Viimased kuud on aktsiate avalike esmapakkumiste ehk IPO uudiste valguses olnud päris tegusad. Samas lõpuks ometi on turule tulemas ka midagi minu maitsele – kiirelt kasvav ja kasumlik ettevõte, mille põhiturg on Eestist väljaspool. Oma aktsiad plaanib Balti alternatiivturul First North noteerida TextMagic AS. Pakkumisele tuleb kokku 500 000 aktsiat hinnaga 5,00 eurot tükk.
Selles postituses võtan põhjalikult luubi alla nii firma ärimudeli, finantsseisu, kasvuväljavaated kui ka IPOga seotud muud teemad. Boonusena õnnestus salvestada ka videointervjuu firma tegevjuhiga, mille leiad postituse lõpuosast.
Tegu on koostöö vormis valminud postitusega. Teen koostööd vaid laitmatu renomeega koostööpartneritega, kelle poolt pakutavat kasutaksin ma ise, mille osas näen, et see võiks sobida teatud tüüpi investoritele ja mille näol on tegu kasuliku toote/teenusega. Täispikk nimekiri tingimustest, millele siin blogis avaldatav koostööpostitus peab vastama on leitav siit.
TextMagic ettevõtte tutvustus
TextMagic AS on Eesti firma, mis pakub ettevõtetele SMS ehk mobiilidele saadetavate lühisõnumite edastamise teenust. Ligikaudu 68% TextMagic käibest on viimase 12 kuu jooksul tulnud USA klientide teenindamisest, 18% Suurbritannia ja 5% Austraalia turult.
Mida see teenus endast täpsemalt kujutab? Tõenäoliselt enamus meist on päev enne hambaarsti juurde broneeritud vastuvõtuaega või sõiduautole teenindusse pandud aega saanud mobiiltelefonile SMS kujul meeldetuletuse, et saabuv broneering läheneb. Loomulikult ei ole hambaarsti kabinetis ega ka remondifirmas tööl keegi, kes ajab näpuga broneeringuid sisaldavas vihikus järge ja toksib neid sõnumeid telefoni. Selliste teavitussõnumite saatmiseks on loodud mugav, sõnumite standardpõhjasid sisaldav ja kogu protsessi automatiseeriv tarkvaralahendus. TextMagic ongi firma, mis on sellise tarkvaraplatvormi välja töötanud ja seda teenust nüüd pakub.
Ettevõte loodi juba 2001. aastal Suurbritannias. 2007. aastal liitus firmaga selle tänane suuromanik ja tegevjuht Priit Vaikmaa. 2013. aastal toimus MBO (management buyout), mille käigus Priit Vaikmaa ostis firma selle asutajalt Dan Houghton’ilt välja.
Aasta hiljem siseneti USA turule ja käive ületas 1 miljoni euro piiri. Möödunud aastal ehk 2020. aastal teenis ettevõte müügituluna juba 7,9 miljonit eurot.
Olgu siinkohal ka kohe öeldud, et börsiplaane pidav TextMagic AS on loodud alles hiljuti, käesoleva aasta aprillis. Kuna tegu on 2001. aastal briti poolt asutatud firmaga, siis seni oli ettevõtte registreeritud Suurbritannia äriregistris TextMagic Limited nime all. Börsile tuleku plaanide valguses oli mõistlik luua Eestis registreeritud ettevõte ja börsil noteerida kodumaise ettevõtte aktsiad. Sellega käib muuhulgas automaatselt kaasas ka rakenduva õigusruumi muutus ja kohustus koostada majandusaasta aruandeid seniste naelsterlingite asemel eurodes. Nii on kõik kohe lihtsam ka meie kui potentsiaalsete investorite jaoks.
Mulle endale meeldib neis asjus selgus ja seepärast jagan seda kõike siin ka teiega. Ühesõnaga ülalkirjeldatud restruktureerimisega Suurbritannia ettevõte ära ei kadunud, sellest sai hoopis Eestis börsile mineva ettevõtte TextMagic AS tütarettevõte. Omandistruktuur on välja toodud alljärgneval graafikul. Nagu öeldud, siis IPO käigus tulevad noteerimisele TextMagic AS aktsiad.
