
Kajastan alljärgnevalt kogu väärtpaberitesse investeerimise kuluefektiivsuse poolt oma isiklikust vaatenurgast lähtuvalt. Teisisõnu eeldan, et varem või hiljem jõuad ka sina selleni, et soovid investeerida, kas
- börsil kaubeldavatesse fondidesse ehk ETFidesse või
- valida oma portfelli välisbörsidelt ise üksikaktsiaid.
Loomulikult on võimalik ka kombinatsioon neist kahest. Igatahes lähtun allpool sellest, et mingil hetkel tekib soov paigutada raha ka välismaistesse (mitte Balti riikide) väärtpaberitesse.
Investeerimisega seotud kulusid kokku lüües tuleb kindlasti võtta arvesse vähemalt neid kolme kululiiki:
- tehingutasud,
- haldustasud,
- valuutavahetuse kulud.
Teisisõnu, millal iganes sa võrdled kahe või enama teenusepakkuja hinnakirju, siis kindlasti arvesta neid kalkulatsioone tehes nii tehingutasude, haldustasude kui ka valuutavahetuse kuludega.
Näiteks juhul kui soovin osta mõnd Saksamaa Xetra börsil kauplevat ETFi 1000 euro eest, tuleb mul seda LHV kaudu tehes maksta tehingutasudeks vähemalt 14 eurot, SEB kaudu vähemalt 16 eurot ja Swedbanki kaudu vähemalt 18 eurot. Samas näiteks oma Interactive Brokersi konto kaudu saan hakkama minimaalselt 1,25 euro, enamasti 1,90 eurose tehingutasuga. Päris suur vahe, kas pole?!
Teisisõnu meie kohalikke panku kasutades maksan sellise summa pealt tehingutasudeks keskmiselt 1,40-1,80% tehingusummast. Interactive Brokersi juures kõigest 0,13%.
Lisaks tasub siis võrrelda omavahel ka haldustasude ja valuutavahetuse kulude poolt. Kel täpsem huvi selle kõige vastu saab ise eri teenusepakkujate hinnakirju uurida või siis abi sellest 2-tunnisest veebiseminari videosalvestusest.
Millal kaaluda ettevõtte alt väärtpaberitesse investeerimist?
Juhul kui me räägime siin nüüd kodumaisel või ka teistel Balti riikide börsidel noteeritud väärtpaberitesse investeerimisest, siis siin on asjad lihtsad. Investeerimiskonto süsteemi kasutades saame eraisikuna investeerida maksuefektiivselt ja LHV ning Swedbanki vahendusel ka ülimalt kuluefektiivselt (Balti aktsiatehingute puhul tehingutasud seal puuduvad).
Samas nii kui räägime välismaistest väärtpaberitest, siis olukord muutub. Enamasti tuleb eraisikuna investeerides hakata tegema valikuid maksuefektiivsuse ja kuluefektiivsuse vahel. Investeerimiskonto süsteemi kasutamine annab meile eraisikuna investeerides maksuefektiivsuse, kuid sunnib tegema tehinguid läbi krediidiasutuste, mistõttu kaotame kuluefektiivsuses. Kõige kuluefektiivsemad lähenemised hõlmavad tehingute tegemist välismaaklerite juures, mis ei ole krediidiasutused ning seetõttu ei saa sealseid kontosid standardlähenemise kohaselt käsitleda kui investeerimiskonto süsteemi kuuluvaid kontosid. Tõsi, on üks skeem, mille alusel on võimalik ka näiteks Interactive Brokersi kontot käsitleda kui investeerimiskonto süsteemi kuuluva konto pikendust, kuid nagu öeldud ei ole tegu standardse lähenemisega ning praktikas sobib see ja on reaalselt hallatav vaid väga spetsiifilistel juhtudel.
Seega kui soovid üheaegselt nii maksu- kui ka kuluefektiivset lähenemist, siis suunab see meid investeerima välismaistesse väärtpaberitesse läbi ettevõtte ja kasutades mõnd välismaaklerit.
Ettevõtte asutamise ja haldamisega kaasnevad teadupärast kulud. Nii asutamistkulud, raamatupidamise kulud kui ka väärtpaberitesse investeerimisel kulud LEI koodile. Kõike seda arvesse võttes võib rusikareeglina otsustamisel kasutada järgmist – juhul kui prognoosid, et sinu investeeritav varade maht kasvab aasta-kahega vähemalt 10-15 tuhande euroni, siis võid läbi ettevõtte ja Interactive Brokersi kaudu investeerimist kaaluda küll.
