Kui tavaliselt kirjutan neis Kasvukonto kvartaliülevaadetes mõnest konkreetsest Kasvukontot puudutavast teemast, siis sel korral lähen pisut teist teed. Peamiseks põhjuseks see, et nädalapäevad tagasi tuli LHV välja lahendusega, mida saavad kasutada kõik need, kes soovivad oma II pensionisamba raha ise haldama hakata. Toode kannab nime pensioni investeerimiskonto ehk lühendatult PIK.
Taust
Alates 2021. aastast on võimalik kõigil II samba pensionifondiga liitunutel asuda oma pensioniinvesteeringuid ise haldama. Juhul kui esitada vastav sooviavaldus ja sõlmida pensioni investeerimiskonto leping enne 31. juulit 2021, laekub raha sinu enda poolt hallatavale PIK kontole 2021. aasta septembris.
Rõhutan üle, et juhul kui kannad oma II samba pensionivarad üle pensioni investeerimiskontole, siis jääd jätkuvalt II pensionisamba süsteemiga seotuks. See tähendab, et igakuiselt hakkab sinu palgast minema 2+4% II samba fondi asemel sinu enda pensioni investeerimiskontole. Saad olla ise oma pensionivara peremees ja fondijuht. Ühtlasi tähendab see ka seda, et mingisugust tulumaksukohustust selle liigutusega ei kaasne. Erinevalt neist, kes lahkuvad süsteemist ja võtavad II samba fondist raha välja nii-öelda tarbimisse. Neile rakendub kogu väljavõetavale summale 20% tulumaks. Seega kui soovid oma pensionivara käekäiku ise mõjutada ja seda hallata, siis on PIK päris maksuefektiivne lahendus.
Hea ülevaate kõigist pensionireformiga kaasa tulevatest II pensionisammast puudutavatest valikuvõimalustest leiab sellelt lehelt.
PIK detailid
Seni II samba pensionifondi kogutud raha saab soovi korral lasta kanda oma enda pensioni investeerimiskontole. Teise variandina on võimalik teha nii, et jätta senised investeeringud pensionifondi, kuid suunata uued maksed oma PIKi. Lisaks on olemas ka nõnda paindlik variant, kus saame ise otsustada mitu protsenti olemasolevast pensionivarast oma isiklikule pensioni investeerimiskontole üle kanda laseme.
Igatahes tasub meeles hoida, et me saame teha kaks eraldiseisvat otsust. Esiteks, mida teeme juba seni kogutud pensionivaraga ja teiseks kuhu suuname edasised II samba pensionimaksed.
Minu esimene mõte kuuldes planeeritavast ja nüüdseks kätte jõudnud pensionireformist oli järgmine – hea küll, seni kogutud vara ise investeerida võib olla mõistlik, aga kuidas on lugu igakuiste väiksemate summadega? Ehk siis minus tõstis pead kuluefektiivne investor, kes ei soovi tehingutasudeks ülemäära kõrgeid summasid maksta. Toonast kodumaiste pankade poolt pakutavat investeerimisteenuste hinnakirja vaadates jõudsin ikka ja jälle järeldusele, et välismaiseid väärtpabereid ostes peaks tehingusumma olema vähemalt 1500-2000 eurot. Siis ei ületa tehingutasude protsent tehingusummast 1% piiri.
Samas, milline on reaalsus? Juhul kui sinu brutopalk on 1000 eurot kuus, siis laekuks igakuiselt sinu pensioni investeerimiskontole 60 eurot. Kui brutopalk on 2500 eurot, laekub igakuiselt 150 eurot. 5000-eurose igakuise brutopalga puhul on pensionimakse laekumiseks 300 eurot kuus. Kõigil neil puhkudel on summad ikka oluliselt väiksemad kui see mainitud 1500-2000 eurot, mil välismaiste väärtpaberitega tehingute tegemine oleks kuluefektiivsuse mõttes mõistlik. Muideks, oma enda kogumispensioni igakuise makse suuruse saad arvutada selle kalkulaatori abiga.
Rõõmus oli mu meel kui lugesin, et LHV poolt turule toodud PIK võimaldab Kasvukontole sarnaselt fikseeritud 1% tehingutasuga tehinguid ükskõik kui väikeste summade puhul. Enne veel kui hinnakirja detailidesse süüvin, lahkan kaht erinevat võimalust, kuidas LHV meil oma PIKi hallata laseb.
Automaatne investeerimine vs ise investeerimine
PIK lahenduses laseb LHV igal pensionikogujal valida, kas ta soovib Kasvukontole sarnast täisautomaatset investeerimislahendust või soovib teha tehinguid ise ja endale sobival ajahetkel.
Kõik, kes Kasvukontot kasutavad on minuga kindlasti nõus, et selle investeerimistoote kõige suurem pluss ongi just nimelt see täisautomaatne omadus. Justkui investeerimise täisteenus ilma, et mina kui investor peaks midagi meeles hoidma, mingeid otsuseid või tehinguid tegema. Minu arvates suurepärane! Ja olgem ausad, tegelikult enamuse investorite jaoks ka objektiivselt võttes parim variant. Väldime seda, et hakkame turgu nii-öelda üle kavaldama. Või unustame mõnel kuul hoopiski laekunud raha eest väärtpaberite ostutehingud teha.
Igatahes nagu aru saada võite, siis mina olen automaatsete lahenduse fänn ja pooldan selliseid asju kogu hingest. Teisalt müts maha, et LHV on PIK lahenduse loomisel olnud paindlik ja andnud võimaluse valikuks. Seega saab iga oma isikliku pensioniraha haldaja nüüd valida mitu protsenti oma rahast soovib ta investeerida automaatlahenduse abiga ja mitu protsenti jääb PIK kontole ootama tehinguotsust ja ise tehingu tegemist.