Omanikering koosneb hetkel kolmest inimesest. Ettevõtte kirjeldusest leiab viite, et juhul kui kõik aktsiad märgitakse ja praegused aktsionärid aktsiaid ei märgi, siis pärast IPOt on osalused järgmised: Priit Vaikmaa 86,78%, Kärtu Vaikmaa 3,67%, Eduard Tark 3,67% ja uutele aktsionäridele kuulub 5,88% aktsiakapitalist.
Ärimudel
Räägime järgmiseks ärimudelist. See on vähemalt minu jaoks üks olulisemaid aspekte kui otsustan, kas ettevõte mulle investeerimisobjektina huvi pakub või mitte.
Nagu öeldud, siis TextMagic toimetab A2P ehk application-to-person tekstisõnumite turul. Firma on loonud tarkvaralahenduse ja platvormi, mis võimaldab lihtsalt ja mugavalt saata teavitusi, hoiatusi, meeldetuletusi, tellimuse kinnitusi, läbi viia küsitlusi, reklaamikampaaniaid, kahepoolset vestlust ja ka kahefaktorilist autentimist. Klientideks on muuhulgas reisifirmad, tervishoiuteenuste pakkujad, jaekauplused, e-poed, toitlustusasutused, koolid ja ülikoolid, annetusorganisatsioonid ja ka finantssektori firmad.
Teenuse kasutajad on ennekõike väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, kelle oma turundus- ja kommunikatsioonikanalid on suhtluseks ebapiisavad või kellel puudub kulukas ning kõikvõimas kliendihalduse tarkvara. Järgmised kolm aspekti ärimudelis on need, mis mulle positiivses võtmes kohe silma jäid.
Esiteks pakub firma võimalust teha TextMagic platvormile tasuta konto ja läbi selle näha ning kogeda kõiki pakutavaid funktsioone. Olles ise rohkelt kasutanud erinevaid veebipõhiseid tarkvarateenuseid, siis see on alati väga hea ja mugav viis teenusega tutvuse tegemiseks.
Juhul kui platvorm on meelepärane, saab seda koheselt kasutama hakata laadides sinna üles oma kontaktide nimekirja ja ostes teenuse kasutamiseks krediiti. Just see viimane on ärimudeli mõttes minu arvates väga oluline. Miks? Eks ikka sellepärast, et kliendid teevad ettemaksu ja alles siis asuvad teenust kasutama. See tähendab, et mitte kunagi ei pea muretsema selle pärast, kas klientidele välja saadetud arved ikka laekuvad või mitte. Minu arvates on see äärmiselt tugev pluss, eriti kui arvestada, et firma kliendid asuvad välismaal ja klientideks on valdavalt väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (kliente palju, maksejõulisus võib olla väga seinast seina).
See ettemaksuga mudel tundus nii hea, et küsisin tegevjuht Priit Vaikmaa käest üle – kas tõesti nii ongi. Priit vastas, et jah, 100% ettemaks, maksehäireid ei eksisteeri ja raha kusagilt ilma pealt taga ajama ei pea. Siiski tuleb ka ettemaksu kasutava ärimudeli puhul tänapäeval ikkagi tähelepanelik olla, sest aeg-ajalt võib esineda pettusi. Tegevjuhi sõnul on selle ärahoidmiseks sisse viidud rida protseduure (muuhulgas kasutatakse meie oma kodumaist Veriff’i) ja täna läbi lipsavate krediitkaardipettuste osakaal on kaduvväike.
Kolmas aspekt, mis mulle selle ärimudeli juures sümpatiseerib on üks SMS teenuse olemusest tulenev omadus. Kas teadsite, et Gartner’i uurimuse kohaselt avatakse tervenisti 98% saadud tekstisõnumitest ja 95% saadud SMS-idest avatakse esimese 3 minuti jooksul. Võrdle seda nüüd kasvõi sellega, mitu protsenti e-kirjadest sa ise avad.
