Mulle meeldivad dividendid. Mis siis, et esialgu on tegu üpris väikeste summadega. Nähes järjepidevalt – kuust-kuusse, kvartalist-kvartalisse, laekumas oma kontole lisaks töötasule raha, mille saamiseks ei tule vahepeal kuigi palju vaeva näha, teeb see rõõmu. Ja tekitab põnevust. Olgugi, et esialgu on laekuvad summad vaid kümnetes eurodes mõõdetavad, aga järjepidevalt dividende ja ka säästetud kapitali edasi investeerides, kasvab dividenditulu lumepall ajapikku aiva suuremaks. Paljuski just progressi jälgimiseks käesolevat igakuiste dividendilaekumiste logiraamatut siinkohal peangi.
Sel korral teen väikse vangerduse ja alustan hoopis dividenditulu numbritest.
Oktoobri dividenditulu
Oktoobri kuu dividenditulu oli ühe 588 euro suuruse erakorralise dividendimakse tõttu prognoositust pea kaks korda kõrgem. Nimelt tegi erakorralise väljamakse üks Suurbritannia ettevõte, mis eelmisel aastal dividenditulu maksmise peatas. Kokku laekus oktoobris dividende 5 ETFilt ja 6 aktsialt 1 146 euro väärtuses.
Parema ülevaate omamiseks jälgin dividenditulu ka kalendriaastate lõikes. Tumerohelised jooned tähistavad iga kalendriaasta alul koostatud vastava kalendriaasta dividenditulu prognoosi, tulbad reaalselt kontole laekunud dividenditulu.
Paari erakorralise dividendimakse toel on nüüdseks käesoleva aasta dividendisaagi prognoos juba täitunud. Kokku on eraisiku kontodele sel aastal laekunud dividendituluna üle 7 000 euro ehk keskmiselt 700 eurot kuus.
Ettevõtte kontole laekus dividende 137 euro väärtuses. Maksjateks 1 ETF ja 4 üksikaktsiat. Ettevõttesse on sel aastal dividende laekunud kokku veidi üle 1 500 euro ehk keskmiselt 155 eurot kuus. Aasta alguse prognoos sai seatud umbes 1 800 euro kanti.
Miljoniportfelli teekonna ülevaade
Kevad-suvel hõikasin välja oma värske investeerimiseesmärgi – ettevõtte alla 12 aastaga miljoniline aktsiaportfell. Plaan näeb ette, et igas kuus peaks värsket raha investeeringutesse minema vähemalt 3 000 eurot.
Nagu septembri ülevaates kirjutasin, siis september oli mõningaste müügitehingute kuu ja nii-öelda värsket raha portfelli ei lisandunud. Oktoobris oli lugu vastupidine. Olin hoogsalt ostupoolel. Investeeringuid sai soetatud 18 503 euro väärtuses.
Väga oluline on siinkohal nüüd lisada, et suur osa ostudest sai finantseeritud margin laenu ehk Interactive Brokers’i konto finantsvõimenduse abil. See tähendab seda, et netoportfell (väärtpaberite turuväärtus miinus võetud laen) kuigivõrd kuu jooksul ei muutunud. Seda on hästi näha alljärgneval graafikul, mis kuvab netoportfelli turuväärtuse muutust ajas.
Kuu lõpu seisuga oli netoportfelli turuväärtus 157 900 eurot, IBs oleva portfelli netoväärtus ligi 134 000 ja avatud võimendus moodustas ligikaudu 15% IB portfelli väärtusest.
Kuhu investeerin ettevõtte alt?
Alustuseks – mul on täna kaks ettevõtet. Üks neist on käibemaksukohustuslane, teine mitte. Enamus toimetamist käib selle käibemaksukohustuslasest ettevõtte alt. Teine ettevõte on pigem selline pool-passiivne, midagi sinna aeg-ajalt tilgub kui vaja ilma käibemaksuta arveid väljastada. Olen seal välja valinud paar ETFi, kuhu vaba raha suunan ja paari Balti aktsiat kah vahest sinna võtnud väikeste summade eest.