Kui nüüd aus olla, siis ma juba näen vaimusilmas ette, mis juhtuma hakkab. Inimene hindab vabadust. Teisalt vihkab kohustusi. Samas see vabaduse ihalus on suurem kui tulevastest kohustustest tekkida võiv koormus. See tähendab, et tõenäoliselt saab olema päris palju neid, kes valivad ise tehingute tegemise variandi. Vähemalt suure osaga oma rahast. Olen täiesti veendunud, et see on viga. Miks?
Esiteks käitumuslik pool. Ma tean, et alul tundub maru ahvatlev see mõte otsustada oma pensionivara saatus igakuiselt ise. Lõpuks justkui oleks käes see kauaoodatud võimalus ise oma pensionivara investeerida. Õige pea tuleb siiski tunnistada, et praktiliselt mitte keegi meist ei suuda igakuiselt teha suurepäraseid turuindekseid ületavaid investeerimisotsuseid. Meil puudub selleks nii ajaline ressurss, analüütiline ressurss ja lõpuks ka tahtmine, sest olgem ausad, suures pildis on need igakuised pensionimaksed ikkagi suhteliselt tagasihoidliku suurusega summad. Põnevus ja hasart mõne kuu või kvartaliga vaibub ning nõnda need investeerimist ootavad ja tulu mitte teenivad rahasummad muudkui kasvavad.
Teine põhjus on veel. See on nüüd objektiivsem ja puudutab PIK teenuse hinnakirja.
PIK lahenduse hinnakiri
LHV on PIK teenuse üles ehitanud nõnda, et automaatse investeerimise poole olemus ja ka hinnakiri on Kasvukonto sarnane. See tähendab, et automaatsete tehingute eest, ükskõik kui pisikesed need tehingusummad ka ei oleks, läheb tehingutasudeks 1% tehingu summast. Mäletate, see on just täpselt see piir, mida kuluefektiivse investeerimise osas meeles hoida!
Kuidas on lood tehingutasudega ise investeerimise puhul? Alustame Balti börsidel noteeritud aktsiatest. Siin on pilt hea. Juba mõnda aega tagasi tühistas LHV Balti aktsiatega tehingute tegemisel tehingutasud. See tähendab, et nüüd saab osta kuluefektiivselt ka kasvõi ühe Tallinna Kaubamaja aktsia, ostusumma umbes 9 eurot, või isegi Tallinki aktsia, ostusumma 72 senti. Kõigi nende tehingute puhul on tehingutasude kulu null eurot. Suurepärane!
Samas pöörame pilgu nüüd ka rahvusvahelisele areenile. Kuidas on lood välismaiste aktsiatega? Olgu selleks nüüd mõni börsil kaubeldav fond ehk ETF, Apple aktsia USA börsilt või Siemensi aktsia Saksamaa börsilt, siin on tasude struktuur veidi teine. Kuni 1000 euro väärtuses tehingu pealt kulub teenustasuks 11 eurot. See tähendab, et tehes ostutehingu ise näiteks 990 euro eest, on tehingutasuks 1,11%. Samas kui tehingusumma on 300 eurot (mäletad, selle jaoks, et igakuine pensionimakse oleks 300 eurot, peab sinu brutopalk olema 5000 eurot kuus), kulub tehingutasudeks 3,66% tehingusummast. Väidetavalt on keskmine igakuine II samba pensionimakse suurus ehk igakuine investeeritav summa 100 eurot kuus. Juhul kui ma soovin nüüd ise iga kuu osta näiteks globaalset MSCI World aktsiaindeksit järgivat ETFi, siis on minu kulu 11% tehingusummast. Saate ju aru küll, kuhu oma jutuga sihin? Automaatne investeerimislahendus PIK teenuse valguses ei ole mitte ainult mugav, vaid see on kasulik ka meie rahakotile. Teenustasud on ikka oluliselt madalamad.
Ülevaate täielikust PIK teenuse hinnakirjast leiad alljärgnevalt jooniselt.
Täpsustuseks, et kuni 31.12.2021 kehtib välismaiste väärtpaberitega ise tehinguid tehes tavapärasest soodsam hinnakiri. Kuni detsembri lõpuni on tehingutasuks 0,1% tehingu väärtusest, minimaalselt 10 eurot. Pakun, et see soodsam võimalus on loodud selleks, et pensionifondidest üle tulnud suuremate summade investeerimisel saaks need ise investeerida mõistlike kuludega.
Üks liik tasusid on veel, millest kindlasti ei tohi mööda vaadata. Selleks on haldustasu. Kui ma oskakski näiteks Kasvukonto osas millegi üle nuriseda, siis selleks on olnud igakuised haldustasud. Samas viimased hinnakirjamuutused on endaga kaasa toonud ka Kasvukonto haldustasude languse.
Igatahes haldustasu on portfelli turuväärtuse baasilt arvutatud fikseeritud protsent, mida tuleb teenuse kasutamise eest tasuda igakuiselt. Siin on lihtne loogika – mida madalam, seda parem. Ideaalis ei meeldiks mulle täisautomaatsete investeerimislahenduste puhul maksta haldustasudeks rohkem kui 0,20-0,25% aastas.
Vaatame, kuidas on lugu PIK teenuse puhul. Hinnakirja järgi on kuni 50 000 euro suurune portfell ilma igasuguse haldustasuta. Vau! Päriselt ka! Hea küll, ma pakun, et LHV mängib siin nii-öelda pikka mängu ehk loodetavasti aastatega kasvab nende pensionikogujate arv, kelle portfell on suurem kui 50 000 eurot. Samas 50 000 eurot ületavalt osale rakendub 0,01% suurune kuutasu. See teeb koos käibemaksuga aastaseks haldustasu määraks 0,144%. Pole paha! Tõsiselt. Tähele tasub panna veel seda, et Balti väärtpaberite hoidmine on LHVs tasuta. See tähendab, et kui sinu PIK portfell koosneb näiteks 40 000 euro ulatuses välismaistest väärtpaberitest ja 40 000 euro ulatuses Balti aktsiatest, siis on võimalik isegi 80 000 euro suuruse portfelliga nautida haldustasudevaba elu.
