Minu pensioni investeerimiskonto valikud ja Kasvukonto ülevaade

Märkamatult on kätte jõudnud juuli, mis tähendab, et saabuma hakkab esimene tähtaeg pensioni investeerimiskonto avamiseks ja sinna oma II samba säästude kandmiseks. Juhul kui avada pensioni investeerimiskonto (PIK) enne 31. juulit ja teha avaldus oma pensionifondide müümiseks ning raha kandmiseks PIK-ile, saab oma II samba varasid hakata ise investeerima juba alates 1. septembrist. Just seetõttu täna pensioni investeerimiskonto jutuks võtangi ja jagan, mida ise tegin.

Mis on PIK?

Meeldetuletuseks, et PIK ehk pensioni investeerimiskonto on hiljuti toimunud pensionireformi järgne uuendus, mille kohaselt saab nüüd iga inimene soovi korral ise oma II pensionisamba varasid investeerida. PIK on oma olemuselt tavaline pangakonto, kuid see on teatud tunnuste abil teistest pangakontodest eristatav.

Tasub ka meeles hoida, et oma II samba pensioniraha investeerima asudes ja PIK-i valguses teeme me kaks eraldiseisvat otsust. Esiteks, mida teeme juba seni kogutud pensionivaraga ja teiseks kuhu suuname edasised II samba pensionimaksed. Seda näed kohe hästi siis kui lähed internetipangas PIK avaldust tegema.

Pikemalt saad pensioni investeerimiskontost lugeda sellest postitusest. Näidisstrateegiad ja mudelportfellid oma pensioniraha ise investeerimiseks PIK-i abil leiad sellest postitusest.

Miks ma avan omale PIK-i?

Nagu öeldud, siis 31. juuli on esimene tähtaeg PIK avalduste esitamiseks. Juhul kui soovid seni II samba pensionifondi kogutud säästud PIK-ile üle kanda, siis enne juuli lõppu avaldust tehes jõuab raha PIK-ile 1. septembril. On üks selge põhjus, miks avaldus selles voorus ära teha juhul kui soovid ka seni kogutud vara ise investeerima hakata. Selleks on tõsiasi, et kuni 31. detsembrini 2021 kehtib välisaktsiatega tehinguid tehes LHV-s soodsam hinnakiri. Tavaline tehingutasu taks on 0,14% tehingusummast, 2021. aasta lõpuni saab tehinguid teha 0,10% tehingutasu määraga. Minimaalne 9-eurone tehingutasu kehtib siiski mõlemal puhul.

Igatahes mina olen otsustanud, et edaspidi soovin oma II pensionisamba varasid ise hallata. Õnneks on selleks LHV PIK näol olemas ka automaatne ja piisavalt kuluefektiivne lahendus. Põhjused, miks eelistan PIK-i on erinevad. Esiteks olen praktiliselt terve elu tegelenud investeerimisega ja tunnen, et soovin oma pensioniraha investeerida oma nägemuse kohaselt. Teiseks, kuna mul on pensionieani jätkuvalt üle kahekümne aasta aega, siis soovin rakendada üpris agressiivset ja kasvule orienteeritud strateegiat. Kindlasti ei ole see sobilik kõigile, kuid ise tunnen täna, et minu dividendiaktsiate portfell juba tagab teatud stabiilsuse ja II samba investeeringutega olen valmis panustama veidi rohkem kasvupotentsiaali omavatele aktsiatele ja aktsiaturgudele.

Lisaks on ka üks emotsionaalne aspekt – PIK lahenduses olev pensioniraha tundub kuidagi rohkem oma. Ma tean, et see ei ole ratsionaalne argument, aga me kõik oleme inimesed koos oma emotsioonide ja tunnetega ning mina täna lihtsalt tunnen nii.

Kuidas avada pensioni investeerimiskontot?

Kuidas siis see PIK-i avamine käib? Selleks logisin sisse oma internetipanka ja asusin PIK avaldust täitma. Seda saad teha ka selle lingi kaudu.

Minul avanes PIK avalduse nupule klikates järgmine pilt.

Kinnitasin, et annan LHV-le volituse suunata edaspidi oma II samba sissemaksed LHV pensioni investeerimiskontole (PIK-ile) ja kinnitasin, et soovin müüa olemasolevad pensionifondide varad ning kanda vabaneva raha vastavatud pensioni investeerimiskontole. Igaüks saab ise vabalt otsustada, mitu protsenti juba kogutud varadest PIK-ile suunata. Nagu ülaltoodud pildilt näha, siis minu valik oli kõik ehk 100%.

