Möödunud kuu tõi uudiseid, mille tulemusena muutus väärtpaberitesse investeerimine kodumaiseid teenusepakkujaid kasutades soodsamaks. Taas kord tegi tasude langetamise osas otsa lahti Swedbank, kellele õige pea järgnes ka LHV. Tegelikult oli LHV ka varem välja hõiganud mõningased hinnakirja muudatused, mis hakkasid kehtima juba käesoleva aasta 1. jaanuarist.
Kui veidi enam kui aasta tagasi puudutas tehingutasude muudatus Balti aktsiaid, siis nüüd võeti ennekõike ette välismaiste aktsiatehingutega kaasas käivate tehingutasude langetamine. Lisaks muutusid oluliselt soodsamaks ka konto hooldustasud.
Selle asemel, et siin nüüd ainult hinnakirju kõrvutada astun sammu veelgi kaugemale. Simuleerin läbi mõned pikaajalise investeerimise stsenaariumid ja uurime üheskoos pigem aktsiaportfelli omamise kogukulusid. Teisisõnu võtame vaatluse alla selle kui palju kulub tehingu- ja hooldustasudeks kokku näiteks üle 10 aasta pikkuse investeerimishorisondi.
Tehingutasude võrdlus
Alustame tavapärase tehingutasude võrdlusega. Antud juhul on siis vaatluse all niinimetatud välismaiste aktsiatega tehtud tehingud.
Võtan hetkel fookusesse kaks kõige soodsamate tasudega teenusepakkujat. Swedbank loetleb oma hinnakirjas üles sellised riigid nagu Rootsi, Soome, Taani, Norra, USA, Saksamaa, Suurbritannia, Kanada, Holland, Prantsusmaa, Belgia, Iirimaa, Itaalia, Portugal, Hispaania, Šveits, Austria, Poola, Ungari ja Tšehhi. Kõigil nende riikide börsidel tehtud aktsiatehingud toovad endaga kaasa tehingutasu 0,14% tehingu summast, minimaalselt 9,90 eurot.
LHV hinnakirjast leiame, et tehingutasuks on 0,14% tehingu summast, minimaalselt 9,00 eurot. Kõnealused tehingutasud kehtivad järgmiste riikide börsidel tehtud tehingute puhul: USA, Soome, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Kanada, Venemaa, Taani, Norra, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Hollandi, Portugali, Belgia, Austria, Šveitsi ja Poola.
Lisaks sellele, et nüüd teame tehingutasusid absoluutväärtuses, on oluline hoida silma peal ka nende suhtelisel suurusel. Teisisõnu sellel, mitu protsenti tehingu väärtusest kulub tehingutasudele. Erainvestorite aktsiainvesteeringute valguses võime öelda, et üle 1% tehingutasudeks maksta ei ole tavaliselt kuigi mõistlik.
See dikteerib meile ette milliste summadega on mõistlik välismaiste aktsiatega tehinguid teha. LHV, Luminor Investori ja Swedbanki puhul jääb see summa seega sinna 900-1000 euro piirimaile, SEB puhul 1500 euro kanti.
Kuidas on lood muude kuludega?
Tehingutasud on siiski vaid üks osa kõigist investeerimisega kaasnevatest kuludes. Enamasti lisandub siia konto hooldustasu. Juhul kui on vajadus vahetada valuutat, siis ka valuutavahetuse kulu. See on enamasti peidetud ehk siis otseselt komisjonitasu ei võeta, vaid vahetuskursiks pakutakse maailma turukursist erinevat kurssi.
Igatahes minimaalne, millega iga aktsiainvestor arvestama peaks, on tehingutasud ja konto hooldustasud. Need viimased sõltuvad sinu investeerimisportfelli turuväärtusest. Mida suurem portfelli väärtus, seda suuremad hooldustasud. See tähendab, et hooldustasu võib kasvada ka lihtsalt seetõttu, et aktsiaturud näitavad tõusu ja sinu portfelli väärtus kasvab.
Meie kodumaiste teenustepakkujate hinnakiri on viimastel aastatel oluliselt muutunud ka selle poole pealt. Näiteks LHV on juba pikalt välja hõiganud selle, et Balti väärtpaberiportfellile igakuine hooldustasu ei rakendu. Hiljutine hinnakirja muutus tõi kaasa ka selle, et eraisikule on kuni 50 000 euro suuruse välisväärtpaberite portfelli hoidmine pangas ilma igakuise hooldustasuta.
Sarnase tasuta piiri on oma hinnakirja sättinud ka Swedbank (kuni 30 000 euro ulatuses portfell haldustasuta) ja SEB (kuni 35 000 euro ulatuses portfell haldustasuta). See teeb alustava investori jaoks investeerimise ikka oluliselt soodsamaks.
Kui kulukas on regulaarne investeerimine?
