Kirjutasin hiljuti neljast põhjusest, miks aktsiaportfell võiks olla globaalne. Kommentaarides tuli küsimus, et kas minu poolt välja toodud graafik perioodist 2002-2007 ei ole mitte ekstra välja otsitud. Teisisõnu, kas olen meelega valinud perioodiks just nimelt selle 6-aastase vahemiku, et oleks justkui tõestusmaterjal postituses käsitletud argumendile. Graafik ise oli selline.
Roheline joon tähistab siin euroala aktsiate kogutootlust perioodil 2002-2007 ja helesinine USA suurfirmade aktsiate kogutootlust. Nagu näha, siis sellel konkreetsel ajavahemikul lõid Euroopa aktsiad tootluse mõttes USA turgu.
Täna tundub see tõenäoliselt enamusele värskelt alustanud aktsiainvestoritele kuidagi hoomamatu. Kõik tehnoloogiahiiud, need, kes vallutavad praegu maailma, on ju USA firmad?! Turuväärtuse järgi mõõdetuna on enamik maailma suurimaid firmasid USA päritolu. Tugevaimad kaubamärgid, olgu selleks Amazon, Tesla, Apple või Netflix, kõik on USA firmad.
Jah, ka mina näen, tunnen ja tunnistan sama. Praegu tõesti tundub, et USA ettevõtted domineerivad nii meie igapäevaelu valdkonnas kui ka aktsiaturul. Samas, see on siiski ikkagi vaid tunne. Tunne, mis baseerub tänasel päeval ja lähiminevikul.
Pikem ajalugu
Igatahes nagu kirjutasin ka nendes samades kommentaarides, siis minu eesmärk ei ole siin kedagi veenda, et USA aktsiaturg on määratud allakäigule. Tol hetkel viidatud postitust kirjutades oli mul lihtsalt mugav võtta aluseks paari ETFi tootlus ja teha see võrdlus vaadates umbes kaks aastakümmet ajas tagasi. Pikemalt ajas tagasi minekuks on tarvilik võrrelda juba aktsiaturgude indekseid endid ja mitte fonde (ETFide maailm on aktiivne olnud ligikaudu vaid kaks aastakümmet).
Igatahes just hiljuti sattusin ühe huvitava graafiku peale, kus käsitleti just seda sama teemat. Võib öelda, et isegi ideaalses võtmes, sest uuriti USA aktsiaturgude tootlust võrrelduna kogu ülejäänud maailma aktsiaturgude tootlusega. Teisisõnu konstrueeriti justkui kaks investeerimisportfelli: 1) ainult USA aktsiad ja 2) kogu ülejäänud maailma aktsiad ehk maailm välja arvatud USA. Graafik, millest räägin on selline.
Alustame ajaloo uurimist tumedamat tooni joonest. Millal iganes on tume joon tõusev, siis USA aktsiate tootlus on edestanud ülejäänud maailma aktsiaturgude tootlust. Kui tume joon on langev, siis on olnud mõistlikum panustada ülejäänud maailma aktsiatele ning jätta USA aktsiad oma portfellist üldse välja.
Mida me näeme? Esiteks seda, et kõnealusel graafikul on tervenisti 45 aasta andmed. See on juba päris palju pikem ajavahemik kui ainult viimased kaks dekaadi. See periood hõlmab endas vähemalt 5 mineviku majanduslanguse episoodi ja umbes 6-7 aktsiaturgude sügavamat langusfaasi.
USA aktsiaturu ülimuse perioodid
Alltoodud graafikul olen roheliste noolekestega ära märkinud need perioodid, mil USA aktsiaturgudel on läinud paremini kui ülejäänud maailma aktsiaturgudel.
Nagu näeme, siis neid perioode on minevikus olnud ikka omajagu. Eriti tugevalt jääb muidugi silma graafiku kõige parempoolsem äär ehk aastad 2011-2020, mil tumeroheline joon on justkui pidevalt tõusev.
Tegelikult päris nii see siiski ei olnud. 2015-2016. aastal liikusid USA aktsiaturud ja ülejäänud maailma aktsiaturud suhteliselt sarnaselt ja 2017. aastal jäi USA aktsiaturgude tootlus muule maailmale hoopis alla. Seega USA aktsiad näitasid ülejäänud maailma aktsiatest paremat tootlust perioodil 2011-2014 ja siis alates 2018. aastast ehk viimased kaks ja pool aastat.
Samas kuna nende viimase 2-3 aasta jooksul on USA aktsiaturgudel teiste riikide aktsiatega võrreldes läinud erakordselt hästi (tumeda joone tõusunurk on päris järsk), siis meile tundubki, et USA on totaalne võitja, olnud seda kogu aeg ja teiste riikide aktsiaturgudele raha paigutamine on mõttetu. See on täiesti arusaadav – eriti alustavate aktsiainvestorite puhul, kuid ka veidi kogenumate puhul (recency bias).
Kui uurime ülaltoodud graafikut veel veidi lähemalt, näeme, et tegelikult on umbes täpselt midagi sarnast toimunud ka varem. Mulle jääb kohe silma periood 1989-1999. Ka siis oli selle USA aktsiate ülemvõimu tee peal justkui väike konarus (1993-1995), kuid pea 10 aastat jutti võidutsesid USA aktsiaturud.
Muu maailma aktsiaturgude ülimuse periood
Alljärgnavale graafikule olen punaste noolekestega kandnud nüüd need ajavahemikud, mil parima tootluse tiitel kuulus ülejäänud maailma aktsiatele (world ex-US). Näeme, et ka selliseid perioode on viimase 45 aasta jooksul olnud ikka omajagu. Mõned neist lühemad, mõned pikemad. Mõni kestis vaid aastake-paar, teine 5 või isegi kuni 7 aastat.