Minu II samba pensionikonto väärtus on hetkel umbes 54 000 eurot. Kui palju maksaksin ma PIK lahendusele ümber lülitudes haldustasudeks? Ei rohkem ega vähem kui 5 eurot ja 76 senti aastas. Jah, aastas. Kogu portfelli mahtu arvestades teeks see aastaseks haldustasuks 0,01%. Täpselt nii, 0,01% aastas. Siinkohal tõesti kiitus LHV-le, et hinnakirja kujundamisel ei mindud kergema vastupanu ja ahnuse teed ning keeratud haldustasusid kõrgeks. Selleks, et see kõik veel paremini nii-öelda kohale jõuaks, siis olgu öeldud, et veel mõned aastad tagasi oli Kasvukonto puhul kuni 30 000 euro suuruse portfelli haldustasu 0,05% kuus. Ühes kuus. Ehk siis aastane haldustasu koos käibemaksuga oli 0,72%. Nüüd vast saate isegi aru kui soodne on PIK lahenduse hinnakiri. Pealegi, seni kuni sinu pensioni investeerimiskonto turuväärtus on kuni 50 000 eurot, on haldustasuks ümmargune null.
Kuidas avada endale pensioni investeerimiskontot?
Pensioni investeerimiskonto lahendusega saab liituda ja kogu teenusega ka põhjalikumalt tutvuda sellel lehel. Pensioni investeerimiskonto avamiseks peab esmalt olemas olema konto LHVs (kui seal pangakontot ei ole, siis selle avamine on suhteliselt lihtne). Seejärel on tarvis sõlmida investeerimisteenuste leping ning seejärel PIK leping. LHV juhendab ja suunab sind ise samm-sammult tegema kõike õiges järjekorras.
Igatahes sellel lehel nupule „Ava PIK“ klikates jõudsin oma internetipanka ja pensioni investeerimiskonto avamiseni. Seejärel tuleb anda LHV-le volitus suunata oma pensionivara avatavale pensioni investeerimiskontole, müüa olemasolevad fondiosakud ja kanda müügitulud vastavatavale pensioni investeerimiskontole. Vajalik on sisestada ka see, mitu protsenti kogu pensionivaradest soovid PIK lahendusse üle tuua.
Oluline on siinkohal teada, et pensionifondidest raha ülekandeavaldused lähevad lukku 31.07.2021, igakuiste laekumiste valikut saab internetipangas muuta veel kuni 31.08.2021. Selleks mine Seaded -> Lepingud -> Muuda.
Järgmise sammuna ootab ees otsus, mil viisil investeerida – kas ise või automaatset teenust kasutades. Juhul kui valid ise investeerimise, on edasine avalduse täitmine lihtne.
Juhul kui otsustad automaatse investeerimise kasuks, siis tuleb veel veidi oma valikuid täpsustada. Alustuseks kohe näiteks seda, mitu protsenti oma varadest soovid automaatselt investeerida. Juhul kui kirjutad kõnealusesse lahtrisse 100, tähendab see seda, et kõik pensioni investeerimiskontole laekunud summad investeeritakse automaatselt.
Järgmisena on tarvis välja valida milliste väärtpaberite vahel see automaatselt investeeritav summa iga kuu jaguneb. Just täpselt nõnda nagu ka Kasvukonto teenuse raamistikus. Samas võrreldes Kasvukontoga on siin ka paar olulist erinevust. Esiteks saab välja valida kokku kuni 10 erinevat väärtpaberit, Kasvukonto puhul on selleks numbriks kuni 6. Teine erinevus on isegi olulisem. Selleks on asjaolu, et PIK teenuses saab automaatse investeerimise lahenduse sees välja valida ka mitte ainult fonde/ETFe, vaid ka üksikaktsiaid.
Aktsiavalikus on nii USA, Euroopa, Baltikumi kui ka arenevate riikide aktsiaid. Kokku ligikaudu 150 erinevat ettevõtet – hetkel 8 aktsiat Balti, 25 Euroopa, 25 Skandinaavia, 75 USA ja 13 Aasia ning arenevate riikide turgudelt. Valikus paremini orienteerumiseks on võimalik neid aktsiaid sorteerida nii päritolupiirkonna kui ka majandussektori lõikes. Valikuid ise läbi käies märkasin, et enamus nii-öelda suuri tegijaid on kenasti nimekirjas olemas.
Päris põnev! Uudistamist oli minul igatahes omajagu. Mõnes mõttes tahaks isegi öelda, et valikut on tõenäoliselt rohkem kui enamusele meist seda reaalselt vaja on. Jah, kindlasti on mõned niššiaktsiad, mida nimekirjast ei leia, kuid kui kõrvale võtta ka fondivalik, siis tegelikult on meist enamuse jaoks kõik vajalik olemas. Eks siin peabki eristama, mis on vajalik ja mis on soov. Pensioni investeerimiskonto võiks ikka ju olla koostatud ja hallatud pikaajalise investeerimise eesmärke silmas pidades – väga hea hajutatus, hea kasvupotentsiaal ja sobilik riskitase. Seiklusi võib läbi teha ja õppetunde koguda pigem oma tavalise maaklerkontoga. Või siis tõesti väga väikese osaga oma PIK portfellist, maksimaalselt 5%.
Mul on tunne, et PIK lahenduse strateegiavalikute ja mudelportfellide osas tuleks teha täiesti eraldiseisev põhjalik artikkel. Mis te arvate? Andke kommentaarides teada, kas oleks huvi lugeda, kuidas paneksin oma portfelli PIK teenuse raames kokku mina! Milline oleks ETFide vs üksikaktsiate osakaal, milliste ETFide poole kiikaksin ja nii edasi. Kui huvilisi on, siis järgmises Kasvukonto ülevaate artiklis keskendukski hoopis PIK lahenduse näidisportfellidele. Tehke häält!