Sellele küsimusele vastamiseks tegin mõned eeldused. Võtsin aluseks selle, et tegu on täiesti alustava investoriga, kes teeb oma esimesi aktsiainvesteeringuid (portfelli algväärtus on null eurot), säästab regulaarselt iga kuu ja 1x kuus teeb selle säästetud summa ulatuses 1 ETFi ostu. ETFi ostu sellepärast, et ostes ise mõnd laiapõhjalist globaalset aktsiaindeksit järgivat ETFi (võimalike ETFide nimekirja leiad siit), saab see investor ühe ostuga raha paigutatud tuhandete firmade aktsiatesse. Kuluefektiivsuse huvides, teisisõnu selleks, et vältida valuutavahetusega kaasnevaid kulusid, eeldan ETFi ostu eurodes mõnelt Euroopa riigi börsilt.
Investeerimisperioodi pikkuseks võtsin 10 aastat. See on selline juba parajalt pikk aeg, mil aktsiaturgudele investeerimine end ajalooliselt ka kenasti enamasti ära on tasunud.
Tulemused on välja toodud alljärgnevas tabelis.
Teisisõnu juhul kui igakuine säästuvõimekus on 250 eurot ja iga kuu teha selles summas 1 ETFi ost, kulub 10 aastaga LHV-d kasutades kuludeks 1080 eurot, Swedbanki kasutades 1188 eurot ja nii edasi. Igakuise 500-eurose säästuvõime ja tehingusumma puhul on nendeks numbriteks 1100 eurot LHV puhul ja 1292 eurot Swedbanki puhul. Ääremärkusena lisan, et võimaliku tootlusootusega siinkohal arvestanud ei ole ja arvutused on ligikaudsed. See tähendab, et kui aktsiaturud näitavad kiiret kasvu, on konto hooldustasud mõnevõrra kõrgemad.
Igatahes need numbrid mulle endale väga väikesed ei tundu. Pigem ei saa öelda, et tegu on piisavalt kuluefektiivse investeerimisega. Kuidas me saaksime seda muuta? Kuidas leida kuluefektiivsem lahendus?
See on tegelikult väga lihtne. Selleks tuleb vähendada ostude tegemise sagedust. Seega selle asemel, et osta iga kuu, kogume 3 kuu säästud kokku ja ostame 1x kvartalis. Sääst tehingutasudelt on ikka märkimisväärne.
Alljärgnevas tabelis olengi arvutuste aluseks võtnud selle, et tehinguid tehakse 1x kvartalis ja nõnda 10 aastat järjepanu.
Mida me näeme? Näeme seda, et näiteks iga kuu 250 eurot säästev aktsiainvestor, kes teeb ostutehingu 1x kvartalis on 10 aastaga ise investeerinud 30 000 eurot. Kogu selle perioodi investeerimisega seotud kulu on LHV-d kasutades 360 eurot, Swedbanki kasutades 396 eurot. See teeb keskmiselt 36-40 eurot aasta kohta. Arvestades, et 10. aasta lõpuks on oodatav portfelli turuväärtus üle 30 000 euro, pole seda minu arvates üldse mitte palju.
Võrdlus välismaiste konkurentidega
Kui ma neid ülaltoodud tabeleid dividendinvestor.ee Instagrami lehel ja Facebooki lehel jagasin, siis sain õige mitmeid kommentaare ja sõnumeid selle kohta kui ebamõistlikult kallid on ikkagi meie kodumaiste teenusepakkujate tehingutasud. On ju näiteks Interactive Brokers’i (IB) kaudu võimalik USA aktsiaid osta vaid 0,35 dollarilise tehingutasuga ja Euroopa aktsiaid keskmiselt 1,25-2,75 eurose tehingutasuga.
Jah, nii on! Aga tehingutasud on kõigest üks osa investeerimisega kaasnevatest kuludest!
Need, kes IB hinnakirjaga tuttavad on tegelikult teavad ise väga hästi, et IB küsib alustava investori käest (portfell väiksem kui 100 000 eurot/dollarit) igakuiselt minimaalselt 10 dollarit tasusid. See tähendab, et IBs investeerides on meil justkui püsitasu 10 dollarit kuus. Aasta peale teeb see kokku 120 dollarit ehk ligikaudu 100 eurot aastas.
100 eurot aastas tasudeks. Minge nüüd korraks tagasi eelmise tabeli juurde ja võrrelge kui palju kulub keskmiselt aastas kuludeks sõltuvalt igakuisest säästuvõimekusest LHV, Luminor Investori, SEB või Swedbanki teenuseid kasutades.
Näiteks juhul kui sinu igakuine säästmisvõimekus on 250 eurot, kui sa teeksid 1x kvartalis 1 ETFi ostu, läheks sul kuludeks kokku:
- LHV-s 360 eurot 10 aasta jooksul ehk keskmiselt 36 eurot aastas;
- Swedbankis 396 eurot 10 aasta jooksul ehk keskmiselt 39,6 eurot aastas;
- SEBs 600 eurot 10 aasta jooksul ehk keskmiselt 60 eurot aastas;
- Luminor Investor platvormil 638 eurot 10 aasta jooksul ehk keskmiselt 63,8 eurot aastas.