Aktiivsema majandustegevusega ettevõttele olen avanud IB konto. IB portfell jaguneb strateegia mõttes laias laastus kaheks: 1) regulaarsed ETFide ostud ja 2) keskmisest kõrgema kasvupotentsiaaliga üksikaktsiate ideed. Nende viimaste osas on lugu nii, et olemas on nii dividendikasvu alamportfell kui ka lihtsalt kasvuaktsiate alamportfell.
Ettevõtte IB konto investeeringute jaotus näeb täna välja selline.
Seega nagu näete, siis 41% on erinevates ETFides. Siin lähevad arvesse nii regulaarselt ostetavad ETFid kui ka paar pikaajalisemat eri nägemusega tehtud panust (näiteks 2020. aasta kevadel soetatud energiasektori ETF).
Veidi üle 5% portfellist moodustavad mandri-Euroopa üksikaktsiad ja teist samapalju Suurbritannia omad. Mõlemaid on 3 tükki ja tegu dividende maksvate aktsiatega.
Pea 17% on täna USA dividende maksvates aktsiates. Kuigi esialgne plaan oli siia koondada pigem kiire kasvu ja suhteliselt madala dividendimääraga aktsiaid, siis eelmisel aastal sai soodsa ostukoha tõttu soetatud ka õige mitu REITi ehk börsil kauplevat kinnisvarafondi.
Ligi 31% moodustavad kasvuaktsiad. Teisisõnu firmad, mis dividende ei maksa ja mille oodatav tulude ning kasumite kasvumäär võiks turu keskmisest ikka omajagu kõrgem olla. Kasvuaktsiate valimiseks on mul oma filter. Tahan näha, et tegu oleks rahavoopositiivsete firmadega. See tähendab, et juhul kui mingil põhjusel täiendavat kapitali kaasata ei suudeta, siis firma majandab end oma rahadega ikkagi ise ära.
Kas mäletate veel seda tralli, mis eelmise aasta kevadel Bolti ümber käis? Vaadake kasvõi neid pealkirju siin, siin ja siin. Väidetavalt oli Bolt paari nädala kaugusel maksejõuetusest. Kuni lõpuks tõttas olemasolev investor oma rahasüstiga firmat päästma. Ma ei taha, et minu portfellis oleks sellised kasvuaktsiad. Pigem olen valmis ära andma veidi tootlust varases faasis ja rongile hüppama siis kui firma põhitegevuse rahavoogude näitajad on positiivsed.
Neid kasvule orienteeritud firmasid on arvuliselt mul portfellis ikka omajagu. Hetkel 17. Mõne jaoks on seda liiga palju, minu jaoks mitte. Tunnen, et olen ise seda tüüpi firmadesse investeerimise teekonnal veel õppimise faasis. Mis siis, et aktiivselt juba varsti kaks aastat seda portfelli üles ehitatud.
Ettevõtte portfellide koondvaade
Tõenäoliselt nii mõnigi teist on mind kuulnud rääkimas ka krüptovaradest. Käesoleval aastal sai lõpuks konto tehtud ka oma ettevõttele. Seega veidi olen sel aastal ettevõtte alt ka sinna raha suunanud.
Päris vähe olen rääkinud oma Funderbeami investeeringutest. Kuigi mulle hakkas juba suvel tunduma, et oleks õige aeg sealt sääred teha (pensionisamba lammutamise hulluses koondus eestlaste põhifookus kodubörsile), siis erinevatel põhjustel jäi see tegemata. Täna seal midagi veel veidi on. Nagu ikka seda tüüpi investeeringute puhul, siis hoidmise horisont võiks olla vähemalt 3-5 aastat. Anname ikka ettevõtetele aega tegutseda ja tulemusi koju tuua. Seepärast ei ole väljumistega ka kiirustanud.
