Kuna kogu see investeerimise ja finantsturgude teema on mulle vist juba täielikult DNAsse salvestunud, siis minu argipäeva toimetuste hulka kuulub alati erinevate turuindikaatorite ning ka majandusnäitajate uurimine. Viimastel nädalatel olen täheldanud asju, mida ei ole näinud juba kuid, et mitte öelda kvartaleid. See on andnud põhjust taas veidi hoogsamalt ostupoolele asuda. Jagangi alljärgenvalt seda, mis mulle silma on jäänud.
NB! Tegu ei ole kindlasti mitte investeerimissoovitusega ega ka ennustusega. Minu investeerimishorisont on pikk (aastaid) ja riskitaluvus kõrge (meelerahufond kenasti olemas) ning erinevalt kauplejatest olen teatud puhkudel valmis olema ka kannatlik (ootama paar aastat, et asjad välja mängiksid).
Inflatsioon
Üks on selge – inflatsioon on olnud tõusuteel. See tähendab, et erinevate toodete ja teenuste hinnad on tõusnud nii meil kui mujal. Samas ei ole selge, milliseks kujuneb inflatsioon järgmise aasta-kahe perspektiivis. Kas praegune keskmisest kõrgem inflatsioon on mööduv või hoopis mõneks ajaks uus normaalsus? Debatt jätkub ja mõistlikke argumente kuulen maailma helgeimatelt peadelt mõlema seisukoha toetuseks.
Samas selge on see, et nõnda kõrgeid inflatsioonimäära numbreid pole me näiteks Eestis näinud alates 2008. aastast. Septembri inflatsiooninumber oli juba +6,6% ehk aastaga on tarbijahinnad kasvanud +6,6%.
Kuidas mõjutab inflatsioon investeeringute oodatavat tootlust? Erineval moel. On nii positiivne mõju kui ka negatiivne mõju.
Ühtlasi tähendab see seda, et erinevad varaklassid ja investeerimisobjektid käituvad keskmisest kõrgema ja kiireneva inflatsiooni tingimustes erinevalt. Kui tahad sellest kõigest täpsemalt sotti saada ja leida vihjeid, kuidas kaitsta oma portfelli kiireneva inflatsiooni vastu, siis siit leiad 1,5h pikkuse veebiseminari salvestuse, kus kõik need teemad põhjalikult ja näidetega läbi käisin.
Toorainete hinnad kappavad aina kõrgemale
Siin on viimase 5 aasta toorainete koondindeksi (Bloomberg Commodity Index) dünaamika. Viimase aasta-pooleteise tõus on ikka päris muljetavaldav.
Ehk on nüüd lagi ees ja aitab küll? Samas kui lükkame ajahorisondi veidi pikemaks ja vaatame, mida on toorainete hinnad teinud viimase 30 aasta jooksul, siis avaneb meile selline pilt. Nüüd paistavad asjad ikka hoopis teises valguses, kas pole?!
Kõnealune Bloombergi toorainete indeks muide sisaldab endas 30% ulatuses energiakandjate hindu (toornafta, maagaas, õlid jmt), 22% teraviljade hindu (mais, sojaoad, nisu), 18% ulatuses tööstuslikke metalle (vask, aluminium, tsink, nikkel), 17% väärismetalle (kuld, hõbe) ja 13% muid põllumajandussaadusi (suhkur, kohv, puuvill, sea- ja veiseliha).
Olgu öeldud, et toorained ei ole pikaajalise investeerimise valguses olnud kuigi head investeerimisobjektid. Samas kauplemise vaatenurgast lähtudes on võimalik püüda päris suuri hinnaliikumisi. Loomulikult ei ole see lihtne. Turgude ajastamine ei ole kunagi lihtne.
Kel huvi, siis toorainete hindadega seotud börsil kaubeldavaid instrumente näeb sellelt lingilt. Samas olge hoiatatud, et tegu on üpris riskantsete väärtpaberitega. Oma valiku tegemisel tasub olla väga hoolikas nii sisu (mida täpselt sisaldab alusindeks) kui ka vormi osas (kes on väärtpaberi välja andnud).
