Oktoobri dividenditulu ja 7 tsitaati värskest lemmikraamatust

Mulle meeldivad dividendid. Mis siis, et esialgu on tegu üpris väikeste summadega. Nähes järjepidevalt – kuust-kuusse, kvartalist-kvartalisse, laekumas oma kontole lisaks töötasule raha, mille saamiseks ei tule vahepeal kuigi palju vaeva näha, teeb see rõõmu. Ja tekitab põnevust. Olgugi, et esialgu on laekuvad summad vaid kümnetes eurodes mõõdetavad, aga järjepidevalt dividende ja ka säästetud kapitali edasi investeerides, kasvab dividenditulu lumepall ajapikku aiva suuremaks. Paljuski just progressi jälgimiseks käesolevat igakuiste dividendilaekumiste logiraamatut siinkohal peangi.

Jagasin hiljuti dividendinvestor.ee Instagrami kontol seitset tsitaati ja nendega seonduvaid mõtteid, mis tekkisid lugedes Morgan Houseli värsket raamatut “The Psychology of Money”. Igati väärt lugemine, kust saab täiendada nii investeerimisspetsiilisi teadmisi, lugeda huvitavaid fakte, aga ka lihtsalt nautida selget ja lihtsat kirjutamisstiili. Toon kõik need 7 mõtet veel kord välja ka siin blogi veergudel.

#1 – milline on edukas investeerimine?

Investeerimisega algust tehes ja ka juba sellel teel sammudes kipub ikka ja jälle tekkima tunne, et edu toovad ennekõike õnnestunud investeerimisotsused. Oluliselt vähem räägitakse sellest, et pikaajalise edu aluseks on hoopis jätkusuutlikkus. See, et meil ka keerulisemates olukordades ja kriisides jääb vara alles. Jah, selle vara hind võib olla palju langenud, kuid tõusufaasi algusega saabub ka hinna taastumine. Kevad-talvine pandeemiakriis näitlikustas seda taas päris hästi. Ühesõnaga üheks esimeseks jätkusuutlikkuse tingimuseks on finantsvõimenduse oskuslik ja tagasihoidlik kasutamine.

Teine aspekt, mis jätkusuutlikkust mõjutab on riskide oskuslik haldamine. Nii investeerimise kui ka kauplemise puhul on minu arvates riskihaldus olulisem kui heade ideede olemasolu. Just oskuslik riskihaldus on see, mis aitab kaotused hoida kontrolli all ja võimaldab pikaajaliselt jõukusel ikka kasvutrajektooril püsida.

#2 – järjepidevus viib sihile

Buffett alustas investeerimisega juba 10-aastaselt. Täna on härra 90-aastane. See tähendab, et Buffett on oma varal lasknud kasvada tervenisti 80 aastat. Mis sa arvad, mis siis kui Buffett oleks olnud nagu keskmine inimene ning alustanud investeerimisega näiteks 30-aastaselt ja 25 000 dollariga? Mis sa arvad, mis oleks Buffetti varade väärtus siis?

Juhul kui Buffett oleks investeerimist alustanud 30-aastaselt ja siis 60-aastaselt suundunud elu nautima ja golfi mängima, oleks tema varade väärtus ….. oled valmis?

11,9 miljonit dollarit. Ei mitte miljardit, vaid miljonit. See on 99,9% vähem kui tema tänane tegelik väärtus. Päris märkimisväärne erinevus, kas pole?! Vot see ongi selle paljuräägitud liitintressi lumepalli suurepärane näide otse elust.

#3 – kui palju on küllalt?

Tänapäeval kipume me enamasti kõik nii finantsvabaduse poole püüeldes kui ka lihtsalt igapäevaelus sihtima üha kõrgemale – rohkem raha, rohkem luksust, rohkem võimu. Progress ja edenemine on iseenesest ju head. Samas kui meie ambitsioonid kasvavad kiiremini kui rahulolu ja tänutunne juba olemasolevast, siis on oma eesmärgini jõudmine üha raskem. Miks? Sellepärast, et see eesmärk liigub muudkui eest ära. Tekib justkui olukord, mil üks samm edu poole lükkab sihid omakorda kaks sammu kaugemale. Ja nõnda me sellesse igikestvasse rahulolematuse rattasse satumegi.

Väikeseks abiks igapäevaelus võib olla see lause – õnn, nagu öeldakse, on tulemused miinus ootused. Kui ootused on üüratud, ei paku rahulolu ka kõige suurem edu. Kui laseme lahti ootustest, on iga edenemine tähistamist väärt ja rõõmu toov. 🙂

#4 – kas risk on väärt võtmist?