Samas on viimaste kuude/kvartalite jooksul ikka väga tugevalt hinge kriipima jäänud see, kuidas minusugustest väikestest passiivsetest investoritest üle lastakse. Kõik need privaatsed ja suletud täiendavad rahatõstmised, tingimuste muutmine kui kusagilt saabub ootamatu rahalaev, kohati küsimusi tekitavad valuatsioonid privaatsetes rahakaasamise voorudes, kauplemise peatamine kuudeks kui mitte kvartaliteks jne. No ei ole väga hoitud investorsuhted. Ahnus on ikka väga tugevalt sisse sõitnud.
Veidi meenutab kõik see mulle perioodi 2006-2008 ja erinevaid struktureeritud finantstooteid (CDOd jmt), kus kopsaka teenistuse tõid koju kõik need, kes osalesid selliste privaatsete diilide korraldamises, läbirääkimises, struktureerimistest ja nii edasi. Peidetud tasud, boonused ja mida kõike veel. Täna näen sama toimumas nii meie idusektoris kui ka globaalselt börsil SPACide vallas. Kindlasti on need mõlemad valdkonnad pakkunud suurepäraseid teenimisvõimalusi. Ennekõike neile, kel on siseinfot või kel on hea investormeelsuse tunnetus ja seda siis kauplemiseks kasutavad. Pikaajaliste väikeinvestorite jaoks lõpeb see kõik enamasti suhteliselt nigelalt. Selliste mängude puhul on vaid üks kuldreegel – maja võidab alati.
Igatahes kahe ettevõtte portfelle kokku liites on varade jaotus täna just täpselt selline.
Võlakirju olen vahelduva eduga kasutanud firmale meelerahufondi ehk rahavaru tekitamiseks ja selle hoidmiseks.
Selline on siis seis täna. Nagu näete, siis ettevõtte alt tegutsen mõnevõrra agressiivsemalt ja/või laiahaardelisemalt kui selle blogi pealkirjast arvata võiks.
Veidi ka võlakirjadest ja laenudest, õigemini nende puudumisest
Teine asi, mida kindlasti märkate, on see, et täielikult puuduvad erinevad välja antud laenud. Olles 12 aastat oma elust veetnud ametipostil just nimelt laenude/võlakirjade maailmas, siis erainvestorina ei soovi ma selliseid investeeringuid praktiliselt üldse omada. Siin on kolm põhjust:
1. Krediidiriski hindamine on keeruline ja adekvaatseks krediidiriski juhtimiseks peab tagama väga hea hajutatuse. Kuldreegel ütleb tegelikult seda, et ühe mitte-investeerimisjärgu krediidireitinguga või üldse ilma ametliku krediidireitinguta võlakirja või laenu osakaal portfellis võiks olla alla 0,5% kogu portfellist. Ja seda tegelikult mitte ühe võlakirja/laenu, vaid kogu laenuandja vaates. Maksehäired tekivad ikka ju laenuvõtjal ja siis on koheselt löögi all kõik need 5 või 10 laenu.
See piisav hajutamine on asi, mida teevad suhteliselt vähesed nii oma portfelli võlakirju ostes, ühisrahastuse platvormidel alustades või veelgi vähem niinimetatud privaatseid ärilaene välja andes. Kuna hoiuste intressimäärad on madalad, siis kõik lubatava intressitulu numbrid, mis on kahekohalised, pimestavad ikka korralikult. No ja loomulikult käivitavad meis kohe ahnuse tsükli, kus asume hoogsalt arvutama kui palju intressitulu me ikka teenime kui paneme sellesse investeeringusse 1 000 eurot, 10 000 eurot, 100 000 eurot. Vau, nii palju, lahe! Mitte keegi ei arvuta läbi seda, et mis siis kui ma seda sisse pandud raha mitte kunagi enam tagasi ei saa. Mida see tähendab minu portfelli jaoks? Mitu aastat kulub mul selle raha uuesti säästmiseks? Mitu aastat kulub mul, et olemasoleva portfelli tootlus selle kaotuse lunastaks? Kui ebameeldiv see oleks ja mis selle tõttu juhtuks kui ma jään kogu sellest 1 000, 10 000 või 100 000 eurost ilma?
