Mulle meeldib arengute ja uuendustega kursis olla. Eriti kui need puudutavad kasvõi pisutki finantsmaailma. Viimaste nädalate jooksul on päris palju huvitavat toimunud NFTde maailmas. Seega täna võtangi jutuks NFTd (non-fungible tokens) ehk krüptokunsti ja digitaalse kollektsioneerimise.
Mis on NFT?
NFT on lühend inglisekeelsetest sõnadest non-fungible token. Alustame sõnast fungible. Hea eestikeelne vaste on siinkohal asendatavus või ka vahetatavus. Näiteks paberraha on asendatav. Ei ole suurt vahet, kas minu rahakotis on kaks 5-eurost rahatähte või üks 10-eurone rahatäht. Nende väärtus on sama, nende ostujõud on sama. Paberraha on lihtsalt vahetatav ja see vahetamine kuidagi selle raha väärtust minu jaoks ei muuda.
Ka krüptoraha on asendatav. Kui soetan omale ühe bitcoini, müün selle siis maha ja nädala pärast ostan uuesti tagasi, siis see, mis loeb, on see, et mul on 1 bitcoin. Ei ole sisulist vahet, kas see on see sama elektrooniline kanne, mille soetasin kuu aega tagasi või alles täna. Tema väärtus, selle sõna laiemas tähenduses, on ikka sama.
Sõna non-fungible viitab sellele, et tegu on asendamatute objektidega. Objektidega, mis on unikaalsed. Objektidega, millel on rida omadusi või karakteristikuid, mis teda teistest eristavad. Heaks näiteks on siinkohal maalid. Leonardo da Vinci poolt maalitud Mona Lisa on unikaalne. Nii selles mõttes, et teda ongi ainult üks kui ka selles mõttes, et ta näeb välja unikaalne.
Seega kui räägime millestki, mis on non-fungible ehk asendamatu, räägime ühtlasi millestki, mis on unikaalne. Millestki, mida on maailmas ainult üks. Kui midagi on oma originaalkujul olemas ainult üks, siis loomulikult on meil tegu olukorraga, kus pakkumine on piiratud. Olukorraga, kus väga lihtsalt võib tekkida nappus (scarcity). See on suurepärane põhjus ja põhjendus selleks, et selle unikaalse objekti hind võiks tõusta.
Sõna token lühendis NFT viitab sellele, et meil on olemas digitaalne ehtsust tõestav sertifikaat. Seega meil on unikaalne digitaalne objekt ja selle ehtsust tõestav sertifikaat (kinnituskiri). Just see ongi NFT.
Milliseid NFTsid on olemas?
Üks esimesi kollektsioneeritavaid NFTsid oli 2017. aastal loodud CryptoKitties. Mäng, kus oli võimalik osta, müüa ja aretada krüptokiisusid. Iga krüptokiisu oli NFT ehk digitaalne objekt koos selle ehtsust tõestava ja omandit kinnitava sertifikaadiga.
Täna leiab NFTsid nii videomängudest, digitaalse kunsti vallast kui ka spordiga seotud mälestusesemete vallast. Näiteks on olemas selline keskkond nagu NBA Top Shots, kus on võimalik omale soetada mingi kindel videoklipp näiteks sellest, kuidas Kevin Durant pealt paneb. Näiteks see Lebron Jamesi pealtpaneku videoklipp vahetas hiljuti omanikku 208 000 dollari eest ja on hetkel müügis 1 000 000 dollarilise hinnaga.
Kui sa oled nagu mina, siis tõenäoliselt on sinu esimene küsimus järgmine: mille pagana päralt peaks keegi omale soetama miljoni dollariga 5 sekundi pikkuse videoklipi, mida saab tasuta iga kell vaadata näiteks Youtube kanalil?
Ega siin ratsionaalset ja mõistliku vastust ei olegi. Üks kõige paremaid selgitusi minu jaoks pärineb turunduseksperdi Gary Vee suust:
Inimesed on läbi aja igasugu imelikke asju kogunud, kes kaisukarusid, kes külmkapimagneteid, kes tikutopse. Inimesed oma olemuse tõttu lihtsalt koguvad vara, koguvad asju. Kui sinu tikutopsikogu on kodus, siis on seda suhteliselt keeruline demonstreerida, aga kui sinu kogu on digitaalne ja veebis, see on teine lugu.
Gary Vee
Viimase 24 tunni jooksul on omanikku vahetanud üle 81 tuhande NFT enam kui 453 miljoni dollari väärtuses. Jah, käive üle 453 miljoni dollari viimase 24 tunni jooksul. Katsuge öelda, et see ei ole märkimisväärne summa?! Muide, viimase kauplemispäeva Balti börsi kogukäive oli 6,7 miljonit eurot.
