Juuni dividenditulu ja seiklused portfellis

Mulle meeldivad dividendid. Mis siis, et esialgu on tegu üpris väikeste summadega. Nähes järjepidevalt – kuust-kuusse, kvartalist-kvartalisse, laekumas oma kontole lisaks töötasule raha, mille saamiseks ei tule vahepeal kuigi palju vaeva näha, teeb see rõõmu. Ja tekitab põnevust. Olgugi, et esialgu on laekuvad summad vaid kümnetes eurodes mõõdetavad, aga järjepidevalt dividende ja ka säästetud kapitali edasi investeerides, kasvab dividenditulu lumepall ajapikku aiva suuremaks. Paljuski just progressi jälgimiseks käesolevat igakuiste dividendilaekumiste logiraamatut siinkohal peangi.

Veidi korrektsioonidest ja konsolideerumistest

Jah, ma tean, et ma vandusin alles kevadel, et nüüd on kauplemisega kõik. Paistab, et see oli nii mõneks ajaks ja see lubadus käis ennekõike sihipärase kauplemise kohta 🙂

Igatahes juuni alul jäi silma see, et Dow Jones Transportation Average nime kandev indeks on jõudnud tehnilise analüüsi vaatest lähtudes ühe olulise sihthinnani, proovinud mõned korrad teha uut tippu, kuid ebaõnnestunult ning jäänud liikuma külgsuunaliselt. Indeks näitas üles ka suhtelist nõrkust võrreldes koguturu indeksitega. Seega silmapiiril terendasid vihjed konsolideerumiseks või ka kergeks korrektsiooniks.

Vahemärkusena veidi terminist konsolideerumine (price consolidation). Tegu on tehnilise analüüsi terminiga, mille kohaselt finantsvara hind ei jätka senist trendi ega ei toimu ka selget pööret trendis. Teisisõnu hind liigub mõnda aega suhteliselt kitsas vahemikus. Tõenäoliselt seda kõike te teate isegi. See on koht, kus swing-kauplejad saavad päris edukalt teenida ja pikaajalised investorid sageli võimaluse aktsiaid juurde soetada (eks siin on omad riskid ja nüansid, aga siiski). Igatahes konsolideerumise perioodid on valdavalt ikka määratavad tagantjärele – siis kui näeme, et hind on mõnda aega püsinud teatud vahemikus.

Vaheldumisi terminiga konsolideerumine kasutatakse ka terminit (hinna)korrektsioon (price correction). Enamasti nimetatakse korrektsiooniks hinnalangust vähemalt -10% ulatuses.

Mina olengi valdava osa oma investeerimise elust mõelnud korrektsioonidest ja konsolideerumistest ennekõike läbi hinnaliikumise. See tähendab, et sageli ostan ma investorina nõrkust ehk ootan seda kui aktsia hind langeb -10%, -15% või ka enam. Seega fookuses on esmajärjes hinnamuutus. Viimase aasta-pooleteise jooksul täienenud teadmised hoogsamalt kauplemisega tegeledes on aga minu jaoks andnud sõnale konsolideerumine uue mõõtme. Jah, ma tean, et see on paljude jaoks täiesti iseenesestmõistetav, kuid päris kohale jõudis see asi mulle nüüd hiljuti. Teisisõnu konsolideerumine saab toimuda kahel viisil: 1) hind korrigeerib ehk langeb mõnevõrra ja jääb mõneks ajaks püsima mingisse hinnavahemikku ja 2) hind püsib mingis vahemikus pikemat aega – kuid, isegi kvartaleid või aastaid.

Lülitume nüüd korraks tehniliselt analüüsilt fundamentaalanalüüsile. Kõik eelnev tähendab seda, et juhul kui kui aktsia hind on ette tõtanud firma majandusnäitajatest (ja prognoosidest), siis nii-öelda hinna tagasi “maa peale” tulemiseks on kaks varianti: 1) hind langeb või 2) hind püsib pikemat aega mingis kauplemisvahemikus ja majandusnäitajad jõuavad järele (kasum ja käive jõuavad kasvada ja “õigustavad” paremini hetke turuhinda).