2. Tegu on asümmeetrilist tulusust pakkuva varaga – ideaalstsenaariumi korral saan tagasi oma raha pluss fikseeritud tasu ehk kupongimakse. Ükskõik millise muu stsenaariumi korral saan vähem. Vähem intressitulu, hilinemisega intressitulu või väga kehval juhul ei saa täies ulatuses tagasi ka oma esialgselt investeeritud summat ehk põhiosa.
Mulle ei meeldi panustada olukorras, kus minu baasstsenaarium võrdub ideaalstsenaariumiga. Alati võib midagi valesti minna. Alati käivad investeerimisega kaasas riskid. Laenude ja võlakirjade maailmas eksisteerib ikka väga selge seos riski ja pakutava intressimäära vahel. Sageli ei ole need seosed nii-öelda proportsionaalsed. Enamuse ajast on investeerimisjärgu krediidireitinguga ja mitte-investeerimisjärgu krediidireitinguga võlakohustuste intressitulu vahe umbes 2-4x. Samas nii kui siseneme majanduskriisi faasi, algab täiesti teine mäng. Investeerimisjärgu krediidireitingu võlakohustustest satub maksehäiretesse neil keerulistel perioodidel keskmiselt vähem kui 1% laenuvõtjaid. Paari suure kriisi puhul on see ulatunud 4% tasemele. Samas kõrgema riskiga laenuvõtjatest satub makseraskustesse keskmiselt 10% laenuvõtjatest, kõige suurema riskiga grupist enamasti 50% laenuvõtjatest. Seega kui annad välja kõrge riskiga tarbimislaene, arenduslaene või oled soetanud mitte-investeerimisjärgu krediidireitinguga võlakirju, siis sinu riskistsenaarium järgmise majanduslanguse episoodi ajal on see, et 50% nendest laenudest läheb selles olukorras hapuks.
3. Kuna enamasti on võlakirjade kupongimakse või laenude intressimakse suurus fikseeritud (fikseeritud intressimääraga võlakirjad ja laenud), siis inflatsiooni kiirenedes on oht tootlusega inflatsioonile alla jääda.
Kas tead, mis oli inflatsioon Eestis viimastel andmetel? Vastus: +7,0%. Võlakiri, mille kupongimakse oli selle välja andmise hetkel fikseeritud näiteks 5,5% peale ei tundu täna teps mitte enam nii atraktiivne. Siia kohe ka näide elust enesest. Märtsis andis Coop Pank välja võlakirja, mis järgmised 10 aastat ehk aastani 2031 maksab intressiks 5,5% aastas. Siis, 2021. aasta kevadel oli viimane inflatsiooninäit +0,6%. Intressitulu ületas inflatsioonimäära mäekõrguselt. Täna on olukord vastupidine – inflatsioonimäär on kõrgem kui meie intressitootlus. Ei ole hea olukord, eks?!
Aktsiatega (ja ka kinnisvaraga) on olukord parem. Jah, alul jääb ka nende varaklasside tootlus kiirenevale inflatsioonile jalgu, kuid kuna tegu ei ole fikseeritud tulumääraga investeerimisobjektidega, siis tõusevad aktsiate ja kinnisvara hinnad aitavad meil pikas perspektiivis kenasti vähemalt inflatsiooniga samas tempos oma varasid kasvatada.
Kui sa veel ei tea, kuidas mõjutab inflatsioon erinevate varaklasside tootluspotentsiaali, siis nüüd selle värske 7,0% inflatsiooninumbri taustal on küll paras aeg “Inflatsioon ja investeerimisstrateegiad” veebiseminari salvestus ära vaadata.
Väga hea sissevaade!Kohe meeldiv võrrelda,mul võimendus 50+ protsenti ja kavatsen seda veelgi suurendada sest pandeemia *laks*tuli -17.2% ja jäin elama.Loodan ainult mingit korrektsiooni või külgnemist ehk pauk oli juba ära ja jätka n oma käitumist ka edaspidi.Aitähh veelkord! 🙂
Tore, et kirjatükk meeldis!
