Mulle meeldivad dividendid. Mis siis, et esialgu on tegu üpris väikeste summadega. Nähes järjepidevalt – kuust-kuusse, kvartalist-kvartalisse, laekumas oma kontole lisaks töötasule raha, mille saamiseks ei tule vahepeal kuigi palju vaeva näha, teeb see rõõmu. Ja tekitab põnevust. Olgugi, et esialgu on laekuvad summad vaid kümnetes eurodes mõõdetavad, aga järjepidevalt dividende ja ka säästetud kapitali edasi investeerides, kasvab dividenditulu lumepall ajapikku aiva suuremaks. Paljuski just progressi jälgimiseks käesolevat igakuiste dividendilaekumiste logiraamatut siinkohal peangi.
Mõtisklused sünnipäevaõhtul
Üks väheseid uudiskirju, mida regulaarselt jälgin kannab nime 3-2-1. Seda saadab välja raamatu „Atomic Habits“ autor James Clear. Ei teagi, kas põhjus oli nüüd selles, et järgnevaid ridu lugedes oli parasjagu mu sünnipäevaõhtu, igatahes panid värske uudiskirjaga tulnud kõnealused read mind eesootava üle sügavalt ja ka senisest teistmoodi järele mõtlema. Tsitaat, mis mõttelõnga käivitas oli ise selline.
Esmalt mõtlesin ja meenutasin minevikku. Kas minu puhul see 5 aasta „reegel“ peaks paika? Kas tõesti on ühe suurema ettevõtmise ja projekti kestuseks ligikaudu 5 aastat? Alustame haridusest, sellisest, mis loob aluse tulevase töökoha jaoks. Siin tundub 5 aastat päris mõistlik aeg. Omal ajal kulus bakalaureuseõppele 4 aastat, millele lisandus 2 aastat magistriõpinguid. Tänapäeval saab sama tehtud enamasti 5 aastaga.
Sellest järgmine viisaastak on sisenemine tööturule ja seda ennekõike spetsialistina. Jällegi, omast kogemusest julgen öelda küll, et vähemalt 5 aastat möödus spetsialisti rollis. Vastutusvaldkonnad ja tööülesanded muudkui laienesid, kuid oma olemuselt oli tegu siiski spetsialistirolliga. Sellele järgnes minul veidi vastutusrikkam periood (varahaldusfirma juhatuse liikmelisus jmt) ja järgmised 5-6 aastat selles rollis toimetamist.
Sealt edasi tuli minul palgatöölt lahkumine, oma investeeringutega tegelemisele pühendumine ja palju kirjutamist. Muideks, kas teadsid, et dividendinvestor.ee blogi saab kevadel juba 6-aastaseks? Olen alates 2015. aasta esimesest poolest ikka igal nädalavahetusel teiega siin oma mõtteid, kogemusi ja õppetunde jaganud. Lisaks olen nende aastate jooksul kokku pannud ka 5 e-raamatut ja kirjutanud Äripäevale pea 100 artiklit. Nagu öeldud – päris palju kirjutamist. Olen seda kõike nautinud ikka täiel rinnal. See on olnud valdkond, kus olen saanud oma loovusel kõige enam lennata lasta ja tajunud kõige suuremat rahulolu eneseteostusest.
Samas kõik muutub. Praegu neid ridu kirja pannes tunnen eriti tugevalt, et üks ajajärk on taas kord läbi saamas. Eks sellest on märku andnud ka need projektid ja tegemised, mis viimase poole aasta jooksul fookusesse on tõusnud. Nüüd, kirjutades, jõudis see tõdemus vist alles päris selgelt kohale. Ärge peljake, see ei ole nüüd mingi voolav-voogav sissejuhatus pommuudisele, et blogi läheb kinni. Kirjutada meeldib mulle jätkuvalt. Nii, et nendelt lehekülgedelt leiab ka edaspidi investeerimist puudutavat infot ja mõtteid. Võib-olla veidi rohkem vaheldumisi videoklippidega (projekt “Börsijutud: investor vs kaupleja“), aga siiski.
Mitu projekti on mul veel ees?
Hea küll, olles nüüd veendunud, et see 5 aasta mõõde võib päris hästi paika pidada, hakkasin seejärel arvutama. Kui palju tegusaid viisaastakuid on mul veel jäänud? Kui palju minu jaoks olulisi projekte saan veel siin elus ette võtta? (Vahemärkusena – see viimane lause kõlab võib-olla veidi morbiidselt, kuid tegelikult see tunne, mis mind parasjagu valdab on pigem selline entusiastlik ja uut ettevõtmist hoolikalt valima panev).
