Viimaste nädalate jooksul on mulle silma jäänud päris palju veidraid asju. Nii veidraid, et osade puhul ei oska teha mitte midagi muud kui vaid pead raputada. Teised aga toovad suule muige. Jagan neid siinkohal ka teiega. Selle postituse tonaalsus, nagu ka ise varsti aru saate, on veidi teistsugune kui tavaliselt. Selliseid omapäraseid asju ritta seades lihtsalt ei saa muud moodi.
Clubhouse vs ClubHouse
Kas olete kuulnud värskest popist sotsiaalmeedia keskkonnast nimega Clubhouse? Tegu on audiochat’i keskkonnaga, kuhu pääseb vaid kutsetega. Kui tead, kedagi, kes Clubhouse’i kasutab ja tema sind kutsub, siis pääsed sisse. Nutikalt ja furoori tekitavalt lahendatud, kas pole?!
Igatahes vähemalt finantsvaldkonnas on Clubhouse’i “kõned” hetkel päris popp teema. Võiks isegi öelda, et asi hakkab vaikselt minimaania mõõtmeid võtma.
Clubhouse on start-up (päris nimekate äriinglite toega kusjuures, näiteks Andreessen Horowitz). See tähendab, et sina ja mina sinna investeerida ei saa. Mõned nädalad tagasi muutis Tongji Healthcare Group nime kandev firma oma ärinime. Uueks nimeks sai ClubHouse Media Group. ClubHouse Media Group on börsil noteeritud ja kaupleb sümboli CMGR all. Selline näeb välja selle firma aktsiagraafik pärast ärinime muutust.
Ma ei hakka isegi protsentuaalset muutust arvutama. See on lihtsalt jabur! Guess what, of course it’s a wrong ClubHouse!
SPAC – ei, aitäh!
Kirjutasin mõni aeg tagasi sellest, mis peitub neljatähelise lühendi SPAC taga. Kui eelmisel aastal oli õhus tunda SPAC-maania lõhna, siis nüüd tunneb minu nina juba kerget kärsahaisu. Miks nii? Siin on statistika kui palju SPAC kujul esmaseid avalikke aktsiapakkumisi ehk IPOsid oleme näinud 2021. aasta esimese 6 nädalaga.
Miks ma selle peale nina kirtsutan? Selles tabelis on välja toodud kui palju on keskmiselt teeninud viimase 2 aasta jooksul SPACi pärast ühinemistehingut raha paigutav jaeinvestor (post-merger buy-and-hold investor) versus SPACi sponsor ehk nii-öelda fondijuht (SPAC sponsor returns).
Pärast ühinemistehingust teavitamist rongile hüppava jaeinvestori mediaantootlus viimase 2 aasta jooksul on olnud +10%, SPACi loonud sponsoril (kes muideks saab alati pea 20% aktsiaosalusest omale tasuta kätte) +682%. Kui see siin ei ole nüüd totaalne ebaõiglus ja kiiva kiskuv set-up, siis mis üldse on?!
Kuidas aru saada, et sinu radarile võib olla jõudnud ettevõte, mis on börsile läinud SPAC kujul? Kaks lihtsat varianti: a) sisesta Google otsingumootorisse firma nimi ja sõna IPO ning vaata, mis info sealt välja tuleb; b) vaata aktsia hinnagraafikut.
SPACid, need esialgsed tühjad kehad, teevad enamasti ise IPO hinnatasemelt 10 dollarit. Seega näeme päris pikalt alati graafikul seda, kuidas hind kõigub 10 dollari ümber. Pärast ühinemistehingut võtab hind tugevamalt suuna, kas siis üles või alla.
Bitcoin neile, kes päris Bitcoini osta ei saa
Kas olete kuulnud USA börsifirmast nimega MicroStrategy Inc? MicroStrategy pakub äritarkvara ja sellega seotud teenuseid (enterprise analytics software). Firma kaupleb Nasdaqi börsil sümboli MSTR all. Siin on aktsia viimase 5 aasta hinnagraafik.
Mis toimub? Kas meil on tegu uue kasvuraketi ja superhead toodet pakkuva ettevõttega? Seekord mitte.
MicroStrategy on firma, mis 2020. aasta augustis võttis investorite käest 0,75% intressimääraga laenu, selleks, et ….. oled valmis? Selleks, et osta Bitcoini. Sel nädalal naases firma uuesti kapitaliturgudele eesmärgiga müüa vähemalt 600 miljoni dollari väärtuses aktsiateks konverteeritavaid võlakirju. Investorite huvi oli aga nõnda suur, et firmal õnnestus müüa võlakirju tervenisti 1,05 miljardi dollari eest. Intressiks 0%.
Seda täiesti tasuta saadud laenu kasutab MicroStrategy oma hiljuti uuenduse saanud äriplaani tegevussuunas number 2. Värskelt avaldatud äriplaani sai kirja, et firma põhitegevuseks on nüüdsest alates ka, tsiteerin, “osta ja hoida Bitcoini”.
MicroStrategy võlakirju on asunud jahtima investorid, kes muidu Bitcoini raha paigutada ei tohi või ei saa. See on viinud olukorrani, kus näiteks MicroStrategy eelmisel aastal välja antud võlakirjad kauplevad oodatava tulususe (yield to maturity) tasemel ligi -18%. Jah, miinus 18%.
Mida arvata aga uuest võlakirjast? Ega muud suurt midagi kui, et järgmiste päevade või nädalate või kuude jooksul on meil krüptoturule oodata ei rohkem ega vähem kui 1,05 miljardi dollari jagu Bitcoini ostuhuvi.