Minu Kasvukonto ülevaade
Oma internetipanga väljavõttest näen, et 31. detsembri seisuga oli Kasvukontole kogunenud üle 2000 euro. Päris hea!
Mida aeg edasi, seda vähem ma tunnetan selle igakuise 100 euro panustamist, kuid seda rahulolevama muige toob näole kontoseisu vaatamine. Tegelikult ma sõnastaks selle ümber – mida aeg edasi, seda rohkem ma olen ära unustanud, et ma igakuiselt Kasvukontole üldse panustan. Vot see ongi minu arvates kogu selle täisautomatiseeritud investeerimislahenduse suur pluss. Kõik toimub taustal, ilma minupoolse pingutuse või tegutsemise vajaduseta. Just seepärast rõhutasin ka PIK teenuse puhul ennekõike just selle automaatse investeerimislahenduse atraktiivsust.
Igatahes kordan nüüd lõpetuseks üleskutset – kui sa soovid lugeda, kuidas investeeriksin oma pensionisäästud PIK lahenduse raames mina ja milliseid võiksid olla mõned erinevad näidisportfellid, siis kommenteeri seda postitust trükkides sisse sõna „PIK“ või kirjuta veidi pikemalt oma riskitaluvusest, vaadetest ja eelistustest. Nõnda saan mudelportfelle meisterdama hakates kaasata võimalikult erinevaid lähenemisi.
Tegemist ei ole investeerimissoovitusega. Investeerimisteenuste pakkuja on AS LHV Pank. Tutvu tingimustega ja riskidega lhv.ee ja küsi nõu asjatundjalt. Artikkel on valminud koostöös LHV Pangaga.
Tavaliselt olen siin lehel ainult lugejaks jäänud, kuid seekord teeme siis “häält” ja kisame PIK 🙂
Aitäh! Hea on teada, kas teema üldse huvitab või mitte enne kui see ca 8h analüüsi ja kirjatööd ette võtta.
PIK!!!
Tänud märku andmast!
Väga huvitab see teema. Võiks laiskade jaoks võrrelda ka näiteks kuidas erineks kulude määr siis kui PIKga ise investeerida. Või hoida oma teist sammast mõnes laialt levinud pensionifondis.
Aitäh, hea mõte!
Väga huvitav lugemine, nagu alati! Ja väga sooviks teada sinu valikuid PIKga.
Aitäh!
Hüüan ka PIK, investeerimist alustava võhikuna ootaks huviga asjatundja analüüsi. 🙂
Tänud, hääl nii-öelda kirjas 🙂
Pik Pik Pik 🙂
Tänud kommenteerimast!
PIK
Tänud kommenteerimast!
Hei
Puhtalt uudishimust, kuidas sul on 2 sambas nii üllatavalt suur summa jüutud koguda, ma ise alustasin ka n.ö krooniajal või kui see 2 sammas teemaks tuli, aga enamusel peaks see hetkel jääma 8-12k vahele?
Aga samuti PIk huvi 🙂
Mina alustasin II sambaga 2009 ja mis seal muud kui olin hea mitu aastat päris kõrgepalgaline. Oluliselt panustasid ka niinimetatud stay-on boonused enne koondamist (et püsiksin firmas ja firma juhatuses kuni äri uuele omanikule kenasti üle antud) ja siis koondamistasud.
Tere
Minul on ka II sambasse suhteliselt suur summa kogunenud. Kogunud olen juba krooniajast ning hajutanud vara kolme erinevasse fondi. Siiani on tootlused suhteliselt head olnud. Mind huvitaks väga, kas jätkata samamoodi ja alustada uute sissemaksetega PIK’i.
Aitäh kommenteerimast!
Aitäh põneva artikli eest! Nagu üks eelpool olev komenteerija, sain ka lõpuks hääle kääte.
Kui nägin et selline variant tekib nagu PIK olin kohe väga põnevil. Täisautomaatne süsteem tundub täpselt see mida mulle vaja.
Kindlasti sooviks lugeda sinu vaadet sellisele protfellile. Äkki saaksid rääkida ka enda väga pikaajalistest strateegiatest, mul näiteks pensioni veel ~40 aastat.
Aitäh, kindlasti kirjutangi ennekõike pikaajalise pensionikoguja vaatest lähtuvalt.
Tere
Pik max võimalik kasv. Risk kuni 7.
Aitäh, võtan arvesse!
Pik! Oleks väga hea teada, mis plaani teeksid. Ise olen hetkel otsustanud jätkata II sambaga Tulevas, aga ei saa välistada mingi hetk ümber mõtlemist 🙂
Tore! Nüüd juba praktiliselt kindel, et näidisportfellide artikkel tulekul. 🙂
Olen paar-kolm aastat olnud selle blogi pidev jälgija. Selgem arusaamine investeerimisse tuligi just selle blogi lugemisest, mis omakorda andis tõuke ise astuda esimesi samme investeerimises, näiteks Kasvukontot kasutades.
Pensioni II sammas on mul SEB indeksfondis, mille tootlus on olnud viimastel aastatel esimeste seas.
PIK’i poolelt pakukski seetõttu huvi eelkõige automaatsed mudelportfellid. Näiteks nn Elukaare portfell, milles vastavalt vanusele 10 aasta intervalliga keskenduks järjest rohkem agressiivse kasvu taotlemiselt portfelli väärtuse hoidmisele. Samuti huvitaks kuidas paneksid kokku Ray Dalio iga-ilma-portfelli, mis kasvaks nii majanduse tõusu- kui langusfaasis.
Soovin jõudu ja ärksat meelt, ning ootan huviga uusi artikleid.
Aitäh ja tore, et olen saanud abiks olla sinu investoriks kujunemise teel!
Väga huvitavad ja spetsiifilised eelistused, püüan ka need loodetavasti kaasata.
Aitäh! Põnev ja hariv lugemine. Soovitan tuttavatele ja sõpradele lugeda. 🙂
Tore, et meeldis! Soovitused ja jagamine on alati teretulnud!