Kindlasti tasub läbi ettevõtte ja IB vahendusel väärtpaberitesse investeerimist kaaluda neil, kes teevad palju tehinguid, ükskõik, kas väikeste või suuremate summadega. Samuti neil, kes kasvõi aegajalt teevad optsioonitehinguid.
Kogu vajaliku info Interactive Brokersi kohta, kaasa arvatus juhised, kuidas käib konto avamise protsess ja milliseid dokumente selleks vaja on, leiad sellest põhjalikust veebiseminari salvestusest.
Juhul kui tunned, et sinu aeg on kallis ja vajad kindlustunnet, et kõik saaks tehtud korrektselt, siis abistan kogu ülaltooduga ka konsultatsiooni vormis. Selleks võta ühendust blogi kontaktivormi kaudu.
Minu eraisiku vs ettevõtte portfell
Selle blogi veergudel olen algusest peale kajastanud valdavalt seda, millised on olnud arengud ja mida olen teinud oma eraisiku kontodel. Tänaseks on seis suuresti selline, et aktiivsem investeerimis- ja ka kauplemistegevus toimub pigem ettevõtte IB konto all. Eraisiku portfellis olen teinud mõned vangerdused, kuid nüüdseks ongi tegu suuresti passiivse portfelliga. Regulaarselt uut raha sinna ei lisa. Pigem reinvesteerin lihtsalt kogu saadud dividenditulu. Juhul kui turg peaks taas pakkuma supersuurepäraseid sisenemishetki, siis on veel veidi täiendavaid sääste, mida ka eraisikuna aktsiaturgudele suunata.
Igatahes nagu öeldud, siis põhiaur läheb ettevõtte IB konto peale. Eks paljuski ka seetõttu, et osaga sellest rahast olen viimasel ajal päris aktiivselt ka kaubelnud. Nii aktsiaid kui ka optsioone. Teise kvartali tulemuslikkus pole üldse paha. Siin on kõigi tänaseks suletud positsioonide tootlus arvutatuna investeeritud kapitali suuruse baasilt (ROIC). Võrdluseks siis kõrval globaalsete aktsiate, USA suurfirmade ja ka meie kohaliku börsiindeksi liikumised.
Olen aus ja avameelne – suurema osa sellest tulemusest tõid koju minu hea sõbra, endise kolleegi ja nüüdse koostööpartneri kauplemisideed. Ta ikka oskab neid genereerida ja mis veelgi olulisem – ka ellu viia. Kirjutasin mais veidi sellest, et lõpuks ometi on avanenud võimalus taas koos investeerimise/kauplemisega tegeleda. Minu pisut pikemajalised ideed pluss tema äkilisemad ja kiiremad on kokku andnud ikka päris hea kombinatsiooni.
Ühesõnaga need tootlusnumbrid, mida ülaltoodud graafikul näete, on siis meie ühise mentorluskliendi realiseeritud tootluse numbrid II kvartalis juuni viimaste päevade seisuga, mil neid ridu kirjutan. Meie poolt ideed, investeerimisteesid ja selged juhised trade management’iks, kliendi ülesandeks see kõik ise oma portfellis ellu rakendada.
Juhul kui sul on huvi lisaks pikaajalisele investeerimisele ka kauplemise vastu ja tunned, et sooviksid sarnases mentorlus- ja koostööprogrammis osaleda, siis saada kiri blogi kontaktivormi kaudu.
Kuna tegu on päris individuaalse lähenemisega, jagame sinuga kogu oma tarkust ja ka oma kauplemisideid ning võtame oma hoole alla veel vaid paar kauplemishuvilist, siis on selge, et sel teenusel on ka vääriline hind. Finantsilist poolt silmas pidades muutub see mõistlikuks juhul kui sinu kauplemisportfelli maht on seal ikka vähemalt paarkümmend tuhat eurot. Teisalt saadavate teadmiste, töövahendite ja tehnikate osas on seda tasuvuspiiri suhteliselt keeruline määrata, sest saad midagi, mis jääb sinuga kogu eluks.