Kõigi nende puhul on tegu soodsama lähenemisega kui seda on omale Interactive Brokers’i konto tegemine, kus kulub minimaalselt tehingutasudele ligikaudu 100 eurot aastas seni kuni sinu portfell ületab 100 000 piiri.
Tegelikult saame oma arvutustega veelgi sammukese kaugemale astuda ja öelda, et kui sinu säästmisvõimekus on 250 eurot kuus ja isegi kui sa teed kvartalis 2 ETFi ostutehingut, siis LHV-d ja Swedbanki kasutades oled ikka saanud soodsamalt investeerida kui IBsse minnes.
Tehingutasud ei ole ainus kriteerium
Seega enne kui kiirustad alustava või ka edasijõudnud investorina avama omale IB kontot, sest kõik ju teevad nii, mõtle. Ja arvuta. Mõtle, milline saab olema sinu investeerimisstrateegia. Kas plaanid olla aktiivne aktsiavalija või rahulik ja mugavust armastav indeksinvestor? Seejärel lihtsalt arvuta. Arvuta välja, mis tegelikult on sinu jaoks kõige kuluefektiivsem lahendus.
Nagu näeme, siis seoses hooldustasude soodsamaks tegemisega (nii madalam protsent kui ka osa portfellist üldse ilma hooldustasuta) on meie kodumaised teenusepakkujad teatud puhkudel päris hästi konkurentsis.
Pealegi ei tasu alahinnata maksuefektiivsuse aspekti. Olgu jätkuvalt üle rõhutatud, et seni kuni investeerid eraisikuna pakub investeerimiskonto süsteemi kasutamine sulle maksukilpi. Teisisõnu võimalust tulumaksukohustuse edasi lükkamiseks. Ükski meile täna kättesaadav välismaine maakler standardkäsitluse järgi krediidiasutuseks ei kvalifitseeru ja seega neid kontosid investeerimiskonto süsteemi kaasata ei saa (eksisteerivad teatud strateegiad ja skeemid, kuidas saab, aga praktikas ei ole need kuluefektiivsed või sobilikud enamikele investoritele).
Lisaks ei tasu unustada seda, et nii mõnegi jaoks meist on juba investeerimisega alustamine suur ja hirmutav samm. Kui siia veel lisada keerulised inglise keelsed maaklerplatvormid, võib kogu investeerimise pool kiirelt unarusse jääde. Seega arusaadavus, mugavus ja lihtsus ka tulude deklareerimisel on tegelikult olulisem kui oskame esiti arvata.
Lõpetuseks, erinevatest välismaakleritest tehakse juttu üha enam. Enamuse puhul neist on tehingutasud väga madalad või hoopis olematud. Samas tasusid võetakse muul, esmapilgul justkui peidetud moel. Lisaks siis veel mainitud kitsaskoht, et eraisikuna investeerides ei saa neid välismaaklerite kontosid lihtsalt käsitleda investeerimiskonto süsteemi kontodena.
Meie kõigi olukord, soovid ja võimalused on erinevad. Seega selle asemel, et ummisjalu välismaaklerite platvormile tõtata mõtle, kuidas sa investeerima plaanid hakata ja tee vajalikud arvutused.
Hiljutiste hinnakirjade muutuste tõttu on meie kodumaised teenusepakkujad tõusnud kenasti konkurentsi, eriti kui võtame arvesse niinimetatud investeerimise kogukulud.
Täiendus 9. juulil 2021:
8. juulil sain Interactive Brokers’ilt kirja, et alates juulist 2021 enam 10 USA dollari suurust minimaalselt igakuist tasu ei küsita. See tähendab, et IB puhul puudub nüüd igasugune konto hooldustasu ja miinimumtasu ning ainus kulu on tehingutasud. See teeb IBst kohe taas konkurentsivõimelisema lahenduse ka väikeste summadega investeerides.
Tere
Pani mõtlema see ETF -sse investeerimise kulud läbi kasvukonto, ostan ise iga kuu ETF-i ja lapsele kindla summa eest, nüüd kui vaadates sinu toodud tabelit on ikka päris suured summad tasudeks 10a peale, seega nüüdsest on igati mõtekas igakuine säästevsumma kõrvale panna ja siis nt alles juunis teha ost endale ja lapsele ja sealt edasi 3 kuu kaupa, et kulusid madalal hoida.
Samas , kui palju rolli mängib või mõjutab see, et kui iga kuu osta n.ö odavama hinnaga ( juhul kui on see madalam hind ) ,järgmine kuu kõrgelt ja jälle madalamalt või kui siis ostad kvartalis korra ja kõik korrad satub ost tipus olema ?
Millal kajastad taas oma igakuise ETF (100€) ostmise teekonda, pole ammu olnud teemat ?
Aitäh taaskord heade mõtete ja tähelepanu juhtimise eest !