Hea artikkel! Täpsustuseks küsiks, et kas siis PIKi automaatse investeeringuga saab LHV’s osta fractional share’i neist? Mulle on muidu jäänud mulje, et nad ei toeta fractional share’ide ostmist. Kasvõi see esimene AI on viimase hinna järgi €137.15 nii et ei ole loogiline, et see asi saaks muudmöödi töötada kui fractional share’idega, kui automaatselt saab nt €25 panustada läbi teise samba iga kuu.
Paistab, et selle lahenduse raames tõesti on nii-öelda murdosa aktsiate ostmine võimalik. LHV PIK lehelt leidsin sellise lõigu: “Sa saad osta täpselt nii palju väärtpabereid, kui soovid, kas või 1 euro eest. See tähendab, et võimaldame sul osta osa väärtpaberist (näiteks 10 euro eest saad osta ca 0,1 Apple aktsiat)“.
Kommenteerin esimest korda: PIK
Tänud kommenteerimast!
Mind ka huvitab PIK!
Tore, aitäh!
PIK
Hääl kuulda võetud 🙂
Tere
Postitasin just ka LHV-e foorumisse aga oleks huvitav teada, et mis % määras laekuvaid dividende maksustatakse USA aktsiate puhul LHV-s. Kas tavapärane 30% või oleks võimalik samuti 15% määr…
See on hea tähelepanek ja küsimus. Ootan ka ise huviga siinkohal LHV vastust.
Täpselt. Kui on võimalik soodusmäära rakendada siis vähemalt minu puhul muudaks see ka investeerimisstrateegiat.
ilmselt PIK.
Hilisemate muutuste korral, (müüd midagi ja ostad teise fondi/aktsiasse), on see üldse võimalik ja millised tasud sellega kaasnevad. see võib ka pika aja peale oma kulu moodustada siiski. Vaevalt kõik teevad ideaalseid valikuid ja ntx 5a v 10a. pärast võib olla loogiline liikuda ühest teemast teise jne..
Kuna LHV on öelnud, et toode sarnaneb Kasvukontole, siis olen ise aru saanud, et saab soovi korral tulevikus müüa ka automaatse investeerimise käigus portfellis olevaid väärtpabereid. Tavatehingute puhul rakenduvad hinnakirjas välja toodud tasud. Kui tõesti 5 või 10 aasta pärast soov midagi portfellis ümber mängida, siis vähemasti kulude perspektiivist saab need liigutused ära teha päris mõistlike tehingutasudega. Näiteks kui müüki läheb 5000 euro suurune positsioon, on tehingutasuks 0,28% tehingu summast.
Ma ise olen ammust aega unistanud, et saaks oma pensioni ise hallata mingi konto peal, nagu USAs see IRA süsteem (ei ole küll eriti süvenenud, kuidas see täpselt töötab ja mis maksuimplikatsioonid seal on). Praegu, kui mul on II sambas Eesti keskmisest ilmselt mitu korda suurem summa, tundub mulle samas, et ma küll ei viitsi hakata sellega eraldi jahmerdama. Aktiivseks (või poolaktiivseks) investeerimiseks on mul kogutud eraldi portfell (II sambast oluliselt suurem), seal ma siis ostan müün ja kahetsen. Hetkeplaani kohaselt jätangi II samba nii nagu on — las ta tiksutab Tulevas minimaalsete kuludega maailma aktsiaid peale. Ongi selline “ohutu” ja “loll” konto, mida ise torkida ei saa ning mis elab muudest otsustest eraldi oma elu. Olulisemad pensioniplaanid on niikuinii ehitatud muude varade peale, seega las olla siis edasi passiivne päästevõrk.
Sama võiks minu meelest kehtida ka teistele investeerimisvõimelistele inimestele — pange oma energia oma aktiivsesse portfelli, mis tõenäoliselt on niikunii II sambast suurem. Ja las see II sammas olla siis eraldi asi mustadeks päevadeks.
Väga hea vaatepunkt ja mõistan sind hästi. Aitäh, et jagasid!
PIK
Huvitav on just see nüanss, et pakutakse ka üksikaktsiate ostmise võimalust. Ma ei tea, kas II sammast ise pidama hakkan või jätan selle nagu eelkõneleja Tulevasse oma elu elama, aga PIKiga sarnast toodet, mis võimaldab üksikaktsiaid jupi kaupa ilma jõhkrate teenustasudeta osta, võiks äkki pakkuda väljaspool pensionisüsteemi.
Ka minul tekkis mõte, kuidas kirjeldatud PIK tasud on võrreldavad täna kasutuses olevate II samba fondide tasudega?
Nõus, see fractional shares pool on vägagi aktuaalne ja valdav enamus välismaiseid niinimetatud odavmaaklereid seda teenust ka pakuvad. Ehk hakkab ka LHV seda pakkuma näiteks Kasvukonto kaudu või mõne uue toote/lahenduse kujul nüüd kui PIK lahendusega ots lahti tehtud sai.
Pik
Pik, automaatne investeerimine ja maksimaalne risk ca 40 aastase horisondiga investeerimisel. Maksimaalse all mõtlen, et lõpuks võiks midagi ikkagi alles ka olla🙂
PIK
PIK ! Huvitav oleks ka teada, millised kulud rakenduvad PIK konto lõpetamisel ?! Kas seal on ka vahet (a la Kasvukonto) , mitu aktsiat / fondi klient omab ? Igatahes kiidan ettevõtmist ja oma mõtete jagamist !
Vähemalt praeguse info pealt loen ise välja, et rakenduvad niinimetatud tavatehingu tasud ja kõik. Iga aktia või fondi müümine on üks eraldi tehing.
Väike näpukas artiklis – Haldustasu 0,01%+km. on ikka kuus mitte aastas.