Minu ettevõtte IB konto lugu
Aga nüüd tagasi minu ettevõtte IB konto juurde. Nagu öeldud moodustab ühe osa seal toimetamisest kauplemine. See on see osa portfellist, millega õpin, arenen ja mis veelgi olulisem, rahuldan oma adrenaliinivajadust. See viimane tahk on väga oluline ja aitab mul enamusega portfellist liikuda suhteliselt igavat ja sihipärast teed pidi. Siia lisandub siis veel ka potentsiaalne lisatootluse aspekt, mida samuti ei tasu alahinnata.
Teise osa minu ettevõtte IB kontost moodustavad niinimetatud dividendikasvu investeeringud. Tegu on kõrge kasumite kasvu ja seeläbi ka kõrge hinnatõusu potentsiaaliga valdavalt dividendiaktsiatega. Siin on loogika lihtne – juhul kui kunagi on tarvidus neid investeeringuid müüa, siis selgelt on parem kasumit võtta ettevõtte alt kui eraisikuna investeerimiskonto süsteemi välisel kontol toimetades.
Kolmanda ja minu (meelerahu) jaoks väga olulise osa ettevõtte IB konto vahenditest moodustavad erinevad börsil kaubeldavad fondid ehk ETFid. Tegin ettevõttele IB konto 2018. aasta novembris. Siis seadsin kohe ka eesmärgiks, et iga kuu ostan vähemalt 500 euro eest erinevaid laiapõhjalisi ETFe.
2018. aasta novembrist tänaseni on möödunud 20 kalendrikuud. See tähendab, et miinimumprogrammi järgi oleksin pidanud kogu selle aja jooksul soetama ETFe 10 000 euro eest. Samas nagu ka varem kirjutanud olen, siis 2019. aasta jaanuar ja veebruar jäid kuidagi vahele ning unustasin oste teha. Teisalt käesoleva aasta märtsis-aprillis olin agaram ostja ning tänaseks on ETFidesse läinud ligi 20 000 eurot.
See tähendab ühtlasi nüüd ka seda, et tasapisi on hakanud kasvama ka ettevõtte kontole laekuvad omanikutulu numbrid. Seda nii ETFide positsioonide kui ka dividendikasvu aktsiate positsioonide tõustes. Huvitaval kombel pakubki praegu hoopis suuremat rahuldust ettevõtte kontole laekuvate dividendinumbrite igakuine kokkulöömine. Väikesed numbrid kasvavad ikka oluliselt kiiremini ning see kiire kasv motiveerib rohkem. Veider, kas pole?!
Ülaltoodud graafikut praegu vaadates märkasin ise ka esimest korda, et kuidagi on õnnestunud portfelli kokku panemine nii, et kasvõi pisut dividenditulu on laekunud iga kuu. Tore! Loodan, et nii ka jääb!
Juuni dividenditulu
Lisan lõpetuseks ka tavapärase kokkuvõtte eraisiku kontole laekunud dividendidest. Juunis maksid dividende 1 ETF ja 17 üksikaktsiat. Kokku laekus kuu jooksul kontole 742 euro väärtuses omanikutulu.
Progressi paremaks jälgimiseks pean ülevaadet ka laekunud dividendidest kalendriaastate lõikes. Tumerohelised jooned tähistavad iga kalendriaasta alul koostatud vastava kalendriaasta dividenditulu prognoosi, tulbad reaalselt kontole laekunud dividenditulu.
Käesoleva aasta alul tehtud prognoosini jõudmise tõenäosus on ikka üpris tagasihoidlik. Nagu varasemalt ka kirjutanud olen, siis paar portfellis olevat energiasektori ettevõtet kärpisid viimastel kuudel oluliselt oma dividendimakseid ja lisaks on tavapäraselt kevad- ja suvekuudel laekuvad dividendimaksed edasi lükanud päris mitu portfellis olevat Suurbritannia ettevõtet.
Väga hea postitus Märten!
Samadel põhjustel hakkasin ka ise kohe ettevõtte alt investeerima.
Tore, et meeldis ja aitäh külastamast!
Tere, kas oled vaadanud ka eelisaktsiaid – dividendi saamise võimalused peaksid teoorias paremad olema?
Jah, mõningatel puhkudel tasubki tõesti dividendiinvestoril sihtida eelisaktsiaid. Samas iga olukord/kaasus on erinev ja üksikaktsiaid valides tulebki iga juhtumit käsitleda eraldi.