Kuna umbes 2/3 ajast on aktsiaturud tõusufaasis, siis eks sellisel puhul mida varem osta, seda parem. Samas kui oled pikaajaline investor, siis võib-olla 1. ja 2. aastal tajud seda tootluserinevust, kuid mida suurem on portfell ja mida väiksem iga täiendav ost, seda ebaolulisem on iga ostu ajastamine. Mõtle sellest kasvõi nii – juhul kui ostaksidki iga kuu ja õnnestuks saada näiteks 5% madalam hind, siis 250 eurose igakuise säästusumma puhul oleks võit justkui 12,50 eurot. Samas kui selle võidu jaoks pead oste tegema tihedamalt ja maksma selle jaoks täiendavad 9,00 eurot tehingutasudeks, siis kui suur see võit rahaliselt lõpuks ikkagi on? 😉
Oma Kasvukonto eksperimenti kajastan korra kvartalis nii, et aprillis tuleb järgmine postitus.
Võib ju esmalt osta balti aktsiaid mõned kuud. Ja siis kui summa koos müüa need maha ja osta välisaktsiaid. Nii ei jää võimalikust tõusust ilma
Aktsiatesse raha paigutades peaks investeeringu hoidmise pikkus ikka jääma vähemalt sinna 5-7 aasta kanti. Vastasel juhul on tegu spekuleerimise või kauplemisega ning me kunagi ei tea, mis summas kuu või kahe pärast oma raha müühitehingut tehes tagasi saame.
Samal teemal…kui investeerida eraisikuna usa etfidesse, kas siis läbi IB tasub seda teha?
Siin ei ole vahet, kas aktsiad või ETFid, deklareerimine analoogne. USA ETFid muide on enamusele erainvestoritest kättesaamatud, selleks pead olema niinimetatud asjatundlik ja varakas vastaspool (seda tuleb IB-le ka tõestada).
Ma lisaks ettevõtte puhul ka LEI koodi tasu, mis lisandub
Käesolev postitus keskendus ennekõike küll investeerimisele eraisikuna, kuid jah, ettevõtte alt investeerides lisandub LEI koodi kulu ja vaatamata sellele, kas maakleriks saab kodumaine pank või välismaine säästumaakler.
Tere
Tänan hea ülevaate eest!
Lisaksin, et kui peaks olema vajadus kasutada limiithinnaga orderit LHVs, siis see lisab 3 EUR juurde.
Kuna oleme siin dividendidest huvitatud investorid, siis tasub lisaks tehingutasudele tähelepanu pöörata sellele, kui palju peavad erinevad pangad dividendide tulumaksu kinni. Näiteks Swedbankis on USA aktsiate tulumaks 15% asemel 30% ja LHVs Rootsi aktsiate tulumaks 15% asemel samuti 30%. Ma ei tea, kas lisaks nendele näidetele on veel topeltmaksustamise juhtumeid, aga minu jaoks vähemalt olid needki näited üllatuseks.
Head täiendused! Eks ma enamasti just nimelt sellepärast ka oma mentorluses rõhutan, et maksuefektiivne ja kuluefektiivne investeerimine käivad käsikäes ja on mitmel puhul ka teineteisest sõltuvad.
Kuid pilt muutub, kui investeerida ettevõtte alt. Kiire arvutuse, mis praegu tegin. Oletame, et alustan 10k ja iga kuu suurendan seda ca 500EUR võrra vähemalt. Ja ei kannata oodata kvartalit – siis on IB juba kasulikum, sest seal ca 10EUR kuutasu sees on ka tehingutasud. Kuid LHV-s tuleks konto hoidmistasu 28,8EUR aastas minimaalselt, lisaks tehingutasud.
Nõus, olen ka ise oma arvutustes jõudnud selleni, et kui aasta-kahe jooksul kasvab portfell vähemalt sinna 15-20k EUR kanti, siis on IB mõistlikum ja võimaldab ka rohkem erinevaid oste teha. Eriti kui ettevõtte alt toimetada.
Hei! Hea ülevaade, aga mind koliti IBKR`is üle Ungarisse UK`st ning võeti eelmise kuu eest näiteks 5,01.-EUR kuu tasu ning aktsiaostud 1.-EUR per ost ehk ikkagi suht konkurentsivõimeline. Seal portfell avatud eelmise aasta Novembrist ning suurus ca 5+tEUR
Lihtsalt infoks, et see 10 USD per kuu rakendub siis nii, et juhul maksad tehingutasudeks kuu jooksul 4 dollarit, siis järgmisel kuul võetakse 6 dollarit lisaks. Kokku minimaalselt tahab IB tasusid saada 10 USD kuus. Mõni aeg tagasi ja UK haru all oli esimesed 3 kuud ilma selle 10 dollarilise miinimumtasuta.
Kuidas hinnata erinevate platvormide riske? Nt kui olukord peaks maailmas mistahes põhjusel väga halvaks minema, siis mulle intuitiivselt tundub sellises olukorras kohalik pank palju vähemriskantne kui mingi välismaakler. Kuidas seda kommenteeriksid?