Kas olete kuulnud sellisest riskifondist nagu Long-Term Capital Management? See oli investeerimisfond, mis oli oma ridadesse palganud 1990ndate helgeimad pead, muuhulgas Nobeli majanduspreemia võitjad Myron Scholesi ja Robert Mertoni. See fond pandi kokku tolle aja edukaimatest kauplejatest ja väljapaistvamatest akadeemikutest. Selleks ajaks oli enamuse fondijuhtide rikkus kümneid ja sadu miljoneid dollareid. Samas ikkagi hoidsid nad enamuse oma varadest enda juhitud fondis, kus aastased tootlusnumbrid olid fondi esimesel tegevusaastal +21%, teisel +43% ja kolmandal +41%. Fond jätkas üüratu finantsvõimenduse kasutamist eesmärgiga teenida muudkui rohkem ja rohkem. Esialgu see ka õnnestus, kuid 1998. aastal kaotas fond Aasia ja Vene kriisi käigus kõigest 4 kuuga kogu oma kapitali.

Warren Buffett, kes 1998. aastal pakkus oma abikätt, et fond üle võtta, ütles hiljem järgmist: “Teenimaks raha, mida neil ei olnud ja mida nad ei vajanud, riskisid nad kõige sellega, mis neil oli ja mida nad vajasid. See on rumal. See on lihtsalt väga rumal. Kui sa riskid millegagi, mis on sinu jaoks oluline selleks, et saada midagi, mis ei ole sinu jaoks oluline, see ei kõla minu jaoks miskit moodi loogilisena.”

#5 – nähtamatu jõukus

Jõukus on nähtamatu. Jõukus on luksuslikud autod, mis on jäänud ostmata. Kallid ehted ja juveelid, mis on jäänud ostmata. Edevad käekellad ja riided, mis on jäänud ostmata. Jõukuse moodustavad finantsvarad, mida ei ole veel kasutatud asjade ostmiseks. 

Kui enamik inimesi unistab miljonäriks saamisest, siis millest tegelikult unistatakse? Sellest, kuidas oleks see miljon laiaks lüüa – mida kõike osta, kuidas kulutada ja nii edasi. Selles ei ole midagi imelikku. Kõige kiirem viis tunda end rikkana (rikka, mitte jõukana) on kulutada korraga palju raha. 

Siinkohal ongi hea eristada rikkust ja jõukust. Rikas saab olla väga hästi ka see, kellel on kõrged sissetulekud. Need annavad võimaluse liisida laheda auto, kolida avarasse ja kauni vaatega korterisse või majja, lahutada luksuslikult oma meelt. Rikkust ja rikkaid on seepärast ka päris lihtne märgata. Jõukus samas on nähtamatu. See on sissetulek, mida ei ole kulutatud. Jõukus on võimalus midagi osta või millelegi oma raha kulutada. Jõukuse väärtus peitubki selles, et see pakub meile võimalust ja paindlikkust kulutada vajaduse ning soovi korral tulevikus.

#6 – me kõik oleme unikaalsed

Sageli soovime me kopeerida tuntud ja edukaid investoreid ja kauplejaid. Tundub justkui, et kindlasti nad ju teavad, mida nad teevad ja tahaks isegi headest ideedest kasu lõigata. Sama kehtib ka portfelli strateegia osas. Kui tuntud investor näitab, et tema portfellis on kinnisvaralaenud või väärismetallid või hoopis idufirmad, siis tundub, et ju siis nii on õige.

Siin tasub meeles hoida kahte asja. Esiteks me kõik oleme unikaalsed ja meie kõigi olukord on unikaalne. See, mis sobib miljardärile, ei pruugi sobida meile. See, mis sobib miljonärile, ei pruugi sobida meile. Lisaks tuleb siin mängu ka karakteri erinevus. Mõni ongi harjunud läbi elu panustama suurelt, edu korral võitma suurelt, kaotuse korral hävima suurelt ning alustama siis uuesti nullist. Eemalt võib edu laineharjal olles tunduda see suurepärase strateegiana. Samas küsi endalt, kas suudad elada ka suurte kaotustega? Kas oled valmis alustama täitsa nullist? Teise puhul võib motiveerivaks jõuks olla hoopis hirm. Soov kaitsta end kõikvõimalike eri stsenaariumite vastu. Seal ei ole mõtteviis mitte võimalustele suunatud, vaid pigem mängitakse kaitsemängu. On oluline mõista, milline on sinu karakter.

Teine oluline asi, mida nii-öelda suuri investoreid (ka kohalikke) jälgides tasub tähele panna, on agenda, mille valguses nad tegutsevad. Kui häälekalt reklaamitakse idufirmade ülimust, siis kas ehk võidab see inimene finantsiliselt ise kui teised rongile hüppavad? Kui keegi kuulutab totaalset finantskollapsi ja seda, et iga inimene peab 50% varast hoidma füüsilises kullas, kas ehk tegu on selle sama füüsilise kulla müüjaga? Küsigem iga kord kui keegi väga häälekalt arvamust avaldab ja tugevalt trummi taob, et miks ta seda teeb? Mis on selle inimese peidetud, kuid tegelik motiiv? Uskuge mind, nii mõistame kogu investeerimismaastikku oluliselt paremini ja nii mõnigi küsimus leiab kiire vastuse. 