Tahan siin rõhutada veel paari aspekti. Lisaks aktsiahindade liikumisele peame me alati eri riikide aktsiaturgude tootlusi võrreldes tähelepanu pöörama ka valuutakursside omavahelistele muutustele.
Ülaltoodud graafikutes on see kõik kenasti arvesse võetud. See tähendab, et kõik tootlused, mida me uurime on tegelikult kombinatsioon aktsiate tootlusest ja valuutakursside muutustest. See on täpselt nii ka meie enda investeerimisportfellis. Alati kujuneb globaalsete aktsiate lõplik tootlus investori jaoks nende kahe teguri koosmõjul.
Teine aspekt, millele tähelepanu juhin on tumeda joone tase täna (ligikaudu 175 punkti). See tähendab, et juhul kui meil oleks 2 portfelli, millest üks oleks 100% ulatuses 1975. aastal paigutatud USA aktsiatesse ja teine muu maailma aktsiatesse, siis selle 45-aastase hoidmisperioodi lõpuks oleks USA aktsiaportfell ligikaudu 75% suurem. Teisalt kui meie investeerimisperiood oleks olnud näiteks 20 aastat ja lõppenud 1995. aastal, oleks USA aktsiate portfell ligikaudu 50% vähem väärt kui muu maailma aktsiaportfell.
Ühesõnaga ajastus on siin väga oluline. See, millal algab ja millal lõpeb meie investeerimisperiood. Selleks, et me ei peaks ajastamisega oma pead vaevama, on parim teadagi mis – omada kogu maailma aktsiaid.
Valuatsioon ja tulevane tootlus
Vaatame korra veel seda sama graafikut. Sel korral uurime ka heledamat joont, mis kajastab USA ja muu maailma aktsiaturgude hinna-kasumi ehk P/E suhtarvu suhte (jagatise) dünaamikat. Suhtarvu suhe – päris omapärane konstruktsioon tuli nüüd 🙂 Igatahes selle näitaja sisu on järgmine. Juhul kui USA aktsiate P/E suhtarv on kõrgem kui muu maailma aktsiate P/E suhtarv, siis on hele joon kõrgemal kui 100 (graafikul vasakpoolne skaala).
Olen lisaks graafikule siniste ringidega ära märkinud olukorrad, mil USA aktsiate tootlus on edestanud muu maailma aktsiate tootlust ja samal ajal on USA aktsiate P/E suhtarv tõusnud kõrgemale kui muu maailma aktsiate P/E suhtarv.
Tõsi, tegu ei ole kaugeltki mitte teadustöö väärilise põhjaliku analüüsimeetodiga, püüame praegu lihtsalt visuaalsel moel leida mustreid ja korrapärasid. Mina siin ühtteist näen küll. Ennekõike seda, et kui USA aktsiad on näidanud muu maailma aktsiaturgudest paremat tootlust ja USA turu valuatsioon (P/E) on tõusnud kõrgemale kui teiste riikide aktsiate P/E, siis pigem kipuvad edaspidi paremat tootlust näitama muu maailma aktsiad.
Samas, nagu näeme siis ega sellise lihtsa indikaatori pealt ajastada midagi eriti ei saa. Teisisõnu me ei saa paika panna mingit kindlat taset, näiteks P/E suhtarvude suhe suurem kui 120, millest alates muu maailma aktsiad USA turgu edestama hakkavad. Teisalt võibolla isegi saame, kuid need tasemed on ajas muutunud. 1975-2000 võiski signaaliks olla see sama 120, alates 2000. aastas pigem 140-150.
Kokkuvõtteks
Kokkuvõtteks saan öelda, et kuigi ajalugu kunagi ei kordu, siis veidi teine riimub ikka küll. Mulle endale meeldib pikaajalisi positsioone võttes väga sageli küsida endalt küsimus – kas täna just sinna investeerides puhub mulle pärituul või vastutuul? Antud valuatsioonimõõdikut vaadates tundub vähemalt mulle, et kogu raha ainult USA aktsiatesse panustades puhub vastutuul.
Teisalt, minu enda investeerimisstrateegia valguses ei ole see ülaltoodu kuigi oluline. Osa minu rahast läheb nii või teisiti erinevatesse ETFidesse, mis katavad ära kogu maailma. Dividendiaktsiaid otsin muude karakteristikute järgi ja seal analüüsin sisenemishetke juba konkreetse ettevõtte valuatsioonimõõdikuid jälgides.
Kogu ülaltoodu panin kirja peamiselt seetõttu, et anda mõtteainet neile, kes ongi välja valinud oma pikaajalisse aktsiaportfelli vaid ühe USA keskse indeksfondi. Olgu selleks siis NASDAQ-100 või ka S&P 500 indeksit järgiv ETF.
Praegu sobib suurepäraseks näiteks meile Hiina aktsiaturg. Kas sina said osa sellest praktiliselt vaid nädalaga toimunud ligi +20% hinnarallist, mis toimus Hiina aktsiaturul (hele joon graafikul)? Kui sa omasid globaalset aktsiafondi, siis jah! Kui ainult S&P 500 ETFi (kujutatud graafikul küünalgraafikuna), siis mitte.
Tänud antud teema põhjaliku käsitluse eest , oli suureks abiks sihtide seadmisel!
Tore, et meeldis! Võta heaks!
Kvaliteetanalüütika!
Tore kui meeldis!
Just nägin seda artiklit: https://www.indexologyblog.com/2020/07/17/why-should-you-diversify/?utm_source=feedburner&utm_medium=email&utm_campaign=Feed%3A+Indexologyblog+%28Indexology+Blog+%29
USA pole viimase kahekümne aasta jooksul kunagi tipptootlust toonud selle järgi 🙂