See variant number kaks on minu arvates väga oluline kui rääkida potentsiaalsest hinnalangusele panustamisest ehk lühikeseks müügist. See tähendab, et üleostetud või nii-öelda kallis aktsia ei pruugi korrigeeruda läbi hinnalanguse, vaid ta võib seda teha hoopis ajalises mõõtmes (hind ei liigu pikalt praktiliselt kusagile). Vaadake näiteks kasvõi Apple aktsia hinda alates eelmise aasta septembrist.

Seiklus number üks

Igatahes nüüd tagasi lühikeseks müügi juurde. Eelneva jutu panin suuresti kirja seepärast, et eelmisel suvel niinimetatud stay-at-home aktsiate hinnalangusele panustades sain mõned korrad kõrvetada. Tehnilise analüüsi kohaselt oli set-up sageli perfektne, kuid korrektsioon toimus mitte y-telje (aktsia hinna), vaid x-telje (aja) mõõtmes.

Ühesõnaga eelkirjeldatud olukordades võib teinekord leida päris häid hinnalangusele panustamise ehk short’imise kandidaate. Just sel põhjusel asusin põhjalikumalt uurima Dow Jones Transportation Average indeksi koosseisu kuuluvate aktsiate hinnagraafikuid. Leidsin kokku 5-6 potentsiaalset kandidaati, millest valisin tehinguteks välja 4.

Loogika hinnalangusele panustamiseks oli lihtne: 1) nõrkus kogu sektoris/valdkonnas, 2) nõrkus selle konkreetse aktsia hinnas ehk juba paar kuud on iga järgmine tipp madalam kui eelmine, 3) nõrkus tehnilistes indikaatorites ja divergentsi signaal, 4) päris tugev suhteline nõrkus võrreldes turuindeksiga, 5) väga selgelt määratletav risk (stop-loss tase).

Neile, kelle jaoks kogu eelnev lõik oli justkui hiina keel, siis soovitan soojalt läbi vaadata veebiseminari “Tehnilise analüüsi ABC investorile” salvestuse. Seal käisin läbi nii põhitõed, olulisemad tehnilised indikaatorid kui ka nende kasutamise ja signaalide poole.

Tänaseks on seis selline. Valisin illustreerimiseks välja siinkohal vaid ühe.

Nagu näete, siis tippu ma ei tabanud ja see ei olnud ka eesmärk. Eesmärk oli siseneda tehingusse siis kui riski-tulu suhe on piisavalt selge ja atraktiivne ning tõenäosuslikult puhub hinnalanguse jätkumiseks pigem taganttuul.

Nii palju siis hinnalangusele panustamisest. Nende nelja tehingu all on mul umbes 8-10% kogu ettevõtte portfellist. Ei ole palju, aga juhul kui kauplemisteesid realiseeruvad, siis paar tuhat dollarit kasumit ikka. Risk on piiratud umbes 1000 dollari kandis.

Seiklus number kaks

Praeguste palavate ilmadega ja eriti pärast seda kui olen terve päeva õues veetnud, on mõtlemisvõime ikka päris nigel. Olen siin viimastel nädalatel kuidagi ebatavaliselt palju asju ära unustanud või mingeid pisemaid apsakaid läbi lasknud. Loodan, et põhjuseks ikka palavad ilmad ja mitte vanus 🙂 Igatahes sellel nädalal juhtus nüüd midagi sellist, mille kohta ma olen palju lugenud, omal ajal fondijuhina selle üle rohkelt nalja visanud, kuid mitte kunagi ise oma raha investeerides kogenud. Jah, selleks on see kurikuulus fat finger error ehk tehingu koguse valesti sisestamine.