Vajutus nupule „Edasi“ viib PIK-i investeerimise seadistuste lehele, kus on võimalik valida, kas a) hakkad tehinguid tegema ise, endale sobival ajal ja käsitsi, b) kasutad automaatset investeerimist või c) kasutad automaatset investeerimist osaliselt ja ülejäänud raha eest teed tehinguid ise. Kuna soovin seni II samba fondi kogutud suurema summa alul ise investeerida, siis praegu sisestasin automaatse investeerimise lahtrisse 1%. Edaspidi soovin lasta automaatselt investeerida 100% igakuistest II samba laekumistest. Hetkel sisestasin selle 1% peamiselt kahel põhjusel:

1. selleks, et saaksin teiega jagada oma automaatse investeerimise strateegiat;
2. selleks, et igaks juhuks vältida olukorda, kus kogu pensionifondist laekuv vara investeeritakse automaatse lahenduse abil kohe ära.

Nagu öeldud siis seni aastatega kogunenud summa soovin ma investeerida ise ja käsitsi. Sellest strateegiast juba veidi aja pärast. Igakuiselt laekuvad II samba maksed soovin aga investeerida automaatselt. Selleks pean septembris muidugi minema internetipangas PIK-i seadistuste lehele ja muutma oma eelistused selliseks, et 100% laekumistest kuuluks automaatselt investeerimisele.

Igatahes oma automaatse lahenduse tarbeks valisin fondivalikust välja 3 börsil kaubeldavat aktsiafondi (valida saab muidu ka ligikaudu 150 üksikaktsia hulgast nii USA, Euroopa kui ka arenevate riikide börsidelt). Minu valik sai tehtud paljuski selle sama loogika alusel, mida teiega ennist jagasin – pigem riskialtim ja kasvu otsiv strateegia. Seega 50% igakuistest II samba laekumistest läheb edaspidi globaalse ulatusega aktsiafondi, mille kauplemissümboliks on VWRL, 25% areneva Aasia piirkonna ettevõtetesse (sümbol AASI) ja 25% USA väikefirmade aktsiatesse (sümbol XRS2). Ideaalis eelistaksin globaalse ulatusega väikefirmade fondi või mõnd teist indeksit järgivat väikefirmade fondi, aga sel korral jääb nii.

Kui valikud tehtud, siis kõige kinnitamise järel saabubki juba teavitus, et leping on sõlmitud ja raha võib PIK-ile oodata 1. septembril 2021.

Seni kogutud raha investeerimine

Kõik eelnev puudutas automaatse investeerimise poolt ehk seda, mis hakkab alates septembrist toimuma minu tulevaste säästudega. Seni II samba pensionifondi kogutud säästud soovin aga samas investeerida käsitsi. See tähendab, et selle jaoks saan välja valida ükskõik missugused väärtpaberid, ka need, mida PIK lahenduse automaatse investeerimise raamistikus ei pakuta.

Kuigi seni kogunenud raha investeerimise plaan veel päris 100% paigas ei ole, jagan teiega vähemalt põhimõtteid ja seda, mis on paigas. Olulise ja kõige suurema osa pensionifondi osakute müügist vabanevast rahast soovin suunata kõige laiapõhjalisemasse globaalse ulatusega aktsiafondi, mis täna kättesaadav on. Kui veel aasta tagasi oli selleks Vanguard FTSE All-World UCITS ETF ehk juba ka eelnevast tuttav VWRL, siis nüüd on turule tulnud üks veelgi laiapõhjalisem indeksfond. Pealegi veel selline, mis järgib vastutustundliku ja jätkusuutliku investeerimise põhimõtteid (ESG). Selleks fondiks on Vanguard ESG Global All Cap UCITS ETF. Kirjutasin sellest ETFist pikemalt selles postituses.

Kuna dividendimaksete saamine II pensionisamba raha investeerimisel ei ole oluline, siis pigem eelistan akumuleerivat ehk dividende automaatselt edasi investeerivat versiooni, mille kauplemissümboliks NYSE Euronext Amsterdami börsil on V3AA. Nagu öeldud, siis sellest fondist saab seni II sambasse kogunenud raha puhul üks peamine rahapaigutus.

Lisaks plaanin seni kogunenud raha eest osta veel 2-3 ETFi. Tõenäoliselt kiikan mõne väikefirmade ETFi ja mõne temaatilise ETFi poole. Nende täiendavate ETFide ostmisega püüan tõsta portfelli pikaajalist kasvu- ja tootluspotentsiaali.