See on nüansirohke ja pikk teema. Loe näiteks selle postituse kommentaare. Seal lahkasime muuhulgas ka seda aspekti.
Tere
Kõigepealt tänan järjekordse sisuka analüüsi eest. Omal ajal tegid Danske Banki bossid õige otsuse, et sind leiva peale võtsid. Eestis keeles keegi teine investeerimisalaseid analüüse nii hästi ei esita või ei viitsi nii palju vaeva näha rumala rahva valgustamiseks.
Ma olen paar viimast aastat Facebooki Finantsvabaduse grupis jätkuvalt toimuvat möllu ja kohalike end avalikult eksponeerivate investeerimisässade blogisid lugedes jäänud mõtlema, et kas tootlusnälg on inimesed hulluks ajanud või liiguvad nii suured rahad ja on kuskile sisse häkitud, et üksikaktsiate analüüs, ost ja müük on niivõrd kasumlikud, et III sammas ja ETF-id aruteludest tihti läbi ei kõla.
Sellega seoses tekkis mul küsimus, et kas sa oled teinud ka arvutusi, et näiteks kui inimese säästuvõime kuus ongi 250 eurot, kas tal on kasulik isa valida välja mõni ETF ja teha kvartaalseid oste või iga kuu paigutada see raha III samba indeksfondi ja teenida nii iga aasta lisaks tootlusele (mis võib olla nii negatiivne kui positiivne) tulumaksutagastust? Sellisel juhul lähevad teenustasudeks ainult fondihaldustasud. Nii saaks järgmine aasta tulumaksutagastuse suunata näiteks III sambasse ja maksimaalse tulumaksuvaba sissemaksete summa täitumisel investeerida ise mõnda meelepärasesse ETF-i kuluefektiivsust silmas pidades?
Kriitikud toovad ilmselt välja kohe sellise plaani paindumatuse, sest III samba fondide valik on piiratud, ETF on aga igale investeerimisprofiilile ilmselt.
Aitäh heade sõnade eest!
Jah, olen nõus, et see, mida viimasel ajal näeme, muuhulgas tootlusprotsendid, see on mõneti hullumeelne. Samas mina tean, et see on faas ja läheb mööda seegi.
Igatahes III samba osas umbes aasta tagasi tegin küll mõned arvutused. Pigem üritasin isegi vaadata selle nurga alt, et kui suudaks ise selle rahaga kriipsuvõrra parema tootluse välja pigistada, kas siis oleks mõistlik ise investeerida. Jõudsin järeldusele, et see tulumaksu tagastuse efekt on ikka niivõrd märkimisväärne, et põhimõtteliselt iga palgatöötaja (rõhutan siinkohal seda sõna) säästude paigutamise prioriteet võiks olla mõni III samba soodne indeksfond.
Toon välja tsitaadi:
“Jõudsin järeldusele, et see tulumaksu tagastuse efekt on ikka niivõrd märkimisväärne, et põhimõtteliselt iga palgatöötaja (rõhutan siinkohal seda sõna) säästude paigutamise prioriteet võiks olla mõni III samba soodne indeksfond.”
Nüüd ma sain aru, miks ma mõnikord Finantsvabaduse gruppi sirvides või investeerimisalaseid materjal lugedes leian end tavaliselt pead kratsimas. Facebookis ja üldiselt veebis ongi aktiivsemad postitajad ilmselt ettevõtliku mõttelaadiga inimesed, kellele on loomuomane ise kogu aeg aktiivselt uusi võimalusi otsida. Seepärast ongi käsitletavad teemad rohkem huvipakkuvad ettevõtlikule investeerijale kui minusugusele alalhoidlikule tüübile.
Peab tunnistama, et pidasin end raudse närviga tegelaseks, aga see möll ja pealtnäha suured numbrid on ka minul jalad värisema võtnud ja pähe istutanud idee, et äkki peaks sääste aktiivselt paigutama hakkama, kuigi inimtüüp selleks absoluutselt ei sobi. 🙂
Mõistan sind hästi. Olen seda ka omal nahal väga hästi kogenud, kui oluline on see, et valitud investeerimisstrateegia oleks kooskõlas meie loomupärase karakteriga. Siis tuleb kõik sujuvamalt, on mugavam ja isegi ka motiveerivam edasi püüelda.
TD Ameritradega on kellelgi koemusi?
LHV limiithinnaga tehingutele lisanduv 3 EUR teeb LHV praktikas Swedist ikkagi kallimaks.
Ja ETF-ide asemel on tänaseks vist mõistlikum osta Roburi fonde. Puuduvad tehingutasud ja kogukulu on samuti madal, alates 0,2%
Nii on. Mul oli korraks ka mõte Roburi fondidest üks pikk ja põhjalik analüüs kirjutada, aga eks näis.
Tahtsin just kirjutada kommentaari Roburi fondide kohta, aga keegi jõudis ette.
Alustan see aasta indeksitesse investeerimist ja kulude tasandil tundub hetkel tõesti Roburi fond parim lahendus. Eks tootlikkus on teine teema.