Hinnakirjas on jah 0,01% aastas, aga kuna esimesed 50 000 on haldustasuta, siis minu 54 000 portfelli pealt tuleks haldustasu 48 senti kuus ehk 5,76 eurot aastas, mis teeb protsendina arvutades ikkagi 0,01% aastas.
LHV-e andis siis taolise vastuse. “Dividendide pealt tulumaksu kinnipidamine toimub samamoodi nagu LHV väärtpaberikontol. Ehk maksud, mis peetakse kinni juba dividendi väljamaksmisel, nt USAs, on juba PIK-ile jõudmise hetkel tasutud. Seega reaalsed maksumäärad on samasugused on tavaliselt investeerimiskontol, kaasa arvatatud 15% määr USA dividendidele.”
Super, tänud, et siia jagasid!
PIK. Väga hea ülevaade!
Aitäh!
PIK. Väga kasulik lugemine. Kuna automaatse investeerimise valikutesse kuuluvad ka erinevate maailmajagude väärtusettevõtted, siis 50K+€ PIK automaatse investeerimise puhul kumba eelistada- kas dividende maksvaid (distripution) või n-ö reinvesteerivaid (accumulation) varasid? Arvestades just asjaolu, et dividendid maksustatakse üldiselt paremal juhul 15% halvemal juhul 30%. 15% võib muutuda PIK omaniku jaoks suhteliselt ootamatult 30%, viimasest sõltumatutel asjaoludel. Kas PIK omanik võib pensioniea saabudes 60-65 aastat muutuda endale pensioni maksjaks (läbi dividendide) säilitades samal ajal investeeringu põhiosa?
Huvitavad küsimused, aitäh! II sambast väljamaksed on hetkel reguleeritud ikka muudel alustel ja dividende nii-öelda välja võtta ei saa. Kuidas on lood tulevikus, seda ei tea. Pigem arvan, et II pensionisamba valguses sellele panustada ei tasu, et dividendidest elama saab hakata. Seal veidi teised praktikad, mille alul enamasti ka mujal maailmas väljamakseid tehakse.
Aitäh, huvitav lugemine! Ma ise küll PIKist huvitatud ei ole, aga II samba välja võtmisest olen mõelnud küll ja sooviks siin teiste arvamusi küsida. Ma elan välismaal ja olen Eestis kokku töötanud ainult umbes kaks aastat ehk II samba summa on umbes 600 eur kanti. Mu II sammas on Tulevas ja selle üle kurta ei saa, aga kuna Eestisse naasta ei plaani, siis kas on mõtet see alles jätta või kasutada võimalust ja välja võtta? Olen siin pikalt mõtteid mõlgutanud, aga ei oska kuidagi seda otsust langetada.
Tore kui meeldis! See on päris omalaadne olukord tõesti.
Mina ei võtaks välja. See nii tilluke summa ka, et ega selle väljavõtmisest ka erilist rõõmu ei ole. Ega ta süüa ei küsi. Las tikub seal fondis kuni pensionieani ja teenib väikest tootlust. Pensioniea saabudes saab väikesemate kuludega (20% tulumaksu) välja võtta.
PIK
Ilma PIKemalt mõtlemata loeks sel teema veel edasisi mõtteid ja kaeks, millised oleks näidisportfellid.
Ise investeerimisega tegelenud ei ole, aga selle aasta algusest olen sihiks võtnud ennast asjaga rohkem kurssi viia, lugedes esialgu Eesti tegijate toimetamisi ( see toonud ka siia blogisse:) )
Pensionireformiga kaasnevate otsuste osas olen tegelikult üpris otsustusvõimetu, mida peale hakata, kas jätkata traditsioonilist 2. samba kogumist mõnes suuremas fondis(promotakse indeksfonde), suunata hetke pensioniinvesteeringut nt 50% osakaalus PIK’i ja teha investeerimise otsused ise ja no nüüd selgus, et on olemas ka täisautomaatne variant, mis võiks mulle, kui võhikule, olla kõige sobivam variant, seniks, kuni mu teadmistepagas täieneb.
Aitäh, et kommenteerisid. Eks kogu sellele teemale saab läheneda mitut moodi – ratsionaalselt ja emotsionaalselt. Nii-öelda see õige lahendus võib nende kahe lähenemise puhul erineda. Püüa leida vastuseid järgmistele küsimustele. Miks ma eelistan edasi koguda pensionifondis? Miks oleks minu puhul hea kasutada PIK lahendust? Kas minu kogutud ja kogutavad summad on üldse minu jaoks rahaliselt piisavalt olulised, et selle kõige peale aega ja mõttejõudu kulutada?
PIK! Väga hea lugemine, puust ja punaseks tehtud!
Aitäh, tore, et meeldis!
Väga huvitav lugemine, kohe paelus mind ja kindlasti ootaksin rohkem sinupoolset lahkamist ja portfelli koostamist PIKis.
Mis võimalused seal on nt roheenergia osas, kas on see tuleviku perspektiiv aktsiate kasvu osas? Või vaatad “vanu” kindlaid ettevõtteid.
Rõõm kuulda, et meeldis! Fondide valikus on olemas näiteks ETF nimega “Puhta energia tootjad”. Nii, et saab ka sellele teemale panustada ilma vajaduseta ise üksikaktsiad analüüsida.
PIK
Kuulasin ka LHV seminari PIKi teemal. Hetkel on reaalne oht dividendide topeltmaksustamine. Rahandusminnis olla midagi arutatud kuid jah head lahendust pole.
Aitäh, et jagasid! Loodame, et järgmise selleteemalise postituse ajaks (plaanin teha aprillis) on midagi selgunud.
Tänuväärt kirjutis!
Mulle jäi LHV enda materjalidest ja ka siin toodud näitest ebaselgeks, kas ainuke viis varasid PIKile tuua, on müümine?
Ses suhtes, et kui praeguseks on nt pensionifondi kogutud LHV Pensionifond L-i ja tahaks, et see raha sinna ka jääks, aga et see koos uute paigutustega üheskoos PIKil istuks, on ainuke võimalus see esmalt müüa, raha PIKile kanda ja siis uuesti (nt sedasama LHV fondi) osta?