#7 – valikuvabadus ja paindlikkus

Kõige kõrgeim rikkuse vorm siin elus on võimalus ärgata igal hommikul üles ja öelda iseendale “Ma teen täna täpselt seda, mida iganes ma soovin”. Võime teha seda, mida sa tahad, millal sa tahad, kellega sa parasjagu tahad ja nii pikalt nagu sa tahad, on hindamatu. See on jõukas olemise kõige suurem pluss. Nii-öelda nähtamatu boonus, mida meie raha ja investeeringud meile pakuvad. 

Morgan Housel toob siinkohal näite sellest, kuidas ta pärast ülikooli asus tööle investeerimispankurina. Tööpäevad olid pikad. Enne südaööd sai harva koju. Lisaks ringles kontoris kõnekäänd, et kui sa ei tule tööle laupäeval, siis ära näe vaeva ilmuda kohale ka pühapäeval (ehk järgmisel tööpäeval). Tegu oli 4-kuulise praktikaga. Morgan pidas vastu 1 kuu. Ta kirjutab järgmist: “Kõige raskem kogu selle asja juures oli see, et ma tõesti armastasin oma tööd. Samuti tahtsin ma pingutada ja kõvasti töötada. Samas kui sa pead tegema midagi, mida sa armastad graafiku alusel, mida sina ise kontrollida ei saa, siis võrdub see suuresti sellega nagu peaks tegema midagi, mida sa vihkad.”

Kokkuvõtteks

Need olid kõigest 7 tsitaati, mis mulle silma jäid. Olin neid kirja pannes umbes 2/3 peal oma lugemisega. Edasi lugedes on tulnud ikka ja jälle ette kohti, kuhu pastakaga suuri hüüumärke joonistan.

Miks mulle see raamat nii väga meeldib? Põhjus on lihtne. Näen üha rohkem nii iseenda kui ka mentorluse klientide pealt, et tehnilistest teadmistest olulisem on käitumuslik pool. See, et me kulutame regulaarselt vähem kui teenime. See, et see sääst läheb regulaarselt jõukuse ülesehitamiseks ehk tootlikke varade soetamiseks. See, et me ei võta asjatuid riske (edu saavutamiseks on vaja kriisis ellu jääda!). Ja nii edasi ja nii edasi.

Tõsi, ilma tehniliste teadmisteta ei saa. Kuid paljude üllatuseks piisab tegelikult päris vähesest, et jõukus kasvutrajektoorile suunata. Vaja on panna paika eesmärk, selgitada välja, millised investeeringud aitavad selleni jõuda, leida kulu- ja maksuefektiivne investeerimislahendus ning panna paika investeerimisprotsess. Just täpselt sel põhjusel piisab enamusel juhtudel ka 2-4 mentorluskohtumisest. Nende paari kohtumisega saan aidata kogu selle tehnilise poole paika timmida ja edasi toimub kõik juba nagu automaatpiloodil. Vähemalt ideaalis. Reaalsuses hakkabki nüüd rolli mängima just see sama, mida enne rõhutasin – investorkäitumine. Praegu neid ridu kirjutades on tunne, et mine tea, ehk tasub tulevikus iga mentorluse lõppedes kingitusena ja julgustusena just ülalmainitud raamat igale investeerimishuvilisele kaasa anda 🙂

Oktoobri dividenditulu

Oktoobri dividendisaak oli üpris lahja. Kontole laekus omanikutulu summas 214 eurot. Ühelt poolt põhjuseks see, ühe ETFi dividendimakse laekus eelmise aastaga võrreldes juba septembris.

Peamiseks põhjuseks siiski see, et üks Suurbritannia päritolu aktsia jätkuvalt veel dividendimakseid taastanud ei ole. Samas aktsia hinna dünaamika on olnud päris hea. Aasta algusest mõõdetuna on aktsia plussis ligi 20%, kriisi madalpunktist on tõus olnud +125%. Tagantjärele tarkusena oleks võinud kriisis seda aktsiat juurde võtta küll (langus tipust põhjani pea -60%). Samas kuna tegu oli niigi juba ühe suurima positsiooniga minu eraisiku portfellis ja Suurbritannia täielik lock down kevadel sundis firma tükiks ajaks uksi sulgema, siis oli määramatust ja ebaselgust veidi liiga palju.

Progressi paremaks jälgimiseks pean ülevaadet ka laekunud dividendidest kalendriaastate lõikes. Tumerohelised jooned tähistavad iga kalendriaasta alul koostatud vastava kalendriaasta dividenditulu prognoosi, tulbad reaalselt kontole laekunud dividenditulu. Nagu näha, siis pandeemiakriis on jätnud dividenditulu laekumisse päris tugeva jälje. Suuresti saab siinkohal nii-öelda süüdistavalt näpuga näidata paari energiasektori ettevõtte ja Suurbritannia aktsiate suunas.