Mina ise olen läinud seda teed, et pigem panustan mitte toorainetesse endisse, vaid selles valdkonnas tegutsevatesse ettevõtetesse. Ehk siis toorainete asemel ostan toorainete valdkonna firmade aktsiaid.
Investormeelsus on nigelavõitu
Nädalapäevad tagasi jagasin dividendinvestor.ee Instagrami lehel sellist graafikut.
Mida see näitab? Seda, et optimiste napib. Keskmiselt vaid 33% küsitletud investoritest olid järgmise 6-12 kuu perspektiivis aktsiaturu osas optimistlikult meelestatud. Vaadake nüüd hoolega neid punaseid ringikesi, mis ma graafikule joonistasin. Viimati oli seis sarnane 2018. aasta lõpus ja 2020. aasta varakevadel. Jah, see oli ligikaudu see aeg kui aktsiaturud pöördusid taas tugevale tõusule.
Aga langust pole ju olnudki?
Nii mõnigi võib nüüd küsida, et mis jutt see on, meil pole ju aktsiaturgudel praegu mingit langust või korrektsiooni olnudki.
Jah, kui me vaatame USA suurfirmade aktsiaindeksi S&P 500 liikumist viimase 12 kuu lõikes, siis just täpselt selline mulje jääb.
Samas ärme unusta, et meil on siiski mitte aktsiaturg, vaid erinevate aktsiate turg. See tähendab, et tegelikult on peidus rohkem kui pealispinda (ühte turuindeksit) vaadates paistab.
Näiteks enamuses tehnoloogiavaldkonna aktsiaid koondava Nasdaq Composite indeksi koosseisu kuuluvatest aktsiates pea 51% on langenud tipust vähemalt -20%. Veelgi enam, pea 25% selle indeksi ettevõtetest on kogenud vähemalt -50% hinnalangust.
Või siis võrrelgem USA suurfirmade (S&P 500 indeks, sinine joon) ja USA väikefirmade (Russell 2000 indeks, kollane joon) aktsiate käekäiku 2021. aastal. Väikefirmade aktsiate hinnad pole alates kevad-talvest teinud mitte kui midagi. Ligikaudu 8 kuud konsolideerumist.
Tuletan nüüd siis veel korra meelde, et aktsiaturu korrektsioon võib väljenduda kahel moel: 1) hinnalangusena või 2) kuid/kvartaleid kestva külgsuunalise liikumisena.
Aktsiad on odavamad kui aasta alul
Ülamainitud variant number kahega käib sageli kaasas ka valuatsiooni langus. See tähendab, et igasugu hinnasuhtarvud (P/E, P/S, P/B) langevad. Aktsiad muutuvad odavamaks. Kuidas see võimalik saab olla? Saab ikka. Kui aktsia hind liigub piisavalt pikka aega külgsuunaliselt (püsib samal tasemel), aga firma majandustulemused samas paranevad, muutubki aktsia odavamaks. Aktsia valuatsioon, olgu siis mõõdetuna P/E või muu sarnase suhtarvu abil, langeb.
Siin on tõestus. Ettevaatava hinna/kasumi (forward P/E) suhtarvu alusel on USA suurfirmade aktsiad täna odavamad kui aasta alguses.
[Siin oli üks graafik, mille olin kasutusloa mitte saamise tõttu sunnitud kustutama.]
Ja mõelda vaid, ülaltoodud graafik kajastab USA suurfirmade aktsiate väärtussuhtarvu. Samas nagu mäletame, siis S&P 500 indeks on terve käesoleva aasta ülespoole rühkinud. Mis on siis juhtunud väikefirmade P/E suhtarvudega? Nendega, mille aktsiate hind ei ole 8 kuud juba praktiliselt midagi teinud.