Ma igaks juhuks panen siia rasvases kirjas ka selle, et finantsvõimenduse kasutamine on riskantne ja nõuab ka haldamist.
Siinkohal meeldib mulle väga Morgan Houseli “Raha psühholoogia” raamatust pärinev tsitaat “There is no reason to risk what you have and need for what you don’t have and don’t need“.
..5nov/5veebruar andis *promilliks* 2.8 pole paha 🙂
..kuskil oli ka tõdemus,et mida kõrgemale jõuad pumbata seda kõrgemale jääd languse ajal ka pidama.5% võimendust tundub mulle ajaraiskmisena.Risk realiseerub-no ja mis siis.Võimendus on ju tagatud teiste varadega ja und ei sega. 🙂 Sa ju ehitad maja-sinna kulub finansi ja see on vaja kiiresti taastada.Igasuguse asja pidamine nõuab ju kulusid.
Ma millegi pärast ei usu seda väidet. Eks tuleb läbi arvutada, aga mida kõrgema laenu osakaaluga toimetad, seda suuremalt on võimendatud hinnaliikumised mõlemas suunas. Ennekõike mängib siin rolli see, millal langus tuleb (järgmisel kuul või 5 aasta pärast) ja kui kiiresti saabub ka taastumine. Keskmine majandustsükli langusfaasi pikkus on 9-18 kuud, pandeemiakriisi 5 nädala pikkune langus oli ikka pigem erand kui reegel.
Eks igaühe võimenduse tolerants on erinevas kohas. Veel 3 aastat tagasi oli minu jaoks sobilik ja mugav toimetada ilma võimenduseta. Täna on minu enda mugavustsoon seal 20-25% kandis IB väärtpaberiportfelli kohta ehk siis näiteks 7 500 eurot oma raha + 2 500 eurot laenu (portfelli koguväärtus 10 000). Juhul kui tuleb nüüd -50% turgude langus ja ma midagi portfellist ei realiseeri, siis minu võimendus tõuseb 50% tasemele ehk oma raha on alles 2 500 eurot ja laenu samuti 2 500 eurot (portfelli koguväärtus 5 000).
..jaa,hinnaliikumised muidugi aga diviaktsiate paki suurenemine on see mis rõõmu teeb.saab ju müüa ja ka divi saada,seega võimendus alaneb ka.Majandus taastub alati ja sealt alt saabki odavamalt juurde osta.Ise näpin aktsiaid ja etffe aktiivselt/passiivselt nii kuidas raha vaja. 🙂 Kõik aktsiad ühe korraga ei kuku,saab majandada küll.
Tere.
Kuidas hindad Estateguru LTV näiteks ca 60% või Mogo autodega tagatud laene. Kui need on n.ö. kõrge riskiga, siis kas mitte 10% hapusid laene ei tähenda PIKAS PLAANIS lihtsalt hajutatud portsu puhul ca 10% väiksemat intressi (?)
Tegelikult oleks hea postitus mingi portfelli jaotuse rusikareeglite info.
Eks siin tuleb nüüd mängu ka see, et mida kategoriseerida hapuks laenuks – kas viibib või saab jäämata intress või jääb saamata põhiosa. Kui räägime põhiosa saamata jäämisest, siis iseenesest on matemaatika ju lihtne. Kui portfell on 1000 eurot, aastane intress on 10% ehk intressitulu on 100 eurot, aga samal aastal läheb mahakandmisele 10% laenuportfellist (recovery 0%) ehk 100 eurot, siis see aasta lõpeb ju null tulemusega. Teisisõnu laenude jääk on 900, saadud intressitulu on 100 ja kokku oled aasta lõpuks tagasi 1000 peal.