Siin on viimase 3 kuu NFTde käive tükkides (ülemine paneel) ja dollarites (alumine paneel).
Viimaste nädalate vaieldamatult kõige populaarsem on olnud CryptoPunks nime kandev kollektsioon. Sellel graafikul on viimase 24 tunni kõige enimkaubeldud kollektsioonid koos tehingute arvu ja kauplemiskäibe numbritega.
Kel huvi erinevate kollektsioonide vastu, siis üks populaarsemaid NFT platvorme on OpenSea.
Lisaks niinimetatud kollektsioneeritavale krüptokunstile, on üha enam populaarsust kogumas ka videomängudesisesed NFTd, mis augustis on moodustanud ligikaudu poole kogu NFTde käibest.
Miks seda kõike vaja on?
Tõenäoliselt tekib paljudel, kes esimest korda sellest kõigest kuulevad rohkelt küsimusi. Lisaks juba ülalpool mainitud, milline terve mõistusega inimene maksab kümneid tuhandeid või miljoneid pildifaili eest, ka see, et miks seda kõike üldse vaja on?
Ma arvan, et siinkohal tuleb nüüd eristada kahte tahku: 1) digitaalse krüptokunsti NFTsid endid (näiteks NBA Top Shots, CryptoPunks jmt) ja 2) kasutatavat tehnoloogiat.
NFTdest ehk kollektsioneeritavatest digiobjektidest rääkides tundub mulle olukord järgmine. Meil on maailmas päris suur hulk krüptomiljonäre. Inimesi, kellest ka paljud elavad suure osa oma elust ekraanide taga ehk digitaalses maailmas. Selles maailmas, eriti kui tegu on mõne videomängu või metaverse maailmaga, on materiaalsetest jõukuse väljendamise objektidest vähe tolku. Selleks, et silma paista, pead sa omama midagi, millega sa saad eputada selles digitaalses maailmas. NFTd ehk omandiõiguse sertifikaadiga digiobjektide kollektsioonid sobivad selleks suurepäraselt. (PS! Omandiõigusega on NFTde maailmas ka kusjuures veidi segased lood – enamasti jääb intellektuaalse omandi õigus siiski teose loojale/autorile mitte NFT ostjale).
Teine põhjus, miks NFTde maailmas hinnad puha pööraseks läinud on peitub sotsiaalmeedias. Meemiaktsiate maania ei käi läbi mitte ainult aktsiabörsidelt, vaid ka krüptovarade maailmast. Olgu selleks siis krüptovaluutad või NFTd, momentum ehk kiire hinnatõus tõmbab tähelepanu ja toob turule uusi osalejaid ning uut raha.
Teine mündi pool kogu selles hetke NFTde hulluses on kasutatav tehnoloogia. See on midagi, mis mõnes mõttes justkui on täna olemas, aga nagu ei ole ka. Täna on see tehnoloogia suuresti kasutust leidnud pigem meelelahutusliku sisuga projektides nagu kõik need samad ülalmainitud digiobjektide NFTd.
Samas potentsiaali on palju rohkemaks. Huvitava visiooni järgmiseks 5-15 aastaks on selles videos välja käinud see sama Gary Vee, kellest enne veidi juttu oli. NFTde tehnoloogiast hakkavad tulevikus kasu lõikama nii kirjanikud, muusikud, sportlased ja spordiklubid kui ka kinnisvaraomanikud. Üks potentsiaalikamaid omadusi on minu arvates kindlasti niinimetatud sisseehitatud autoritasu iga müügitehingu pealt.
Krüptovaluutade seos NFTdega
Räägime veidi ka sellest, kuidas on kogu krüptovaluutade ökosüsteem seotud selle NFTde maailmaga. Väga lihtsalt. Suur osa NFTdest on ehitatud Ethereumi platvormile. See tähendab järgmist – selleks, et soetada omale mõni NFT, tuleb selle eest maksta Ethereumi platvormi valuutas ehk Ether’is, lühend ETH.
Samas praegune Ethereumi platvorm on NFT tehingute tegemiseks suhteliselt aeglane ja ka kallis lahendus. Tehingutasud ehk niinimetatud gas fee’d ulatuvad 10-30 dollarini per tehing. Tasapisi on turule tulemas uusi krüptovaluutade platvorme, mis on nii kiiremad kui ka odavamad. Üks võimalus NFTde populaarsuse tõusust osa saada ilma NFTsid ostmata on kiigata just nimelt selliste krüptovaluutade poole. See on aga hoopis täiesti eraldiseisva postituse teema. Või siis hoopis veebiseminari.