Seega kordan. Aktsiad on täna odavamad kui aasta alul. Kui sa olid agaralt aktsiaid ostmas jaanuaris, peaksid täna olema veelgi agaramalt ostupoolel.
Ma tean nüüd neid kõiki vastulauseid ja vastuargumente, mida kohe välja tahate tuua – tõusvad intressimäärad, kiirenev inflatsioon, pandeemia järjekordne laine, tarneahelate probleemid, Hiina Evergrande maksehäired, poliitilised kemplused ja nii edasi ja edasi. Jah, olen nõus! Need kõik on riskid. Riskid, millest nii mõnigi tõenäoliselt ka ühel või teisel moel realiseerub.
Samas investorina me peamegi olema valmis riske võtma. Ilma riski võtmiseta, ilma määramatuseta, ei ole ka tootlust.
Mis on riskistenaarium täna?
Seega aeg on taas küps, et läbi teha stsenaariumianalüüs. Midagi sarnast, millest kirjutasin 2020. aasta pandeemiakriisi epitsentris. Sel korral oleme nüüd muidugi diametraalselt erinevas olukorras. Toona kartsime osta, sest langus oli hirmutav. Täna pelgame osta, sest tõus on justkui olnud liiga suur.
Igatahes kui sa veel ei ole oma investeerimiseesmärki ja investeerimisstrateegiat paika loksutanud, siis nüüd on selleks hea võimalus. Alusta sellest, miks sa investeerid. Mis on sinu eesmärk? Järgmiseks pane kirja, mida pead tegema, et selle eesmärgini jõuda. Millised investeeringud sind sel teekonnal toetavad, millised investeeringud aitavad jõuda sihile?
Kui sa oled nagu mina ja investeerid olulise osa oma varadest aktsiaturule, siis küsi endalt stsenaariumianalüüsi valguses ka järgmist – kas ma olen oma portfelliga rahul kui järgmise 6-12 kuu jooksul aktsiaturud tõusevad? Kas ma olen oma portfelli jaotusega rahul kui järgmise 6-12 kuu jooksul kogeme mingit hinnalangust? Kumb on tegelikult see päris riskistsenaarium? Kas see, et kaotad ajutiselt portfelli turuväärtuses kui peaks saabuma aktsiahindade langusepisood või see kui istud suurelt rahas ja jääd ilma potentsiaalsest tõusust?
Pro tip – kasuta päris numbreid. See tähendab, et potentsiaalsed kaotused ja saamata jäänud võidud arvuta välja eurodes. Näiteks minu ettevõtte investeerimisportfelli väärtus on täna ligikaudu 150 000 eurot. Kui saabuks järjekordne -20% aktsiaturgude langus, siis langeks portfelli väärtus 150 000 euro pealt 120 000 euro peale. Minu jaoks on see okei. Jah, see ei ole tore, aga ma tean, et dividenditulu saan ma sellelt portfellilt veidi ikka. Lisaks, kuna investeerimishorisont on pikaajaline, siis küll need aktsiate hinnad taas kord tõusule pöörduvad. Vaja on vaid oma plaanile kindlaks jääda, püsida rajal ning varuda kannatlikku meelt.
PS! Nagu kohe seda postitust alustades kirja panin, siis see ei ole ei investeerimissoovitus ega ennustus. Jagasin oma tähelepanekuid ja nii-öelda põhjendusi, miks viimastel nädalatel taas hoogsamalt ostupoolel olen olnud.
Loodan, et oli huvitav lugemine, said siit midagi uut ja ka mõtteainet oma portfelli tarbeks.
Ühe asja, mis tasub vahest välja tuua, on inflatsioonikordaja arvutamise loogika. Mõnes kohas on seda vahepeal muudetud (peale 2008) või ka enne seda aastat nii et ajaloolised inflatsioonivõrdlused ei ole päris korrektsed (Statistikaameti koha pealt ei oska praegu ise öelda). Lisaks, paljudes kohtades on inflatsioonimõõdupuust välja arvatud kinnisvara, mis teeb inflatsioonimäära veelgi eksitavamaks.