portfell intress 10% portfell intress 10% portfell intress 9%
1 aasta 1000 100 1000 0 1000 90
2 aasta 1100 110 1000 100 1090 98
3 aasta 1210 121 1100 110 1188 107
4 aasta 1331 133 1210 121 1295 117
5 aasta 1464 146 1331 133 1412 127
6 aasta 1611 161 1464 146 1539 138
7 aasta 1772 177 1611 161 1677 151
8 aasta 1949 195 1772 177 1828 165
9 aasta 2144 214 1949 195 1993 179
10 aasta 2358 0 2144 214 2172 195
Loodan, et vorming jäi selline nagu sisestades. Eeldusel, et kriis on iga 10a tagant, tegin 3 tabelit, 10% liitintressiga võtsin viimase ja esimese aasta intressid nulliks. Kõrvale tegin võrdluse, et 9% liitintressiga on sarnane tulemus kui 9a 10% liitintressiga+1a 0% intressiga.
Ehk siis sel juhul pikas plaanis lihtsalt intress väheneb 10% ja päästab piisav hajutatus?
Ma ei ole kindel, kas sain õigesti aru, aga mulle tundub, et lisaks osalise intressitulu saamata jäämisele peaks arvestama ka sellega, et saamata jääb osa põhiosast ehk sisse pandud rahast. Praegu vist arvestasid ainult seda, et 1x 10 aasta jooksul jääb saamata 1 aasta intressitulu?!
Sarnane statistika peaks siit viimasest tabelist välja joonistuma, eeldusel, et portaal ise on usaldusväärne:
https://blog.estateguru.co/loan-portfolio-overview-september-of-2021/
Hei! Kuule, su IB portfell langeb strateegia mõttes kaheks. Kas sa oled leidnud variandi kuidas IB-s finantse lahus hoida, et oleks võimalik jälgida kuidas kumbki strateegia tootluse mõttes toimib?
Ideaalsel juhul ma looks IB-s sama kasutaja alla teise lingitud konto, mida tuleb eraldi finantseerida aga vaatan, et mul sellist valikut ei ole nagu IB helpis on kirjeldatud. Mul on valik et loo uus linked account, mida haldab teine advisor/broker. Tahaks uut lingitud kontot ikka ise hallata. https://guides.interactivebrokers.com/cp/cp.htm#am/settings/createnewlinkedaccount.htm
Jaa, ma uurisin seda ise enne kui IB omadega Ungarisse kolis. Vahepeal mulle tundus, et see oli isegi võimalik, kuid siis oleks rakendunud see 10 USD kuus iga konto kohta eraldi. Samas kui nüüd mõni aeg tagasi uuesti otsisin, siis ka ei leidnud. Mul on sama valik, et “Link Account to Advisor/Broker/Administrator” ja kogu lugu. Ühtegi viisi alamkontot luua vms enam ei näe.
Samas see tootluse eristamine strateegiate lõikes ei ole minu jaoks oluline. Näen juba praegu, kuidas nad teineteist väga hästi tasakaalustavad ja see suures plaanis kogu asja iva ju ongi. Lisaks on alati võimalik IB raportist välja võtta niinimetatud kontributsiooni raport nii varaklasside, instrumendi tüüpide (üksikaktsiad vs ETFid) kui ka eraldi iga väärtpaberi lõikes. Selleks vaata Portfolio Analyst alamlehele.
Njah, ma ei taha hakata oma kauplemist finantseerima igakuiste rahaülekannetega ja dividendilaekumistega. Tahaks, et kauplemiseks oleks eraldiseisev bucket, mis orgaaniliselt kasvaks aga oh well..
Jaa, arusaadav. Huvitav, kas lihtsalt teise konto saab ka samale firmale avada. Kui kellelgi on kogemust sellega, siis andke teada!
Tegin kliendiportaalis ticketi ja küsisin järgi. Nüüd ongi mul sub account olemas ja seda saab eraldi rahastada.
Tuli vajutada “New Authorized Trader” nuppu ja täita vorm, sinna võib iseennast määrata uueks traderiks, lood endale uue kasutaja ja sulle antakse uus user id. Selle avaldusega muudeti mu peakonto konto tüüpi, ma ei tea mis see enne oli aga nüüd on Proprietary Trading Group – Separate Trading. Mulle öeldi et minu account type lubab teha sub accounte piiramatu arv ja paistab et sub accountile saab ka teha uue sub accounti.