Mina olengi see alustav investor, kes enda ettevõttele – annan omanikuna laenu, kiiruga IB konto ära tegi ja arvutuse tegemata jättis. Ühtegi ostu pole veel teinud ja jäingi nüüd mõtlema. Plaanis oli esimesel aastal 10K sisse panna ja siis iga kuu 300 eurot. Sellise tempoga ma 100K piiri niipea ei ületa ja 100 eurosest kulust aastas ei pääse.
Aga sellegipoolest ajavad segadusse kommentaarid, et ettevõtte alt ikka IB soodsam. Kui ma annan omanikuna laenu, siis siin vist mul nö seda ettevõttes raha liigutamise kasu ei tule? Kust see kasu siis tekib, mida ma oskaks ka arvutada? Praegusel juhul selliste summadega toimetades 10a vaates ongi mul vist sõelal kaks varianti: ettevõtte IB (1000.- + LEI 55.- + vbl valuuta+dividendidelt tulum) või eraisikuna kvartaalselt panustav LHV konto (360 + limiithinnaorder+kontohoidmistasu+vbl valuuta+dividendidelt tulum???). Millises suunas ma liikuma peaks?
Kahjuks ma nõnda otse sellele küsimusele vastata ei saa – finantsnõustamine on meil täna jätkuvalt vaid pangatöötajatele lubatud pärusmaa. Saan abistada läbi selle, et juhin sinu tähelepanu siis sellele, et jah, ettevõtte alt investeerides ja juhul kui oled sinna laenu andnud, siis tulumaksu vabalt saad kätte oma sisse pandud raha. Samas investeeringutest laekunud dividenditulu välja võttes tuleb maksta makse. Sama kehtib laias laastus ka eraisikuna investeerimiskonto süsteemi kaudu investeerides. Enda sisse pandud raha saab hiljem tulumaksuvabalt välja võtta. Laekunud dividendidega on selline lugu, et kui need on juba välismaal maksustatud, näiteks nagu USA või Saksamaa firmade poolt makstud dividendid, siis ka need saab hiljem investeerimiskonto süsteemist ilma täiendava tulumaksukohustuseta välja võtta.
Kulud – palju sõltub ka tehinguaktiivsusest. Kui plaanid teha rohkem kui 1 tehingu kuus, siis suures plaanis on IB soodsam.
Ühesõnaga, eraisikuna ja investeerimiskonto süsteemi kasutades võid veidi võita maksuefektiivsuses (juhul kui annad eraisikuna ettevõttele laenu ja investeerid nõnda ettevõtte alt), samas kui oled aktiivne tehingute tegija, siis võid kaotada kuluefektiivsuses. Samas juhul kui sinu firma on juba tegutsev või ehk leiad tulevikus viisi ka ettevõtte kaudu tulu teenida, siis saad seda juba päris maksu- ja kuluefektiivselt firma IB konto alt investeerida.
Alustav investor võib ka kasutada IB keskkonnale ehitatud Lynx-i teenust. Igakuist tasu ei ole, kuid aktsia ostud on kallimad: näiteks 1000€ IWDA ETFi ost maksab 5,6€.
Kui oste teha kord paari kuu jooksul, tuleb tehigutasu kokku äärmiselt mõistlik.
Aitäh, et jagasid! Kasutasin ka ise kunagi LYNXi just nimelt sel põhjusel, et kuutasu ei olnud.
Kui LHV maakler on IB siis mis on Swedil?
Ei ole ise kursis. See ei ole väga selline info, mida avalikult kuulutatakse.
https://www.swedbank.ee/static/pdf/private/investor/portfolio/info_mifid_venues_est.pdf
Ohoo, aitäh, Sven!
Tere!
Kas ma sain õigesti aru, et näites, kus osta ETFi üks kord kvartalis, ei kasutatud Kasvukontot?
Sest Kasvukonto puhul ma saaksin suuremad tasud kokku 10 aasta jooksul. Seal läheb 1% ostusummast, mis oleks 300€ ja lisaks iga kuu 0,02% mahust, mis on rohkem kui 300€ . Ehk Kasvukonto puhul iga kvartal 750 euri ETFi investeerides oleksid kulud 10 aastaga üle 600€?
Jah, postituses läbi tehtud arvutused puudutavad ise tehingute tegemist ja nii-öelda tavahinnakirja alusel toimetamist. Oluline meeles hoida, et iga kvartal saame antud näite valguses teha ühe tehingu ehk osta ühte konkreetset ETFi.
Hea info, aitäh!
IB Inglismaa on kontrollitud FCA (Inglismaa finants autoriteet) kaudu, mis on hea. Aga kui hetkel tahan IB konto avalda, siis pean kasutada IB Ungaris. Arvatavasti FCA siis ei tegele sellega ja kontroll sõltub mingi Ungari autoriteet. Kas tead midagi sellest ja kas see ikka on (sama) hea?
Jah, nii on, et IBCE on Ungari finantsjärelevalve all. Kas see on sama hea? Raske öelda. Vaata selle postituse kommentaare, seal sai pikalt neil teemadel arutletud.