ETFidesse plaanin tänaseks kogunenud ligikaudu 57 000 eurost investeerida 85%. Ülejäänud 15% jätan kolme kõrge kasvupotentsiaaliga üksikaktsia tarbeks. Igaühte neist on plaan investeerida 5% seni kogunenud II samba varadest. Mis need kolm aktsiat täpselt on, selgub septembris. Kuna tegu saab olema ühekordsete ostudega, siis püüan hoolikalt jälgida sisenemishinda ja soetada midagi, millel on ühtaegu nii kasvupotentsiaali ärilises mõttes, aga ka tootluspotentsiaali investeeringu mõttes. See tähendab, et sihin mõnd keskmisest kiiremini kasvavat ettevõtet, mis kaupleb mõistlikul hinnatasemel (soodsast ostukohast võib selliste aktsiate puhul tänases turuolukorras vaid unistada).

Seega jaotan seni kogunenud pensioniraha 3-4 ETFi ja 3 üksikaktsia vahel nii, et ETFide summaarne osakaal on 85% ja üksikaktsiatel 15%.

Minu Kasvukonto ülevaade

Lõpetuseks ka Kasvukonto ülevaade. Oma Kasvukonto väljavõtet vaadates näen, et juuni lõpu seisuga on konto väärtus 3 148 eurot. Huvi pärast tekkis soov täpsemalt sotti saada, et kust siis see raha kokku kogunenud on. Kontoväljavõtte uurimine näitab, et igakuise 100-eurose püsimakse tulemusena olen kontole sisse maksnud 2 100 eurot.

Mikroinvesteerimisest on lisaks laekunud 484 eurot ehk keskmiselt 23 eurot kuus. Seda on vähem kui ma alul ise arvasin, aga eks siin on põhjuseid mitmeid: 1) ma töötan kodust ehk linna peal igapäevaselt pangakaarti ei vibuta, 2) kaks pandeemia episoodi, mil poes käimine oli tavapärasest harvem, 3) mul puuduvad igasugu regulaarsed igapäevaostud nagu hommikukohv või lõunasöök jmt.

Tasudeks on selle pea kahe aasta pikkuse Kasvukonto kasutamise jooksul kokku kulunud 34 eurot, mis moodustab ligikaudu 1,3% ise sisse pandud rahast ja 1,07% hetke turuväärtusest. Tasudena võtsin arvesse nii tehingutasud kui ka alates teisest aastast rakendunud konto haldustasud.

Juuni lõpu seisuga olin dividenditulu saanud ligikaudu 30 eurot. Samas tänaseks juba laekunud juuli dividendimakse, mida eeltoodud number ei sisalda, oli nüüd juba üle 15 euro.

ETFi hinnatõus on panustanud 568 euroga, mis teeb kogutootluseks üle vähem kui 2-aastase kogumise perioodi pea +22%. See on ju päris hea! Keskmiseks aastaseks netotootluseks, kus kõik kulud juba arvesse võetud, tuleb +13,6% aastas. Meenutuseks – aktsiaturgude ajalooline keskmine on vahemikus 8-12% aastas.

Ja mõelda vaid, see on tootlus, mis on arvutatud nõnda, et igakuiselt lisan muudkui värsket raha juurde. See tähendab, et selle aasta juuni alul lisatud raha on investeeritud olnud kõigest 1 kuu, mais lisatud 100 eurot kõigest 2 kuud ja nii edasi. Lisaks võib nüüd öelda ka seda, et olen oma Kasvukontoga läbi käinud nii tulest kui veest ehk siis pandeemiakriisi krahhist ja sellele järgnenud kiirest taastumisest. Kõige selle valguses on tulemus ikka täitsa tubli. Eriti kui arvesse võtta seda, et minult on kogu see asi nõudnud selle pea kahe aasta peale umbes paarkümmend minutit aega. Esimene kord Kasvukontot üles seades ja siis igal aastal ka väikest nupuvajutust internetipangas selleks, et Kasvukonto kenasti investeerimiskonto süsteemi kontona Maksuametile deklareerida. Küll need mugavustooted on ikka toredad!

Tegemist ei ole investeerimissoovitusega. Investeerimisteenuste pakkuja on AS LHV Pank. Tutvu tingimustega ja riskidega lhv.ee ja küsi nõu asjatundjalt. Artikkel on valminud koostöös LHV Pangaga.