Igatahes neid ridu hilisõhtul kirjutades saan öelda, et sain just täna 42 aastaseks. Julgen arvata, et 30 aastat vahedat mõistust ja töövõimet peaks ikka ees olema. See tähendab 6 projekti. Selleks ajaks olen siis üle 70. Tõenäoliselt gaas põhjas sealt edasi enam sõita ei suuda ega taha, aga ehk pigistab 2 viisaastakut veel välja. Või isegi 3. Samas tõenäoliselt edenevad projektid siis oluliselt aeglasemalt.
Ühtlasi kui rääkidagi sellistest suurematest projektidest ja ettevõtmistest, siis äkki on see 6 ka liialt optimistlik? Kui palju 62 või 67-aastaseid tead sina, kes jätkuvalt on riskialtid, ääretult uudishimulikud ja ekspansiivse meelelaadiga? Valmis proovima uut, testima piire ja minetama oma mugavustsooni. Ma mõningaid tean. Samas mitte paljusid. Pigem tundub see erandi kui reeglina. Kas see tähendab, et pigem on realistlik ootus veel 4 projekti? Kas tõesti ainult 4? Seda tundub ikka kuidagi eriti vähe! Kui hoolikalt valiksid sina oma järgmist ettevõtmist kui tead, et pärast seda on sul aega veel vaid 3 või 4 jaoks? Paneb mõtlema, kas pole?!
Minu projektide kandidaadid
Kuigi nii investeerimine kui ka kauplemine pakub täna päris palju rõõmu ja eneseteostust, siis teisalt tunnen, et minu sees on ka teatud ettevõtlust puudutavad ambitsioonid. Sellised, mis tõstavad pead üha enam ja enam. Märksõnad seal on koostöö (kaua sa ikka jaksad üksi kodus arvutiekraanilt aktsiagraafikuid vaadata, eks ole?!), millegi uue üles ehitamine, skaleeritavus. Eks erinevaid mõtteid juba on ja vaatame, milline siis esmajärjes käiku läheb. Praegu veel pisut vara kaarte avada.
Seda eelmist ambitsiooni toidab ja toetab üks isikliku eluga seotud unistus ka. Mingil põhjusel on just viimastel kuudel tekkinud vastupandamatu isu omale maja ehitada. Ei, mitte ise oma kätega nullist sissekolimiseni, küll aga selline, mis saab planeeritud ja kujundatud päris algusest peale kõiki oma soove, vajadusi ning unistusi arvesse võttes.
Kuidas see siis ettevõtluse poole ambitsioonidega seotud peaks olema võite nüüd küsida? Eks ikka nii – järgmise 4-5 aasta jooksul soovin ettevõtluse vallas toimetada nii, et umbes aastaks 2025 on maja ehituseks vajalik kapital koos. Jah, täpselt nii. Et oleks vabadus ja võimalus soovi korral ehitada maja puhtalt omavahenditest.
Eks saaks seda teha ju ka täna, aga no mina küll ei raatsi praegu oma aktsiaportfelli müüma hakata. Iga kord kui selle peale mõtlen, tuleb meelde Warren Buffetti äripartneri Charlie Mungeri järgmine tsitaat: „Liitintressi esimene seadus – ära katkesta seda asjatult mitte kunagi“.
No ja nii ongi juba praktiliselt järgmised kaks viisaastakut sisustatud 😊 Kuigi varasema kogemuse pealt julgen pakkuda, et majaehitus on pigem selline aasta-kahe, äärmisel juhul kolme, pikkune projekt.
Igatahes loodan, et suutsin oma mõttekäigu edasi anda. Kui meie jaoks suurte ja oluliste asjade tegemine, saavutamine, kogemine tõesti võtabki keskmiselt 5 aastat projekti kohta, siis teeb see ikka päris valivaks uute ettevõtmiste osas. Et mitte öelda kohe pirtsakaks. Kas pole nii?!
Mis mõtted sinu peas kõige selle ülaltooduga seoses tekivad? Kas näed nüüd ka asju teisiti või pigem mitte?
Novembri dividenditulu
Novembrikuine omanikutulu saak oli 600 euro väärtuses dividenditulu. Seda siis eraisiku konto üle arvet pidades. Ettevõtte IB kontole laekus veel ligi 130 euro ulatuses dividende. Tegelikult hakkab kogu see arvepidamine tasapisi juba päris segaseks muutuma. Olen harjunud siin blogis kajastama ennekõike eraisiku dividendilaekumisi. Samas 2020. aasta jooksul on ka ettevõtte aktsiaportfell kasvanud selliseks, et ka sealt tilgub seda meelehead enam mitte üldse tühistes summades. Lisaks on mul reaalelulise eksperimendi valguses tehtud Kasvukonto, ka sinna tuleb tasapisi dividendilaekumisi. Neid ole ma ka seni igakuistes dividenditulu numbrites kajastanud.