Tere!
Tundub, et IB on konto miinimum nõudeid (https://www.interactivebrokers.hu/en/index.php?f=38234) muutnud. Kui saan õigesti aru, siis see tähendab seda, et esimese kaheksa kuu jooksul peaks uuele IB kontole jõudma 10K USD väärtuses vahendeid (commission) ja alates üheksandast kuust vähemalt 2K USD väärtuses vahendeid. Kui neile tingimustele ei vastata, siis rakendatakse vastavat meetmed. Kas te oskate öelda, et kas see vastab tõele või olen asjast kuidagi valesti aru saanud?
Saan aru, et vaatasid sektsiooni Broker Account Minimum. See puudutab maaklerfirmasid, kes soovivad IBd kasutada allhanke pakkujana vms. Tavaklientide jaoks on miinimumnõuded kirjas sektsioonis Client Account Minimum ja seal kehtib ikka sama loogika, et minimaalselt 10 USD per kuu soovib IB saada tasusid (välja arvatud juhul kui varade väärtus on suurem kui 100 000 USD, siis see miinimum ei rakendu). Lisaklausel, mis on viimasel ajal tekkinud on see, et juhul kui varade maht on kontol väiksem kui 2 000 USD, siis on igakuine miinimum 20 USD. 25-aastastele ja noorematele kehtib jätkuvalt madalam miinimum ehk 3 USD kuus.
Tere
Lugesin veelkord Su postituse läbi ja jäin segadusse, et jutt on ikka ise investeerides 1 x kvartalis etf-i, mitte läbi kasvukonto 1x kvartalis ? Aga kui investeerin iga kuu säästva summa nt 200€ või siis kord kvartalis selle 200€ läbi kasvukonto , on siin erinevus tasudes suurem ?
Näited on tehtud nii, et ostad ise. Kasvukonto puhul rakendub ostes alati 1% tehingutasu – ükskõik, mis summa eest ostad või kui sageli. Kui võrdled ise ostmist ja Kasvukonto kaudu investeerimist, siis tasub arvesse võtta ka igakuised konto hooldustasud. Kõige parem on ikka ise arvutused läbi teha vastavalt oma investeerimisplaanile. Oma kulude võrdluse Exceli tabeleid vaadates näen, et kui igakuine investeeritav summa on väiksem kui 125 eurot, siis on kulude mõttes (10 aasta kogukulud) mõistlikum Kasvukonto. Kui igakuine sääst on juba suurem kui 125 eurot kuus, siis on kuluefektiivsem teha tehinguid ise 1x kvartalis. Samas kui mõõdad ainult üle 5-aastase investeerimisperioodi, siis on soodsam ikka Kasvukonto.
Kui on eesmärk investeerida lisaks 3ndale sambale 1 kord kuus veel laiapõhjalisse maailma indeksfondi ja võib olla laiapõhjalisse euroopa indeksisse, siis tundub, et Roburi maailma fond ikka väga soodne võrreldes Kasvukonto, IB või otse panga kaudu investeerides olenemata summast. Mida soovitad teha inimesel, kes tahab lihtsalt iga kuu lisaks 3ndale sambale paar-kolmasada eurot panna raha laiapõhjalisse indeksisse võimalikult kulusäästlikult?
Tõsi Roburi fondidel on päris suur eelis seetõttu, et puuduvad tehingutasud. Teengi just praegu analüüsi selle kohta, et kui kulukas oleks 1x kuus osta ise ETFe vs kasutada Roburi fonde. Ja mitte siis ainult tehingutasude võrdluse võtmes, vaid kogukulude võtmes – tehingutasud, konto hooldustasud, fondide endi haldustasud jne. Seega püsi lainel ja varsti sel teemal põhjalik postitus tulemas 😉
Tere!
Hiljuti tegin endale IB ettevõtte konto ja eile sain sellise emaili:
Dear Client,
While many of our clients actively trade or maintain substantial equity in their account, we have decided to eliminate our monthly inactivity fee so there are no impediments to maintaining an account with IBKR.
Effective July 1, 2021, you will no longer be charged USD 10 for not maintaining a minimum balance or transaction activity.
Our decision to remove inactivity fees aligns us with industry standards and reflects our ongoing commitment to provide clients with low-cost trading solutions.
Näib siis, et IB on likvideerinud igakuise 10 dollarilise püsitasu, mis teeb selle väga kuluefektiivseks maakleriks 🙂
Jah, täpselt nii on! Mis ka ühtlasi tähendab seda, et käesoleva postituse arvutused ja kodumaiste teenusepakkujate võrdlus IBga sellisel kujul enam ei kehti. Eks peab varsti taas uue postituse kirjutama 🙂
Tere!
Investor peaks võimalusel eelistama aktsiat eurodes, et vältida valuutavahetuse kulusid ning ka valuutariski. USA populaarsed aktsiad nagu Nvidia, Apple, Tesla leiab ka Euroopa börsilt(nt Xetra) eurodes, küll aga on kõigil sellistel aktsiatel tavaliselt 2-3% madalam ajalooline tootlus. Millest see tingitud on?