Need on eraldi asjad. Kui soovid II samba L fondis edasi olla, siis asjad nii jäävadki ja sa ei pea midagi tegema. Seda fondi läbi PIKi “osta” ei saa.
Pik ka minu poolt.
Siiani on kõik postitused olnud väga tasakaalukad ja harivad olnud lugeda. Tänan väga suure, tehtud töö eest. Endal pole piisavalt teadmisi ja püsivust kõigi nüanssidega ennast kurssi viia. Väga meeldiv on kui keegi teine minu eest selle töö ära teeb 🙂
Tore kuulda, aitäh ka lahkete sõnade eest!
huvitav lugemine, aitäh! Eksperdile, nagu Sa oled sooviks veel paar küsimust esitada:
*Kas oleks võimalik võrrelduseks võtta variant kui investeerid pensioniraha Kasvukonto abiga samasse ETF -sse?
*Minu jaoks on veel arusaamatu osaliselt raha välja võtmise võimalus nt.10a pärast (ei ole pensioniiga) juhul kui see raha on PIKis ja lihtsalt Kasvukontol?
Rõõm kuulda, et oli huvitav! Vastan kohe:
1. Sisulise poole pealt ei pruugi tegu olla mõistliku võrdlusega. Miks? Ütleme, et brutopalk 1000 EUR. Siis PIK kontole läheks 2+4% ehk 60 eurot kuus. Sinu enda panus on ainult 20 eurot ja seda enne tulumaksu maha võtmist. Kui tahad ise panustada selle sama 20 brutopalgast, siis jõuaks Kasvukontole umbes 17,42 eurot kuus maksudejärgset raha. Seega aasta peale oleks sissemaksete erinevus 209 eurot vs 720 eurot. Väga erinev mäng. Ehk siis PIK kaudu ETFide ostmine on justkui maksuefektiivse investeerimise ärakasutamine, täpselt sama moodi nagu III samba puhul. PIK ja II samba puhul lisandub siis veel see riigi poolt panustatud 4%. See viimane tuleb muidugi millegi arvelt (tulevane riiklik ehk I samba pension), kuid jah, nii see on.
2. PIK on II pensionisamba süsteemi konto. Eks need asjad võivad ajas kindlasti muutuda, aga juhul kui lahkud II samba süsteemist enne pensioniiga, siis maksad kogu väljavõetava summa pealt 20% tulumaksu. Samas kui lõpetad Kasvukonto, siis maksimaalselt tasud tulumaksu ainult teenitud kasumi pealt (mitte kogu portfelli väärtuse pealt). Põhjuseks ikka see sama, et PIK ja II sammas on tulumaksueelse raha investeerimine ja Kasvukonto eraisikuna investeerides juba tulumaksujärgse raha investeerimine (investeeringud tehtud palgatulust, kust juba tulumaks korra kinni peetud).
Keerulised teemad, ma tean, aga loodan, et oli arusaadav 🙂
Aitäh ülevaate eest! Väga huvitab PIKist veel rohkem teada saada! Ootan huviga uut artiklit!!!! Jõudu 🙂
Võta heaks ja aitäh häält tegemast!
PIK!
Suur tänu sellele teemale tähelepanu juhtimast ja selgitamast! Olin pimeduses, kuniks dividendiinvestor pani tuled toas põlema 🙂
Portfelli osas minu eelistused: pigem kõrge riskitaluvus ja vastutustundlik investeerimine (a la patuaktsiavaba ja pigem loodusesse säästlikult suhtuvad ettevõtted).
Aitäh, et kommenteerisid! See jätkusuutlikuse ehk ESG teema tõstatamine oli väga asjakohane, seda tahaks tõesti kindlasti kajastada.
Huvitatud PIK. Huvitav on muidugi, et väga palju tegevusi on piiritletud kuupäevadega. Ütleme, et astud välja 2 sambast, siis oota 10 aastat, PIK liitumine peab toimuma enne 31 juuli 2021. Muidugi arusaadav, et kuupäevad peavad olema, lihtsalt ilmselt lähitulevikus tuleb veel muutusi nö sambast lahkumisel/liitumisel. Olgu siis poliitilised muutused või seoses ajaga täpsustunud tingimused ning pangapoolsed pakkumised lisaks LHV le jne. Päeva lõpuks tekib ilmselt rohkem valikuid kui täna ning võitjaid saab ka olema paraku vähem, kodanik ei suuda süveneda ja arvutada ja lähtub hetke vajadusest või turundusest saadud suunistest.
Tänan Sind ikka kirjutamast !
Erkki
Aitäh kommenteerimast ja võta heaks!
Väga PIkk. Kas LHV rohelist fondi saab seal ka kopeerida kuidagi 🙂 Otseselt eri sammaste pensionifondi osakuid sinna PIK-i osta vist ei saa või?
Fondivalikus üht-teist on, võib-olla üksikaktsiate hulgas ka, uurin seda ühe näidisportfelli tarbeks siis ka.
Tegelikult kaalun siiski raha sambast välja võtta et välistada poliitiline risk. Tuleb järgmine valitsus (varem kui oodatagi oskad :)) ja kes teab mis jama kokku keerab. Mis oma taskus, see oma taskus.
Pensionifonde saaks vist ju kopeerida ka oma IB kontol suures osas, Prospektides suuremad omandused kirjas? Paljudel neid otseinvesteeringuid ikka on tehtud? LHV-l Eestisse, kuidas teistel on sellega?
Ja see 4%, kuidas arvutada, milline selle suurus 1. sambas võiks olla vs. 2. sammas? Inflatsioon+majanduskasv?
Kopeerimisega on nii ja naa. Esiteks üldse küsimus, et kas peaks kopeerima. Teiseks osad fondid ona otseinvesteeringute vallas päris aktiivsed, mõningaid neid asju ei ole võimalik kopeerida – erinevad erakapitali, võla- ja kinnisvarainvesteeringud.