See ei ole veel kõik. Kevadel märkasin, et LHV võlakirjad kauplevad börsil allpool oma nominaalväärtus. Tundus päris hea aeg soetada 6% kupongimaksena laekuv püsitulu pluss saada ka väike lisaboonus kapitalikasvu näol. Nõnda jõudsid eraisiku portfelli ka LHV võlakirjad. Võlakirjade positsiooni suurendasin täiendavalt veel septembris kui LHV tuli turule uute võlakirjadega. Lisaks eraisikuna märkimisele võtsin neid ka ühele oma ettevõttele. Ka seda intressitulu ei ole ma nendes kuuülevaadetes kajastanud. Eks ma veel mõtlen, kuidas edasi ja kas peaks kõik need numbrid edaspidi kuidagi kokku lööma või eraldi kajastama või mida üldse kajastama.
Progressi paremaks jälgimiseks pean ülevaadet ka laekunud dividendidest kalendriaastate lõikes. Tumerohelised jooned tähistavad iga kalendriaasta alul koostatud vastava kalendriaasta dividenditulu prognoosi, tulbad reaalselt kontole laekunud dividenditulu.
Palju õnne!
James Clear on ka minu lemmik.
Kas on saladus, mis vallas järgmine ettevõtmine toimub?
Need read said kirja ja ka see sünnipäevaõhtu ise olid tegelikult juba novembris, aga aitäh ikkagi! 🙂
Praegu on laual mitu eri asja, eks näis, milline neist siis (esimesena) töösse läheb. Ega suurt praegu lisaks kommenteerida ei olegi.
Palju õnne isikliku aastavahetuse puhul, vana 🤝🐦
Väike noomitus ka, et sellist lugu lugedes tekib täielik paanika, et aega on nii vähe ja mida edasi teha. Ära tee meile nii.
Karistuseks sulle siitpoolt üks mõttetera vastu: 42+8=50. Go figure it out 😉
Haifaiv!
Jah, eks see esimene emotsioon kipub tõesti olema see, mida kirjeldasid. Samas, kui seda tundsid, siis see on märk sellest, et oled leidnud nüüdseks oma raja ja teed asju, mida tõeliselt tahad. Juhul kui sa tiksuksid jätkuvalt 8-5 igaval tööl pluss sealt edasi õhturutiin, siis sa neid tundeid ei tunneks. Olen valmis ses osas kihla vedama. Teisisõnu mõnes mõttes on selle postituse näol tegu lakmustestiga – need, kel arvutama hakates tõmbas korra südame alt õõnsaks, ajavad oma asja ja elavad elu, mida päriselt tahavad; need, kel kirjatükk suuri emotsioone ei tekitanud, võiksid korra mõelda, kas ma elan ikka sellist elu nagu näiteks kooli lõpetades ette kujutasin, kas saan rakendada oma andeid, õppida, kasvada jne.
Tuline õigus selle 5-aastase tsükli koha pealt. Baka+magister oli 5 aastat, doktor oli 5 aastat ja viimased 4,5 aastat olen olnud spetsialist ühes samas ettevõttes. Viie aastaga jõuan ma oma projektist kas tüdineda või saabub selle loogiline lõpp. Tänan, et mulle seda näitasid! Ma olen 35 ja arvutasin, et kõige rohkem 6-7 projekti saaksin veel elu jooksul teha, sealt edasi on suguvõsa pealt näha, et lootma peab vaid lollile õnnele, et kruvid ei logiseks ja tervist jaguks.
Viimased paar kuud olen mõelnud kuidas ettevõtlusega alustada aga ma ei ole jõudnud veel rahakoormatest unistada. Muide, ma ei tea kuidas seal lõunas on aga siin põhjas tuleb krundi eest maksta veel teise maja hind otsa.
Sain aru, et kirjutamise ajajärk hakkab sinu jaoks end nüüd ammendama ja horisondil vilguvad juba teist laadi projektid. Kas sa tunned praegu tagasi vaadates, et kirjutamisega alustamine oli ainuõige variant? Et tänu sellele oled kavanud selliseks, et suudad võtta ette järgmised keerukamad asjad?
Miks ma küsin – mul endal on tegelt väga unikaalne kombinatsioon oskuseid, mis koosnevad laias laatus kahest osast – bio ja tehnoloogia. No võid mind ette kujutada biodiisli firma asutajana. Aga ma ei näe varianti kuidas üksikettevõtjana alustada. Palgatöölisena on selgelt kaks varianti: töötada kas keskkonna sektoris või IT sektoris. Seetõttu mõtlen ka mina, et äkki peaks esialgu lihtsalt kirjutama, sest võibolla on mul midagi jagada, millest 8-17ni istujatel oleks huvitav lugeda.
Võta heaks!