Ma ei ole neid tootluseid nõnda ise võrrelnud ja ei oska kommenteerida. Tahaks öelda, et võib-olla on tegu kursivahega ehk konverteerimise ajahetke erinevusega või siis kauplemispäevade (kauplemissessioonide) arvestuse erinevusega.
Üks kulu, mis selliste investeeringute puhul tegelikult alati kaasneb ja millest väga ei räägita on hoidmistunnistuste halduskulu. See tähendab, et väga sageli on nii, et see, mida teiseselt börsilt ostad ei ole mitte aktsia, vaid aktsia hoidmistunnistus (ADR või GDR) ja nende hoidmistunnistuste eest võetakse vähemalt 1x aastas tasusid.
Tere! Aitäh sisukate kirjatükkide eest!
Siin on olnud juttu ja võrldust IB-ga. Kas IB on peamine alternatiiv või saab sinna konkurentsi kõrvutada ka nt Saxo ja eToro ja näiteks ka meie oma Change Investi?
Aitäh,
Rando
Võta heaks! Eks ikka saab erinevaid panku ja maaklereid kõrvale tuua. Siin on 3 peamist valdkonda, mida silmas pidada: 1) erinevad tasud (tehingu, valuutavahetuse, konto halduse) 2) väärtpaberite valik, mida kaubelda saab 3) maakleri taust, usaldusväärsus, varade kaitse jmt. Iga investori ja kaupleja jaoks on olulised erinevad asjad. Näiteks minu jaoks kuigi tasud on olulised, siis kuna hoian enda jaoks suure osa varadest maaklerkontol, siis tahaks, et tegu oleks läbipaistva ja usaldusväärse maakleriga. See on väga suur vahe, kas “mängid” paarisaja-paarituhande euroga või paigutad ikkagi aastaid kogutud sääste.
Tere Märten
Ei leidnud vastavat teemat, kuigi vb sellest juttu olnud.
Kas on aktsiatel sisulist või muud vahet, kui osta Usa aktsiad Euroopa börsilt?
Saan aru, et enamus suured ettevõtted on esindatud euroopa börsidel.
Nt Apple. Saksa börsilt saan osta eurides, ei peaks LHV-d kasutades maksma valuuta vahetuse tasu.
Apple Inc. (AAPL)- Apple Inc. (APC.F)
Tänud arvamuse eest.
See on jah selline veidi maitse asi tegelikult. Kauplejatele meeldib vaadata iga aktsia puhul ennekõike kodubörsi, sest seal on rohkem kauplemismahtu, tehniline analüüs töötab paremini jne. Samas pikaajalise erainvestori vaatenurgast lähtudes pole suurt vahet. Kui on võimalik kuluefektiivsemalt kätte saada, siis miks mitte. Samas tasub teada, et dividende makstakse tavaliselt siiski originaalvaluutas ja rakenduvad ka firma koduriigi maksumäärad. Lisaks tasub uurida, kas tegu on paralleelnoteerimisega (dual listing) või kaupleb see väärtpaber börsil kui ADR/GDR. Need viimased on juriidiliselt mitte aktsiad, vaid aktsiate hoidmistunnistused ja neile rakendub tavaliselt ka väike iga-aastane haldustasu. Apple puhul peaks Saksa Xetral kauplema nii-öelda tavalised aktsiad.
Tere, Märten
Edukat uut aastat!
Kuidas aru saada sellest, et ”Mida suurem portfelli väärtus, seda suuremad hooldustasud.” ?
Kuidas praktiliselt panga/maakleri hooldusmaht suureneb, kui minu portfell kasvab? Lihtsameelselt võiksin ju arvata, et minu portfell on kõigest üks digitaalne arv kuskil serveris, mille väärtuse kasv ei tohiks töömahtu ju liialt mõjutada.
Suur tänu!
Ma ei ole kindel, et seal tegelikult on erilist kulupõhise hinnastamise loogikat taga. Pigem on see lihtsalt hinnastamise mudel, mis võimaldab kasvu pealt kasvatada ka teenustasusid. Analoogselt fondijuhtimise tasule, mis on ka protsent fondi mahust. Tänapäeval on päris palju juba teenusepakkujaid, mis hooldustasusid ei küsi, näiteks kasvõi Interactive Brokers.
Tere,
IB kaudu eraisikuna investeerides, kas tasub ära?
Investeerimiskonto ja maksustamist pean silmas…
Parimat,
Ain
Raske öelda, ei saa ühest vastust anda. Sõltub strateegiast, kauplemisaktiivsusest ja paljust muust. Deklareerimine on selgelt nõrk koht ja nõuab palju aega.
Kas eraisiku investeerimiskonto ühildub IB-ga?
Standardkäsitluse ja seaduste kohaselt ei. On erandjuhte, aga enamusele need ei rakendu.