Kui räägid eelisaktsiatesse (preferred shares) raha paigutavatest ETFidest, siis olen ka neid korduvalt uurinud ja analüüsinud, kuid minu investeerimiseesmärki need ei teeni. Langus on kriiside ajal sama sügav kui tavalistel aktsiafondidel, samas taastumine ja kogutootlus jääb madalamaks. Lisaks sisaldavad need enamasti minu jaoks liialt palju finantssektori ettevõtete aktsiaid, mis kogumina tervikuna ei ole minevikus olnud kõige tublimad dividendimaksjad ning stabiilse äriga firmad.
Aitäh hästi kirjutatud postituse eest!
Mul on ettevõtte alt investeerimise kohta siuke küsimus – kas saab teha ettevõtte, mida kasutadagi ainult IBs investeerimiseks? Olen kuskilt nagu kuulnud, et kui sellel ettevõttel muud tulu pole, siis tuleks see klassifitseerida finantsvaldkonnas tegutseva ettevõttena, millel on siis omakorda suuremad regulatsioonid jms, mis muudavad kogu operatsiooni oluliselt vaevarikkamaks.
Tore, et meeldis!
Ikka saab teha ettevõtte, mille eesmärk ongi vaid oma varasid investeerida. Regulatsioonid puudutavad ikkagi ennekõike seda kui soovid kellelegi teisele finantsteenuseid pakkuda või kellegi teise raha hallata.
Offshore firma alt kauplemine, kas on mõtet ja milliseid ohte sisaldab taoline tegevus? Eestis vist keelatud pole?
Küsin pigem vastu, et miks? Miks sa peaksid kauplema läbi mõnes välisriigis registreeritud firma? Kulude poolele tasub kindlasti tähelepanu pöörata kui seda teed. Teatud (haldus)teenused võivad olla üpris kulukad, eriti kui kaalud niinimetatud maksuparadiisides registreeritud firma kasutamist.
Tere
Olen tegelenud investeerimisega senimaani Balti börsidel ettevõtte alt LHV pangas. Välisbörsidel kogemus puudub.
Kui soovin osta aastas 2-5 korda nt SPDR S&P Euro Dividend Aristocrats UCITS ETF, kas siis on mõtet omada IB kontot? Aastane ostusumma kuni 4000€. Investeerimise aeg ca 5 aastat.
Eelmistes postitustes lugesin, et IB kuumakse 10$. LHV lisandub ostutasu ja hoiutasu.
Kui teha vähe tehinguid, kummaga oleks mõistlikum?
Kõige lihtsam on sul nüüd muidugi ise arvutada vastavate hinnakirjade alusel, et kumb tuleb soodsam. Ilma konkreetseid arvutusi ise tegemata ütleb minu sisetunne, et LHV kaudu tuleb sellisel puhul soodsam ja tõenäoliselt on lihtsam ka. Nagu öeldud, siis see 10 dollariline justkui kuutasu teeb sellise sageduse ja summade juures asja veidi kalliks.
Tere
Suured tänud.
Minu ligikaudsed arvutused näitasid LHV kasuks. Kaotan küll ca 1-2% teenustasudeks, aga see pole vist kõige hullem.
Kas on üldse mõistlik ise osta sellistes summades ETF?
Olen Balti börsidel dividendiinvestor, aga samas tunnen huvi ka muu maailma vastu.
Ikka on, püüa LHV kaudu välisaktsiatega tegutsedes hoida minimaalne ostusumma 1500-2000 euro kandis. Siis on tehingutasude osa tehingusummast mõistlik.
Tere, tänud selle postituse eest! Ma olen alustav investor, viimased kuu aega end selles vallas harinud, kuid pole veel ühtegi investeerimistehingut teinud. Vaba raha investeerimiseks hetkel 35k, lisaks igakuiselt võimalik investeerida 1500€. Ennekõike huvitavad ühisrahastus ja USA/Euroopa üksikaktsiad. Daytradingut pole plaanis teha, pigem vähe tehinguid ja eesmärgiks pikaaegne investeerimine.
Igalt poolt lugedes tekib aina selgem arusaam, et selliste varaklasside ja summade juures oleks kulude- ja maksuefektiivsuse poolest mõistlik investeerida ettevõtte alt (enda ettevõte ka olemas), aga kuna kogu sissetulek tuleb palgana erakontole, siis tekib küsimus, mida sellises olukorras teha. Kas soovitad ikkagi investeerimiskonto alt raha paigutada (eriti kuna eelnevat kogemust veel pole) või leida viise kuidas raha erakontolt ettevõtte alla saada ning siis alustada investeerimisega kohe ettevõtte alt?