Siis see application tekkis dashboardile staatuses “pending” ja uue kasutaja alt tuli kohe sisse logida ja seal pop-upis acceptida üks task. Siis IB inimene vaatas taotluse üle ja järgmisel päeval ootas dashboardil kolm dokumendi uploadi (minu ehk uue traderi füüsilise isiku elukoha aadressi tõestus, pildid ID kaardist ja selfie dokumendiga). Järgmiseks päevaks olid need aksepteeritud ja uue kasutaja all tuli kinnitada eeltäidetud vorm kus on need sissetulekute vahemikud ja asjad kirjas.
Paistab et sub accounti finantseerimine käib peakonto alt, “Transfer funds” all on uus valik “Transfer funds between accounts”, UI on selge ja ühene millise userID alt milisele User IDle raha tahan kanda ja ülekandeks vaba raha hulk on ka näidatud.
Margini kohta laekus mulle ticketi vastusena selline info ja ega seda ilmselt kuskilt juhendist ei leia, seega FYI:
By default: Initial margin is on a per-account basis. Maintenance margin is based on the account family as a whole.
However, you can request a change to one of the following:
1 – Initial and Maintenance Margin is based on the account family as a whole.
2 – Each sub-account is treated totally individually for both Initial and Maintenance Margin.
3 – Initial Margin is on an account family basis. Maintenance Margin is on a per-account basis.
Ohoo, lahe! Esiteks muidugi kiidusõnad, et asja nõnda tõsiselt ette võtsid (ju siis king pigistas korralikult 🙂 ) ja teiseks õnnitlused, et asja tehtud said!
See on väga väärt info. Aitäh, et seda siia ka jagasid! Sügav kummardus selle eest 🙏
..jaa,eile sai just riskist räägitud.Ise võtsin seda kergelt ja võimendasin edasi 57,28% ning täna hopsti esimesed vitsad käes-350 euri *rahast väljas*.Panin oma dets pensioni kolmveerandi jagu mõlemast otsast hõõguma 🙂 Ei, aitab,las 57+ jääb rekordiks ja hakkan hoopis euro-eurolt võimendust maha maksma.Jah.riskil on hinnalipik küljes! Sai proovitud,meeldis:) Jätan teistele need rekordid 🙂
Aitäh, et jagasid! Teistel ka hea lugeda, et võimenduse maagial on ikka kaks tahku. Mõnikord veab, teinekord mitte. Minu jaoks on nii investeerimises kui ka kauplemises oluline jätkusuutlikkus – see, et ma oleksin mängus ka järgmisel nädalal, järgmisel aastal ja ka järgmisel kümnendil.
Jep,otsus tehtud-pean rahas sees ja rahast väljas olukorra vahele jätma 600+eurot limiitpuhvri ja selle tagant edasi võimendama aga *ülemise otsa* kõrvade vahelise kaardilugejaga *hoog maha 100 korda* ja hoogu juurde 10 korda.Vaja ju taastada ka see kuradima *sotsialismus und kommunismus*ehk võimendusel puudub lihtsalt alternatiiv! Ongi jätkusuutlik tegevus. 🙂
..ja vaja on taastuda ka sõja vaesusest ning vene impeeriumist.See pole ühele põlvele lihtsalt jõukohane.Võtab aega.
Muide, meeldetuletus neile, kes investeerivad välismaistesse dividendiaktsiatesse ettevõtte kaudu – välismaistelt aktsiatelt kinni peetud tulumaks tasub deklareerida vormi TSD lisa 7 peal. Nõnda on võimalik kasutada niinimetatud krediidimeetodit ja vähendada tasumisele kuuluvad tulumaksusummat juhul kui kunagi hakkad iseendale oma firmast dividende maksma.
Need, kes ise asjaga tegeleda ei taha või oska, siis MagInvest raamatupidamisbüroos täidavad ja esitavad meie raamatupidajad vajalikud maksudeklaratsioonid ise sinu eest ära. Mugav, kas pole?! 🙂