Krundi osas on asjad lihtsad, mul on Tartu lähedal tükike maad juba olemas ja kuna olengi hingelt maakas (mets, heinamaa ja põllud), siis see tundub täitsa mõistlik mõte 🙂
Minu jaoks andsid kirjutamiseks tõuke 2 asja. Esiteks olin veidi blogi pidanud ka juba fondijuhina (vedasin sellist lehte nagu finantsvaade.ee) ja tekkis suur tahtmine kirjutada pigem erainvestori vaatepunktist ning isiklikest kogemustest. Teiseks tundsin, et mulle lihtsalt meeldibki kirjutada. Ma tean, et see võib tunduda veider, aga see tõesti oli/on suur osa eneseteostusest. Selle blogi lõin ennekõike eesmärgiga kajastada investeerimisteemasid erainvestori vaatenurgast, jagada aastate jooksul õpitut/kogetut pluss teha seda kõike (loodetavasti) lihtsalt ja arusaadavalt emakeeles. Kõik muu (e-raamatud, koolitused, mentorlus jmt) tuli pärast justkui loogilise jätkuna, sest tekkis nõudlus. Iseenesest arvan, et see on jätkuvalt hea orgaaniline viis, kuidas jõuda huvilisteni ja luua eksperdikuvandit. Samas kindlasti on kiiremaid viise, kuidas enda oskuste müümisega ka tulu teenida.
Kui oled kindla valdkonna erihariduse + kogemusega, siis pakun, et kiireim tee aru saada, kas ettevõtlus on sinu teema või mitte, on püüda pakkuda erialaseid konsultatsioone või koolitusi. Seda saab proovida ka palgatöö kõrvalt.
Ettevõtte tulu isiklikku graafikusse panna küll ei tohi. Kasuta erinevaid värve või midagi sellist aga kokku liita neid numbreid ei sobi. 🙂
Viisaastakuplaanid on huvitav mõte—ei vaidle vastu. Samas, ma pigem selle koha pealt mainiks, et kuigi ei näe palju kaheksakümneaastaseid rõõmsalt ringi hüplemas, on just need veel kõbusalt ringi käimas, kellel on mingid plaanid ja teomõtted. Eesmärk (või eesmärgid) on pigem innustavad ja annavad põhjust edasi jõuelda.
Jah, eks tunnen ise sama, et eraisiku ja ettevõtte tulusid, isegi ka ainult finantstulusid, hoiaks pigem eraldi.
Ei tasu nii lineaarselt mõelda. See tekitab vaid masendust. Isegi kui see on tõsi, et keskmise projekti pikkuseks on 5 aastat, saab tegeleda mitme projektiga samaaegselt. Seda saab teha ka iseend hulluks ajamata, tuleb lihtsalt vabamalt võtta (kuigi see ei pruugi igale inimtüübile sobida). Vähemalt minule tundub, et ka ettevõtmised kujunevad aja jooksul eksponentsiaalselt kergemaks, tuleb see siis elukogemusest või muust – ja aega jääb rohkemate asjadega tegelemiseks. Usun, et 2-3 projekti on samaaegselt täiesti tehtav.
Jah, tõsi ta on. Aitäh mõtteid jagamast!
Küsimus ettevötte IB konto kohta – nüüd tuli teade, et tuleb Brexiti pärast konto kolida nö UK alt EU/DE alla vist. Aga EU konto ei toeta köiki huvitavaid valuutasid, näiteks CAD ja GBP jms jäävad köik välja. Kuidas käitud? Kas otsid alternatiivi, lepid piiratud variandiga vms?
Mina ei leidnud küll kusagilt sellist infot, et ei toeta. Jutt käis rahajäägi ülekandmisest ja raha kontole deponeerimisest, mitte muust.
Mina olen ka 42 ja sooviksin omale maja ka. Nagu sinagi ei taha selleks oma väärtpabereid müüa, aga ei taha ka suure kodulaenu võtta. Seega, jääb maja soetamine ootusele.
Aitäh jagamast! Ma olen siiralt seda usku, et kui unistada, mõelda ja planeerida, küll siis asjad liikuma hakkavad ning kõik on saavutatav.
Lahe postitus, paljud finantsvabaduse poole püüdlejad mõtlevad teekonna alguses, et viskaks jalad seinale. Kui lõpuks kohale hakkad jõudma, on juba uued unistused.
Ise ka esimesi summasid kõrvale pannes mõtlesin, et kui oleks 40k koos, puhkaks pool aastat. Nüüd on see eesmärk täitunud ja peale 2 nädalat tahaks juba midagi teha..
Seega olengi selle finantsvabaduse enda jaoks ümbermõtestanud, et oleks vabadus võtta pause ja siis edasi rühkida.
Tore, et meeldis!
Jah, see on sul hea mõttelaad! Veider ikka eks ole, kuidas ajaga asjad, eelistused ja mõttelaad muutub?!