Minu apsakas oli ebatraditsiooniline ses mõttes, et ma ei pannud mööda nullidega (1000 tüki asemel ei sisestanud 1 000 000 tükki), vaid koguse määramisel vajutasin kogemata valele nupule. Need, kes Interactive Brokers’i Trader Workstation platvormi kasutavad, neile on allolev pilt tuttav. See on tehingukorralduse sisestamise aken. Rohelise kastiga olen ümbritsenud selle koha, kus IB näitab, mitu vastavat aktsiat juba portfellis on.

Igatahes on mul möödunud aasta pandeemiakriisist alates saanud ettevõtte IB kontol kuidagi tavaks nõrkuspäevadel teha väikeseid oste. See tähendab, et mul on portfellis käputäis aktsiaid, mida soovin hoida pikaajaliselt ja kui parasjagu juhtub olema languspäev, siis ostan neid juurde, kasvõi ühe või kahe aktsia kaupa.

Nii ka seekord. Portfellis on üks aktsia, mida tahan omada pikaajaliselt ja tasapisi seda positsiooni ka kasvatada. Enne äpardust oli mul 14 aktsiat (summas ligikaudu 3800 dollarit). Selle asemel, et sisesta nüüd tehingukorralduse aknasse koguseks 1 aktsia, olin mingil veidral põhjusel vajutanud sellele rohelise kastikesega ümbritsetud väljale, mille tulemusena IB sisestab tehingu koguseks automaatselt hetkel portfellis olevate aktsiate arvu (antud juhul oli selleks 14).

Sisestasin seejärel limiithinna ja tehingukorralduse ning kinnitasin tehingu ära. See on nüüd see koht, kus ma tavaliselt alati kontrollin üle, kas kogus sai õige, kas limiithind sai õige, mis on oodatav tehingusumma ja nii edasi. Millegi pärast ma seekord üldse ei mäleta, et ma oleks neid numbreid vaadanud. Ju siis mõtlesin, et tean, mida teen ja kõik käis kuidagi kiirelt – klikk-klikk-klikk.

Igatahes paar tundi hiljem uuesti arvuti taha tulles ja tehinguid Google Spreadsheet tabelisse sisestama hakates avastasin, et asjad ei klapi. Enda arvates olin ostnud 1 aktsia umbes 275 dollari eest, aga kontolt oli kadunud oluliselt suurem summa, umbes 3800 dollarit.

Seega selle asemel, et sel päeval antud aktsiapositsiooni vaid näpuotsaga suurendada, olin selle hoopis duubeldanud. Vaat, kus lugu, eks ole?! Mis te arvate, mida ma siis tegin? Mida teeksid sina sellises olukorras?

Börs oli selleks korraks juba sulgunud, mis tähendas, et kohe apsakat korrigeerida ei olnud võimalik. Oleksin seda saanud teha järgmisel päeval börsi avanedes. Seda ma aga siiski ei teinud. Miks küll? Kohe selgitan.

Nagu eelnevalt öeldud, siis tegu on firmaga, mida ma soovin oma portfellis näha ja veelgi enam, olen algusest peale olnud seda meelt, et mul võiks seda aktsiat portfellis rohkem olla. AGA … ressursid on olnud piiratud pluss iga kord ostes on see aktsia tundunud maru kallis. Seepärast olengi juba päris pikalt muudkui väikeste tükikeste kaupa ostnud, kord 2 aktsiat, siis ainult 1 aktsia ja nii edasi. Nii on kuidagi lihtsam olnud seda tugevust ja kiiret hinnatõusu osta (viimase aastaga on aktsia hind tõusnud umbes +100%, kahe aastaga +700%). Nüüd juhtus siis väikse näpuvea tõttu nii, et endalegi ootamatult duubeldasin kogu selle positsiooni. Ja seejärel tundsin end hetkeks maru ebamugavalt.