Jah, inflatsiooni mõõdetakse eri riikides veidi erinevalt ning ajas muutub ka see sisendite pool ehk ostukorv. Lisaks on olemas erinevaid inflatsioonimõõdikuid – mõned võtavad arvesse tervishoiukulusid, elamiskulusid (üüri tase), teised samas mitte.
Väga huvitav info!
Võimalik, et ma näen igal pool divergentse aga kui sa vaatad seda viimast price-P/E joonist, siis 2018 toimus hinna double top, esimene tipp 2873 ja siis poole aasta pärast järgmine uus tipp 2941. Aga samal ajal P/E teist tippu ei teinud. Siit ma järeldaks, et oodata on hindade langust ja nii ka lühikese aja pärast läks. Ole hea postita aasta lõpus sama graafik uuesti, vaataks siis taas üle kas hind tegi uue double topi 😀
Mhmm, huvitav vaatenurk. Mu esimene reaktsioon on see, et nende kahe indikaatori vahel ma ise divergentsi üldse ei vaataks, sest P/E suhtarv ei ole arvutatud ainult hinnainfo pealt, seal on sees ka antud analüüsi valguses niinimetatud väline tegur ehk ettevõtete oodatav kasum aktsia kohta. Seega kui juhtumisi peaks muutuma ettevaatav EPS, siis see toob koheselt kaasa P/E suhtarvu muutused ilma, et hind ise üldse liikuma peaks.
Aga no kohe näha, millega oma päevi, õhtuid ja öid sisustad. See divergentside otsimine/märkamine, sellest saab täitsa omaette haigus. Tean seda omast käest 🙂
Huvitav vaatenurk! Tänan!
Võta heaks! Ja see on sul hästi sõnastatud, sest tegu on just täpselt sellega – subjektiivse vaatenurgaga.
Kirjutasid, et sind aktsiate -20%-ne langus ei häiri, kuna sul on muulhulgas olemas ka meelerahufond. Sooviks teada kui suur see on ja kas sa hoiad seda lihtsalt pangakontol või kuskil mujal? Minu küsimus on ajendatud sellest, et “kulutan” kõik säästud väärtpaberitesse ja meelerahufond pea olematu. Ega seda meelerahufondi ei olnud ka enne seda kui kõik säästud maha laristasin…
Mul selle meelerahufondiga on huvitavad lood. Tahaks sellest tegelikult isegi ühe postituse kirjutada. Igatahes täna on mul umbes 2-3 kuu kulude jagu raha pangakontodel ja umbes teist samapalju ettevõtete võlakirjades. Samas huvitava nüansina lisan ka selle, et tegelikult on mul meelerahufond olemas ka ettevõttel. Kuna maksan ise omale palka ja ettevõtte alt igasugu muid regulaarseid kulusid, siis hoian ka seal väikest rahalist puhvrit.
Kas sa pole mõelnud ka oma blogipostitustest videolugusid teha? 🙂
Ikka olen ja umbes aasta-poolteist tagasi neid ka tegin. Kõik videoklipid leiad siit. Vaatamise numbrid jäid siiski suhteliselt tagasihoidlikeks. Võib-olla olid lihtsalt igavad videod, ei tea?! 🙂
Ei saa teiste eest rääkida aga mulle video formaat väga meeldib. Ühe 15-20 minutilise video raames saab ikka kordades rohkem infot edasi anda kui ühe blogipostituse näol. Nt. erinevate investoritega videosilla teel mingeid teemasid arutada, kogemuslugusid rääkida või intervjuusid teha oleks igal juhul väga põnev vaatamine ja kuulamine.
Ma arvan küll, et see videode teema tuleb uuesti päevakorda võtta 🙂
Aitäh, et mõtteid jagasid! Hea teada inimeste eelistusi ja arvamusi.