Aitäh, et blogi külastasid! Nagu isegi arvata võid, siis soovitada ma midagi ei saa. Eraisikuna väärtpaberitesse investeerimise selge pluss on asja lihtsus juhul kui kasutad tehingute tegemiseks mõnd meie kodumaist panka. Maksuefektiivsuse saad investeerimiskonto süsteemi kasutades. Vähemalt aktsiate puhul tulevad suuremad käärid sisse kulude poolel. Kui tunned, et omal käel lõpliku otsuseni ei jõua, siis võid kaaluda mentorluse võimalust.
Tere
Kas investeerimiskontol oleva raha ning kasumiga on võimalik kolida ka iseendale kuuluva ettevõtte alla ilma, et peaks makse maksma? Nt väärtpaberiülekandega müüa olemasolevad aktsiad edasi endale kuuluvale ettevõttele alla soetushinna?
Investeerimiskonto süsteemis saab maksuvabalt välja võtta kõik sissemaksetena deklareeritud summad. Seega mõistlik lahendus oleks välja võtta kogu raha sissemaksete ulatuses (näiteks kui panid sisse 1000 ja konto väärtus nüüd 1500, siis võtta välja 1000) ja alustada selle summaga investeerimist ettevõtte alt. Teenitud kasum (antud näite puhul see 500) on mõistlik jätta maksuefektiivsuse huvides investeerimiskonto süsteemi ja seal edasi investeerida.
Sinu teisele küsimusele ei tahaks isegi vastata. Saad ju ise ka aru, et sealt avaneb õige mitmeid nii praktilisi kui ka juriidilisi probleeme (tegu skeemitamisega) 🙂
Tere ja tänud hea posti eest! Ehk natukene veider küsimus LEI koodi kohta. Kui mu ettevõttel on dividendiaktsiaid ja nt lähiajal ei plaan ühtegi tehingut teha. Kas LEI kood peab endiselt olemas/makstud olema?
Lisaks kas balti aktsiatesse poleks mõtet läbi ettevõtte ikkagi investeerida? Võidaksin tulumaksu näol.
Põhimõtteliselt on nii võimalik küll. Vähemalt praegu kontrollitakse LEI koodi olemasolu tehingute tegemisel. Kuigi olen ka kuulnud juhtumeid, kus LEI oli pikendamata ja ikka õnnestus tehing ära teha.
Balti aktsiate osas – kui raha tuleb sulle tuluna ettevõttesse, siis vähemalt minu loogika ütleb, et mõistlik on investeerida kohe ettevõtte alt, ükskõik, kas Balti või välismaistesse aktsiatesse.
Arvestades postituses välja toodut (kuluefektiivsus jne), on balti dividendiaktsiatesse ikkagi ettevõtte alt soodsam investeerida? Hoolimata dividendi topeltmaksustamisest (kui tahad dividenditulu ettevõttest välja võtta) nagu Raido mainis?
Nagu öeldud, siis vähemalt minu loogika ütleb seda, et kui raha laekub ettevõttesse, siis pigem investeerin kohe ettevõtte alt (saan investeerida suurema summa) kui, et võtaks raha palga või dividendidena välja ja alles siis investeeriks eraisikuna (saan investeerida väiksema summa). Alati on abiks ka arvutamine 🙂
Tere
Aitäh sisuka postituse eest!
Ise pole veel investeerinud kuhugi, aga olles tutvunud erinevate inimeste investeerimisteekonnaga, siis registreerisin ka ettevõtte ja otsustasin selle kaudu investeerimist alustada just kulu- ja maksuefektiivsuse tõttu. Nüüd aga hakkan veidi kahtlema just dividendi aktsiate suhtes – kuna need nagunii pigem osta-hoia taktika ja läbi OÜ oleks dividendid topeltmaksustamise, siis ehk isegi mõistlikum eraisikuna IB-s (investeeritav raha on tavalisest palgatööst). Samas olen kuulnud, et see tulude deklareerimine läbi tavakonto on paras põrgu. Või on siin veel midagi, mida ma ei oska tähele panna? Kui sul poleks ettevõtte tulu tekkinud, kas siis oleksid eraisikuna investeerimist jätkanud?