Seega on meil tegu teenusega, mida on väga lihtne kasutama hakata, mis on tellija ehk sõnumite saatja jaoks väga efektiivne kanal ja kogu müügikäive laekub ettemaksuna. Kõlab hästi, kas pole?!
Ettevõtte ärimudelit analüüsides jäi mulle silma veel üks tugevus. Selleks on viis, kuidas TextMagic omale kliente leiab. Valdav enamus liiklusest firma kodulehele tuleb läbi orgaanilise otsingu. Ka soovituste osakaal on päris kõrge, 25%, mis kajastub niinimetatud otseliikluses (direct traffic). Tasuliste reklaamide osa uute klientide püüdmisel on täna ikka päris väike (ligikaudu 11%), mis tähendab, et kasvupotentsiaali läbi turunduskulude suurendamise kliente juurde võita peaks olema omajagu.
Firma on oma äri üles ehitades läinud seda teed, et spetsiifiliste funktsioonide jaoks kasutatakse koostööpartnereid. Sellel on selgelt oma plussid, aga loomulikult ka miinused. Plussidena saab välja tuua selle, et alati on võimalik koostööpartneriteks valida turu parimad tegijad. Olgu seda siis maksete vahendamise vallas, kus koostööpartneriteks on Wise, PayPal, Stripe ja Spreedly või SMS-ide saatmisel, kus teenust ostetakse nii-öelda hulgi sisse sellistelt tuntud pakkujatelt nagu Vonage, Bandwidth ja Twilio. Miinustena saab sellise mudeli puhul välja tuua, et sõltutakse koostööpartnerite hinnastamistingimustest ja loomulikult ka potentsiaalsetest muutustest funktsionaalsuses.
Alati tasub ärimudeli uurimisel analüüsida ka konkurentsipositsiooni. Arvestades äri rahvusvahelisust ja seda, et teenust pakutakse valdavalt USA ja Euroopa turul, on selge, et konkurente tasub otsida just nimelt sealt. Ja neid on õige mitmeid. Ülevaate suurematest konkurentidest annab alljärgnev tabel.
Konkurentidega võrreldes paistab täna TextMagic’u eeliseks olevat hinnastamismudel. Teisisõnu igakuise fikseeritud kuumakse asemel, mida pakuvad konkurendid, on võimalik TextMagic teenust kasutada paindlikumalt makstes vastavalt sellele kui palju teenust reaalselt kasutatakse. Samas kindlasti ei ole see midagi, mida ei saaks konkurendid kopeerida. Lisaks jäi mulle silma ka see, et erinevate omandamis- ja ülevõtutehingute tulemusel hakkavad turul tekkima juba päris suured tegijad. Vaadake ülaltoodud tabelist kasvõi 2021. aasta jooksul saadetud SMS-ide arvu võrdlust. Teisalt nagu teame, siis kõrgemaid kasvumäärasid on lihtsam näidata pigem väiksematel firmadel.
Kui nüüd kokkuvõtvalt küsida, et mis on TextMagic AS firmale kuuluv peamine vara, siis vastus on lihtne. Selleks on täna töötav tarkvaralahendus ja lisaks ka arenduses olev uus tarkvaraplatvorm. Teenuse pakkumisega seotud materiaalseid varasid või mingil kujul infrastruktuuri (näiteks serveriparke) firma ei oma. Andmebaaside ja serveriteenuseid ostetakse sisse muuhulgas OVHcloud, Amazon Web Solutions, Google Cloud, Zendesk, Newrelic ja teiste teenusepakkujate käest.
Finantside ülevaade
Vaatame järgmiseks peale ka finantsidele. Selle pildi muudab mõnevõrra keerukaks nüüd asjaolu, et TextMagic AS on hiljuti loodud emaettevõte, mille alla on äride kombineerimise ja mitterahalise sissemaksena tõstetud nii tütarfirmade aktsiaosalused, TextMagic SMS platvorm, uut toodet Touchpoint hõlmavad õigused, registreeritud kaubamärgid ja ka domeenid. Sellega seoses jookseb pro forma aruannetest läbi suhteliselt suur immateriaalse vara amortisatsiooni number. Suuresti just seetõttu tasub finantside analüüsil jääda müügikäibe ja EBITDA numbrite tasemele.