Ära unusta, et kui jätad 2 sambas, siis saad need 4% endale reaalselt (pensioni-)kontole, kontole mis kuulub sulle, mitte pangale või riigile. Kui aga lahkud, siis selle 4% asemel saad LUBADUSE, et 30 aasta pärast võib olla su esimene sammas on suurem kui teistel
Hõikan ka PIK!!!
Mulle selle PIKi teema puhul jäi silma, seda juba LHV PIK webinarilt, 10 instrumendi piirang, see ikka jõle väike!
Kui spreadsheeti huvi pakutavad instrumendid kirja sai pandud siis nimekiri tuli ikka palju palju pikem!
Alati võimalus osaga rahast ise oste teha ja seal piirangut ei ole.
Ise investeerimisel PIK kontol olen arvestanud, et teen tehingu korra kvartalis. Selleks laekub kolme kuu jooksul, no ütleme, näiteks 500 eurot. PIK kontol oleva esialgse summa investeerin head tootlust pakkuvatesse dividendiaktsiasse. Ütleme, et kvartalis laekub sealt 500 eurot, kokku investeerimiseks ca 1000 eur. Kui teen kvartalis tehingu 999 eurot, siis tehingutasu 11 eur. Sedasi ei ole ju kõige hullem?
Jah, nõus, saab enam-vähem kuluefektiivselt tegutseda küll.
PIK!!!!
Kas poleks mõistlik panna vahepeal juurdelisanduvad summad 0 tasuga balti aktsiatesse seni kuni 990€ eurot täis, seejärel maha müüa ja midagi USA börsilt osta ja siis otsast peale hakata?
Teoreetiliselt võimalik, praktiliselt tegu siis rohkem kui topeltajastamisega ehk siis esmalt ajastad oste kohalikul börsil, siis tuleb ajastada müüke ja seejärel oste USA börsil. Tehtav, aga kui edukalt, ei tea.
PIK!
Tänud! Nüüd on selge, et uus PIK teemaline kirjutis on tulemas. Võtan selle ette aprillis kui teen oma Kasvukonto I kvartali kokkuvõtet.
Keegi rääkis, et Finantsfight 2020 üritusel olevat sa maininud, et kasvukonto tasub vaid 250-300 euro igakuisel investeerimisel? Muul juhul väidetavalt “kasum süüakse tasudega ära”. Saaksid ehk siin seda lauset kommenteerida? Kui oli mõeldud võrdlust tavakontoga siis nende tasuvus hakkas kalduma tavakonto kasuks umbes 1000 euro kandist (mis see hinnakiri 2020 oligi…)
Ja ka siis peaks arvestama, et kui kasvukontol ostad sa korraga kuute erinevat fondi kasvõi iga nädal, siis tavakontol pead sihtima oma kord kuus tehtava ühe 1000 eurose ostu ühte konkreetsesse aktsiasse või fondi, ehk võiks mõelda, et kasvukontol on sama kulubaasi juures oluliselt parem hajutatus.
Jah, vana hinnakirja arvestades jooksis see piir tõesti sealt 250-350 eurose investeerimisvõimekuse juurest kuu kohta. Kasvukonto selge eelis siis see, et saab soetada mitut fondi, ise tehinguid tehes oleks pidanud 3 kuud koguma ja siis teha 1 konkreetse ETFi ost. Tänast hinnakirja arvestades on 150-200 euro suuruse igakuise säästmisvõimekuse juures veel kuluefektiivsem kasutada Kasvukontot kui ise 1x kvartalis 1 tehing teha (mõõdan seda 5 ja 10 aasta kogukulude alusel). Samas eks ise ostes on miinus see, et saad osta iga kord ainult ühte fondi. Hajutatusega on nii ja naa. See kui kasvukontol valid 5 eri fondi, millest enamus on mingi riigi või regiooni aktsiafondid, siis tegelikult saab samaväärse hajutatuse kätte ju ka ühe globaalse aktsiafondi ostuga.
Pealegi, kusagil tegelikult jookseb ju ka piir, et kui palju see sendi poolitamine vajalik on. Toon näite. Iga kuu 150 eurot Kasvukontole paigutades toob endaga 5 aasta jooksul kulusid kokku kaasa ligikaudu 155 eurot. Ostes 1x kvartalis ise ETFi summas 3×150 eurot, on kogukulud 5 aasta peale umbes 180 eurot.
Eks neid ETF on erinevaid, ostad nt ühega bitcoini, teisega kulda, kolmandaga usa aktsiaturgu.
Isegi kui ostad iga kuu 1000 euro eest, siis tavakontol on kulud alati 3×9€ ostu pealt, ehk 27€ kuus, kui kasvukontol piirdud 10€ga.
Täpselt nii. Ongi vaja lihtsalt läbi arvutada, et mis on sinu strateegia ja fondivaliku puhul kulud Kasvukontoga ja ise ostes. Igakuiseid konto hooldustasusid ei tasu ka arvutades ära unustada.
Ennekõige “PIK”
Teisalt, tahtsin täpsustada, kas seda “automaatselt investeerimisfunktsiooni” võib valida ainult alguses, kui avad PIKi? Või kudagi saab ka pärastpoole valiku muuta?
Näiteks, kui ma alguses otsustasin, et esmased sammud/ostud teen ise ja hiljem siis laekunud sissemaksed sooviksin automaatselt edasi investeerida, kas seda saab? Kui saab, saaksid Sa palun juhendada kuidas?
Seda automaatset investeerimist saab minu teada kenasti seadistada ka hiljem. Selleks mine oma internetipanka, vasakpoolsest menüüreast otsi välja sektsioon “Pension”, sealt vali esimene ehk “Pensioni investeerimiskonto” ning siis näed paremal pool nuppu “Seaded”, kust kaudu peaks saama oma eelistusi muuta.