Veebiseminar: “Krüptovarad investeerimisportfelli osana”
Seda postitust kirjutades tekkis mõte, et ehk on paslik teha üks krüptovaradele keskenduv veebiseminar. Selline, kus vaatame, kas ja kuidas kaasata krüptovarasid pikaajalisse investeerimisportfelli.
Ütlen kohe ära, et ma ei pea end mitte mingil kujul krüptovarade valdkonna spetsialistiks. Ega ka krüptokauplejaks. Küll aga pistsin varba vette juba 2017. aastal ehk olen näinud ja ka oma (väga väikese) krüptoportfelliga kogenud juba üht-teist. Olen seni olnud 100% osta-hoia investor. Krüptovarade kontosid erinevatel platvormidel on mul tänaseks vist juba 5 või 6. Samuti olen avanud konto oma ettevõttele. Soovingi sellel veebiseminaril jagada kõike seda, mida selle aja jooksul õppinud ja kogenud olen. Kaasa arvatud seda, mida olen ostnud, miks, kuidas ja mis sellest kõigest tänaseks saanud on.
Võtame jutuks need teemad:
• krüptovarade turu ülevaade;
• krüptovarad pikaajalise investori vaatepunktist;
• miks kaaluda krüptovarade lisamist portfelli;
• milliseid krüptovarasid kaaluda;
• milliseid krüptosid leiab minu portfellist;
• kuidas üles ehitada investeerimisstrateegia;
• kuidas krüptovaradesse investeerida;
• investeerimine eraisikuna vs läbi ettevõtte;
• juhised ettevõttele konto avamiseks Kraken platvormil;
• sisevaade Kraken platvormile;
• kuidas teenida tulu (intressi) juba ostetud krüptovaradelt.
Veebiseminari toimus 4. oktoobril. Ligipääsu veebiseminari videosalvestusele ja slaididele saad omale lunastada siit.
Pärast ostukorvi tellimuse kinnitamist, kontaktinfo sisestamist ja pangalingi vahendusel makse tasumist jõuavad juhised veebiseminari videosalvestuse vaatamiseks automaatselt Sinu e-mailile. Juhul kui seda ligikaudu 5 minuti jooksul juhtunud ei ole, siis kiika igaks juhuks ka rämpsposti ja pakkumiste kataloogidesse. Küsimuste korral võta ühendust blogi kontaktivormi kaudu.
Suur rõõm on lugeda ja tõdeda, et enda huviorbiit kattub ka kogenumate investeerimisgurude omaga ning thumbs up selle eest, et niivõrd rasket teemat võttad ette ja kannad lihtsas loetavas eesti keeles.
Aitäh kommentaari eest! Mul ka ikka hea teada, et teema ka mõne teise investeerimishuvilise radaril.
Saan aru et kogu see nn krüptokauplemine langeb osaliselt sinna NFT maailma ning terve mõistus seda iharust ei saagi mõista. Samas seni kuni on nõudlust miks siis mitte nende ullikest pealt teenida.
Olen aru saanud et sinu näol on ikka tegemist investeerimis proffiga (oled seda õppinud ja ka töötanud sel alal, ja töötad ka nüüd küll juba enda jaoks). Tekkis küsimus miks peaks üks investeerimise proff kütma väheharitud inimeste krüptokauplemise kirgi. See oleks nagu astronoomia professor annaks tasulisi astroloogia tunde. (see et seal on raha ei ole ju mõistlik põhjus).
Aitäh kommentaari eest! Ma siiralt loodan, et selle postituse näol ei tundu nagu oleks tegu kauplemise kirgi üles kütva postitusega. Pigem soovin avada teemasid, mis paljude radarile ei jõua, kuid on investeerimismaailmaga seotud.
See on ka täpselt see, mida tegelikult veebiseminaril põhjalikult lahata tahaks. Nagu kirjutasin, siis ise olen seda maailma jälginud alates 2016. aastast ja 2017. tegin oma esimesed katsetused. Siis, tänaseks juba 4-5 aastat tagasi oligi suuresti tegu minu jaoks õhuga – projektid, mis läksid püüdma igasugu pool-võimatuid ja ulmelisi eesmärke. Tänaseks on päris palju muutunud. Meil on olemas reaalsed rakendused. Mõtle sellest näiteks nii: kui loodi mobiiltelefonide Androidi operatsioonisüsteem, siis eraldiseisvalt polnud see asi suurt väärt. Samas kui nüüd on kümneid ja kümneid mobiilifirmasid, kes operatsioonisüsteemina kasutavadki Androidi, siis see tarkvara on juba midagi väärt. Teine aspekt, viimase aasta-pooleteise jooksul on hakatud tõsiselt looma infrastruktuuri selleks, et ka niinimetatud suur raha (pensionifondid, investeerimisfondid, kindlustusfirmad jne) saaks krüptovarade turule siseneda. Pikemalt ja koos näidetega sellest kõigest juba veebiseminaril.