Sel hetkel meenusid kohe aga kõik need korrad kui olin minevikus hambaid kiristades ja ebamugavusega võideldes neid tõusutrende ja ekstra tugevate firmade aktsiaid ostnud isegi siis kui fundamentaalanalüüsi kohaselt vaadatuna on tegu olnud pigem kõrge valuatsiooniga. Ikka on kippunud minema nii, et need ostud on end tagasi vaadates õigustanud. Olgu selleks olnud siis mõni kasvuaktsia või ka erakordselt kõrge kvaliteediga dividendiaktsia. Seega nüüd ma olen lihtsalt uudishimulik. Huvitav, kas asjad mängivad sarnaselt välja ka sel korral? 🙂 Eks elu näitab!

PS! Kindlasti ei tasu ülaltoodut võtta kui käitumissoovitust või eeskuju! Iga olukord on erinev, samuti iga investor ja tema riskiisu. Minu jaoks on antud juhul tegu pooleldi õppetunniga oma emotsioonide haldamiseks, näpuvibutusega iseeneda suunas hoolsuse säilitamiseks edaspidi tehinguid tehes ja ka püüdlusega kasvatada oma karakterit.

Miljoniportfelli teekonna ülevaade

Mai kuu kokkuvõttes sai välja hõigatud uus eesmärk – ettevõtte alla 12 aastaga miljoni eurone aktsiaportfell. Arvutasin välja, et selle eesmärgini jõudmiseks peaksin iga kuu soetama aktsiaid vähemalt 3000 euro eest. Juunis läks firma alt investeeringutesse ligikaudu 3600 eurot, millest 1508 eurot moodustasid ETFide ostud.

Suures plaanis on siis pilt selline – eesmärk seal kaugel ja kõrgel ning tänane seis pisikesena all vasakus nurgas.

Esmapilgul võib-olla veidi lootusetu pilt, kuid olles aastaid oma eraisiku portfelli dividenditulu laekumiste üle sarnast progressi tabelit pidanud, siis tean, et küll need numbrid sihipärase tegutsemise käigus ka kasvama hakkavad. Tähtis on püsida kursil ja tegutseda plaanipäraselt.

Juuni dividenditulu

Juunis laekus eraisiku kontodele dividenditulu tervenisti 19 eri firmalt ja ühelt ETFilt. Kokku 1647 eurot, millest päris suure osa moodustas börsil mitte kaupleva Conexus Baltic Grid’i dividend. Tegu on Latvijas Gaze’st eraldunud firmaga. Kirjutasin sellest mõned aastad tagasi selles postituses. Latvijas Gaze oli üks omapärane investeering – soetasin need aktsiad umbes 9 eurose hinnaga, müüsin pealt 10 eurose hinnaga olles vahepeal teeninud pea 3000 eurot dividende (kogutootlus ca +50%) pluss sain justkui tasuta Latvijas Gazest eraldunud võrguettevõtte Conexus Baltic Grid aktsionäriks. Sellest “tasuta” saadud osalusest sain sel aastal dividendidena ligikaudu 1000 eurot, kokku on paari aasta jooksul laekunud umbes 1600 eurot. Oli aeg, kus mulle kohe meeldis selliseid omapäraseid diile välja raalida.

Progressi paremaks jälgimiseks pean ülevaadet ka laekunud dividendidest kalendriaastate lõikes. Tumerohelised jooned tähistavad iga kalendriaasta alul koostatud vastava kalendriaasta dividenditulu prognoosi, tulbad reaalselt kontole laekunud dividenditulu.

Ettevõtte Interactive Brokers’i kontole laekus dividende 188 euro väärtuses. Omanikutulu maksid 2 ETFi ja 10 aktsiat (osad neist veel senini alles jäänud või hiljuti realiseeritud kauplemispositsioonid). Suurim maksja 73 euroga oli energiasektori ETF, mida jupikaupa ostsin 2020. aasta märtsis.