Võta heaks! Tead, mina tõesti nii agaralt seda oma ettevõtte tegemist ja läbi selle investeerimist ei propageeri. Palgatulu teenival ja valdavalt väärtpaberitesse investeerival inimesel on võimalik päris maksuefektiivselt investeerida ka eraisikuna. Lisaks on see oluliselt selgem ja lihtsam. Juhul kui päevakorda tõusevad iduinvesteeringud, ühisrahastus, kinnisvara ja krüptovarad, siis on ettevõtte kaudu toimetamisel iva sees. Samas dividendiaktsiaid ja ETFe soetades on minu arvates palgatöötajana mõistlik toimetada ikka eraisikuna.
IB puhul siis jah lugu selline, et eraisikuna investeerides anname järgi maksuefektiivsuses, kuid võidame kuluefektiivsuses. Mina sisestan igal aastal oma eraisiku IB konto tõttu tuludeklaratsiooni umbes 100-150 kannet. Eks ta tüütu on, aga see on korra aastas 1-2 tundi ja siis tehtud. Kui hakkaksin nullist IBsse eraisikuna dividendiportfelli ehitama, siis tõenäoliselt piirduksin maksimaalselt 12-15 aktsiaga, parema hajutatuse huvides oleks ehk mõni ETF veel lisaks. Sellisel juhul ei ole tuludeklaratsiooni kannete tegemine ka ülearu suur peavalu. Mul endal eraisiku IB kontol umbes 30 eri väärtpaberit.
Kui mul ei oleks ettevõtlustulu tekkinud, siis suure tõenäosusega mina omale ettevõtet teinud ei oleks. Peamiselt kahel põhjusel: 1) enamuse aja oma elust ei tundnud end väga ettevõtlikuna ja see kõik tundus keeruline, 2) investeerin valdavalt väärtpaberitesse.
Loodan, et said oma küsimustele vastused ja veidi mõtteainet.
Head mõtted sel teemal, et kas siis eraisik või OÜ. Ma selle kallal juurelnud pikalt, lugenud jne ja ikka keeruline päris täpselt aru saada, mida teha.
Mul on selline “pickle”:
100k vaba raha (jah, ma olen arg olnud), meelerahufond sellest eraldi;
ettevõte on ka, kuid passiivne (paar arvet tõi raha sisse, aga hetkel ei ole energiat rohkem hustle-da – samas tulevikus nagu ikka tahaks)
Ma nüüd vähemalt hakkasin pihta ja ettevõtte alt panin ca 8k erinevatesse Balti börsi aktsiatesse (nii div kui kasv). Järgmine mõte oli IB ja ETF + võiks mingeid üksikaktsiaid ka osta. Ma ei kavatse päris 10k kaupa lajatada, aga no ideaalis järgmise aasta jooksul tuleks see raha laiali jagada (kinnisvara ei paku hetkel huvi, ühisrahastus ei koti, laene eraisikuna nagu ei annaks vist) üksikaktsiate ja ETFide vahel (vb ka mõned võlakirjad, kui leiaks midagi, mis toodaks ka).
Aga skeptik minus ikkagi hakkas kahtlema ja sul on hea point jah, et rmtp kulud + LEI kulud (ok, ma ei pea uuendama) kah lõpuks tuleks arvesse võtta, aga pean tunnistama, et pole kindel, kuidas mingeid arvutusi tehagi, kuidas need kulud nüüd tootlust mõjutavad. Sest edaspidi ma pigem juba eraldaks palgatulust raha, kui just mingi hetk ei hakka tegema midagi, mis ettevõttesse toob sisse.
Jah, oleks olnud lihtsam juba ammu väiksemate summadega alustada, aga no mis teha.
Ei eelda tegevusjuhiseid, aga mõtlen, et mis aspektide peale veel peaks mõtlema või kuidas läheneda. Et a la taktika nr 1 oleks portfell vb ettevõtte all siiski paika panna ja üles ehitada ja taktika 2 oleks eraisikuna jätkata hiljem.
Mõistan su dilemmat. Ma arvan, et sellises faasis olles on kõige olulisem tegutsema hakata. Ehk siis valida see tee, mis tundub hetkel mugavam ja vähemate takistuste/küsimärkidega. Vajadusel küll jõuab alati kurssi korrigeerida, asju ümber mängida.
Kuna suhteliselt värskelt sai asutatud investoritele suunatud raamatupidamisbüroo MagInvest, siis jagan siia vana postituse alla üht asjakohtast värsket kirjatükki raamatupidamise teemadel. Sellest postitusest saad teada, kas sinu firma on mikroettevõtja ja kas pääsed lihtsama raamatupidamise ning majandusaasta aruande koostamisega.