Mis võiks olla Bitcoini järgmine hinnasiht? Kasutades tehnilist analüüsi ja Fibonacci tasemeid võiks järgmisena sihiks olla hinnavahemik 70 000 – 71 000 USD.
Muideks krüpto maailma viimase aja arengud on sellised, et väga suur osa aktiivsusest ja veelgi suuremad hinnaliikumised toimuvad taas kord niinimetatud altcoin’ides ehk muudes varades kui Bitcoin. Ajalooliselt on see olnud märk riskiisu kasvust ja turuosaliste spekulatiivse huvi tõusust.
GameStop’i saaga raputas tugevalt ka ETFide maailma
Tõenäoliselt on teist enamus kuulnud Reddit’i kommuunist alguse saanud GameStop’i aktsia saagast. Rääkisime sellest Markusega ka eelmises Börsijuttude episoodis.
Igatahes GameStop’i aktsia hinnagraafik viimase 3 kuu jooksul näeb välja selline.
Tõus, millele järgnes tõus, millele järgnes meeletu tõus, millele omakorda täiesti uskumatuna näiv tõus … ja seejärel kollaps. Hea küll, tegu oli ikkagi suhteliselt olematu turuväärtusega aktsiaga, mis suures plaanis justkui ei oleks pidanud turgu mõjutama.
Samas tasapisi on hakanud ilmuma neid segmente, mida see saaga siiski mõjutas. Üheks selliseks segmendiks on näiteks ETFid. ETFid on enamuses oma olemuselt indeksfondid. See tähendab, et nad järgivad mõnd indeksit ja punkt. Fondijuhil ei ole vaba voli teha oste või müüke, võtta kasumit või ajastada tehinguid.
ETFide maailmas käis suur furoor viimastel nädalatel sellise ETFi ümber nagu SPDR S&P Retail ETF (kauplemissümbol XRT). Selle fondi indeks ja seeläbi ka fond ise on kokku pandud nii, et ta koondaks ligi 100 USA jaekaubanduse ettevõtet. Indeksi koostamisel on kasutatud võrdsete osakaalude meetodit. See tähendab, et enamasti on kõigi aktisate osakaal ETFis ligikaudu 1%.
Kord kvartalis vaadatakse indeks ja fondi portfell üle ning tõusjaid müüakse ja langejaid ostetakse juurde nõnda, et uue kvartali alguseks oleks iga positsiooni osakaal taas kord ligikaudu 1%. Kõnealuses ETFis on sees ka GameStop. ETFi portfelli sisu uurides avanes 29. jaanuaril selline pilt.
Ehk siis GME aktsia oli selle fondi ikka totaalselt kaaperdanud. Nüüd läksid asjad põnevaks. Kõik teadsid, et tegu on mulli ja maaniaga. Nii fondijuht kui ka indeksikompanii. Samas senikaua kuni GME aktsia oli sees indeksis ja nõnda kõrge osakaaluga, siis ei olnud ETFi fondijuhil õigust seda aktsiat müüa. Reeglid on reeglid. Samas indeksikompanii järgis omi reegleid. Need ütlesid, et kõigi aktsiate osakaalud vaadatakse üle 1x kuus, antud juhul märtsi viimase kauplemispäeva seisuga. Reeglid on reeglid – ka indeksikompanii ei teinud erandit.
Nii siis läkski, et kõnealusesse ETFi raha paigutanud investorid tegid kogu GME sõidu kaasa. Tänaseks on GME aktsia hind oluliselt langenud ja ka GME osakaal fondis. Hetkel jääb see ligikaudu 2,7% kanti.
Miks see juhtum minu jaoks huvitav jälgida oli? Mitmel põhjusel. Esiteks oli see nüüd suurepärane test selles osas, kas fondijuhid jäävad täitma reegleid kui kaine mõistus ja subjektiivne hinnang ütleb, et tegu on totaalse turumanipulatsiooniga. Fondijuhid jäid endale kindlaks ja täitsid reegleid. Kas indeksikompaniid jäid endale kindlaks ja täitsid ettekirjutusi? Jah, jäid. Kuigi sel korral oleks tagantjärele tarkusena võinud öelda, et erand oleks olnud ehk mõistlikum lahendus, siis samas on hea teada, et reeglitest peeti kinni.
Teine aspekt veel. See oli nüüd reaaleluline eksperiment ja näide kõigile neile, kes on peljanud, et indeksfondid ja ETFid omavad turust ülemäära suurt osa. Nii suurt osa, et nad kontrollivad aktsiaturgu. Juba aastaid on liikunud väited, kuidas aktsiate hindu suunavad nüüd oma ostude ja müükidega ETFid mitte enam aktiivsed üksikaktsiatele panustavad investorid. Siin oligi näide vastupidisest – hinnaliikumised said alguse üksikaktsiatest, kandusid seejärel edasi ETFide hindadesse ja selle sektori esindajad hoidsid oma investoritele antud lubadust ning järgisid üks-ühele kirja saanud reegleid ja fondi tingimusi. Hea teada, kas pole?!
Väga põnev lugemine, aitäh 🙂
Võta heaks! 🙂
Siin ei olnud fondijuhul muud varianti kui GME-d hoida. Kui ta oleks müünud ja GME hind oleks kasvõi ühe dollari võrra veel tõusnud, oleks see kaasa toonud sisuliselt automaatselt suure hunniku kohtuasju.
Mõnes mõttes jah. Samas kõik päris must-valge ka ei ole. Osade fondide tingimustes võib kirjas olla ka see, et ETF ei pea indeksit täpselt üks-ühele järgima, näiteks kui tegu on optimeeritud replikeerimisega või valikulise replikeerimisega. Siis on fondijuhil veidi vabamad käed osakaalude ja kaasamise üle otsustamisel.