Minu soov on seminaril lahata, analüüsida ja läbi mängida eri stsenaariumid, mis puudutavad krüptovarade kaasamist oma portfelli. Mina jagan andmeid, arvutusi ja lihtsamaid mudeleid, otsuse teeb igaüks ikkagi ise. Kindlasti on paljude jaoks tulemuseks see, et portfelli need asjad ei sobi, aga sel juhul on tegu vähemalt teadlikult tehtud otsusega, olles kaalunud poolt ja vastu argumente ning mõeldes asja enese jaoks läbi. Ma siiralt loodan, et need, kes esimest korda kogu selle maailmaga kokku puutuvad, neile on minu lähenemisest oluliselt rohkem kasu kui krüptokauplemist promovatest maaklerfirmade reklaamvideodest.
Tänud vastuse eest. Tore kuulda et terve mõistus ei ole kuhugi kadunud. Küsima ärgitas ikka see müügipunkt pakutud seminaril : juhised ettevõttele konto avamiseks Kraken platvormil.
Androidiga ma seda ei võrdleks, kuna sel on sisend ja väljund ja omanik ning pakub millegile lisaväärtust ning kvalifitseerub rohkem nagu “toote pakendiks”. Krüptol on aga ainult valem mis pole isegi uus mitte (ja isegi kui seda kuskil kasulikus rakenduses kasutada, siis sel rakendusel puudub igasugune finants seos “krüptovaluutaga”), mõnedel “krüptovaluutadel” aga pole sedagi, on ainult lubadus. Ning täna toodetakse kõikneed mõttetud krüptoarvutused elektriga mis võiks olla kasutatud hoopis mujal paremini.
Aga tänud arutelu tõstatamise eest, sarnaselt teistele eetilistele investimise valikutele (ala meelemürkide tootjate aktsiaid ei osta, rohelised energiad ainult) võik olla ka valik et “Rumalate pealt kasu ei lõika”, mis siis välistaks krütod jt sellised ettevõtmised mis baseeruvad ainult lootusel et ehk keegi maksab.
Siis on hästi kui selgitustest kasu oli.
PS! Krüpto maailmas on juba mõnda aega teemaks energiaintensiivsetelt lahendustelt parematele liikumine, märksõnaks proof of stake kontseptsioon.
See postitus sisaldas täpselt seda kõike, mille kohta lugeda tahtsin. Ja pisut enamgi jätkuhuvi tekitamiseks! Tänks Märten, saadan lugemissoovituse ka sõpradele edasi.
No näed, läks täppi! Aitäh, et loed, kommenteerid ja jagad!
Tere. NFT mängud näiteks pakuvad võimalust vähem arenenud maade elanikel elatist teenida. Nimelt olen ise tegev Axie Infinity mänguga ning jagan välja scholarshipe, ehk rendin välja mängu tegelasi ning kasumi jaotan 50/50. Mängu mängides on võimalik teenida SLP tokeneid mida saab kerge vaevaga dollariteks vahetada. Päevane käive Axie Infity turul on 21 miljonit dollarit päevas. Play-to-earn mänge on tulemas veelgi.
Suur aitäh kommentaari eest! Alati on huvitav kuulda praktikutelt, kuidas asjad mingis kitsas valdkonnas käivad.
Tere
Mõnus silmaringi laiendav postitus.
Olen nüüdseks kõik sinu blogi postitused läbi lugenud, alates kõige esimesest (võttis mõned tunnid aega). Igatahes on olnud väga huvitav jälgida ühe investori kasvamist/ kujunemist läbi aja. Kõige enam hindan sinu postituste puhul seda, et teemade analüüsid on põhjalikud, kuid see eest hästi kergesti loetavalt ning arusaadavalt kirja pandud. Viimasel ajal on jäänud vähemaks neid filosoofilisemat laadi postitusi, millest on pisut kahju. Samas annan aru, et ajas huvid ning fookused on alati ajalises raamis liikuvad.
Kokkuvõttes on sinu blogi väga hariv ja kvaliteetne lugemine. Loodan, et see kirjutamise pisik sinus ei vaibu.
Parimat
Aitäh heade sõnade eest ja ka selle eest, et ikka lugemas käid! Kirjutamise isuga on kõik hästi, vahest lihtsalt on veidi tempokamad perioodid ja siis tulevad sulest ennekõike päevakajalised postitused. Samas neid filosoofilisemat laadi kirjatükke on paar tükki isegi sahtlisse kogunenud, peangi üle vaatama, kas ehk mõni jätkuvalt aktuaalne ning avaldamiskõlbulik.