Alustame müügikäibest. 2020. aastal teenis ettevõte 7,9 miljonit eurot käivet. Käesoleva aasta esimese 9 kuu käive on olnud 7,8 miljonit eurot. Viimase 3 aasta keskmine müügikäibe kasv on olnud ligikaudu +43% aastas.
EBITDA (Earnings Before Interest Taxes Depreciation and Amortization), mis on üks levinumaid põhitegevuse kasumi mõõdikuid, oli möödunud aastal 3,3 miljonit eurot, käesoleva aasta esimese 9 kuuga on teenitud juba 3,6 miljonit eurot. Viimase 3 aasta keskmine EBITDA kasv on olnud +54% aastas.
Seda kasvumäära tasub nüüd kõrvutada müügikäibe kasvumääraga. Nagu näeme, siis EBITDA on kasvanud kiiremini kui müügikäive, mis tähendab, et kasumimarginaalid on kasvanud. Saame öelda, et igast müügikäibe eurost on aasta-aastalt suudetud rohkem kasumit välja pigistada. See on kiiresti kasvavate ettevõtete puhul väga oluline aspekt. Teisisõnu, kas kasvatud on vaid kasvu pärast või on see kasv olnud ka kasumlik. TextMagic puhul saame öelda jah, kasv on olnud kasumlik. Seda näitab ka EBITDA marginaal, mis 2016. aastal oli ligikaudu 31%, kuid tänaseks on tõusnud juba pea 47% tasemele.
Uurides mõningate TextMagic tänaste ja potentsiaalsete tulevaste konkurentide kasumimarginaale näeme, et Zendesk’i, HubSpot’i ja ka Twilio EBITDA marginaalid on negatiivsed, Sinch’i puhul on marginaaliks 11%.
TextMagic platvormi aktiivsete kasutajate arv on viimase 3 aasta jooksul kasvanud keskmiselt +39% aastas. Kokku on kasutajaid üle 25 000. Käesoleva aasta esimese 9 kuu jooksul oli TextMagic kliendi ARPU ehk keskmine müügitulu ühe kasutaja kohta 318 eurot. Kasutajaid, kes kulutasid platvormil vähemalt 1 000 eurot oli kokku üle 1 500 ja see segment kasvas aastaga +22%. Kasutajaid, kes kulutasid TextMagic teenustele viimase 12 kuu jooksul vähemalt 5 000 eurot, oli kokku 243 ja seal oli kasv aastatagusega võrreldes +40%.
Käesoleva aasta esimese 9 kuuga on läbi TextMagic platvormi saadetud üle 182 miljoni SMSi. Keskmine saadetud sõnumite kasv viimase 3 aasta jooksul on olnud +47% aastas. Uute klientide arv on samal ajal kasvanud keskmiselt +40% aastas.
Vaadates niinimetatud unit economics näitajaid, siis on pilt päris hea. USA turul klientide poolt saadetavate SMSide puhul on kasumimarginaal tervenisti 85,9% ehk otsekulud moodustavad müügihinnast kõigest 14,1%. Kõigi turgude peale kokku moodustavad saadetud SMSide otsekulud 25,9% müügihinnast ja marginaaliks jääb 74,1% teenitud tulust.
Üks tegevusharu mõõdik, milles firma täna SaaS sektori keskmisele veidi alla jääb on juba olemasolevate klientide pealt teenitud käibe kasv. Inglise keeles kutsutakse seda suhtarvu nimega NDR ehk Net Dollar Retention Rate. Tarkvara kui teenuse (SaaS) sektori parimatel on see number 120% ja kõrgem, tööstusharu keskmine on 106%. Sisuliselt tähendab see siis seda, et keskmiselt suudavad SaaS ettevõtted sama kliendibaasi pealt järgmisel aastal teenida +6% rohkem müügikäivet. TextMagic puhul on see näitaja viimase 5 aasta jooksul jäänud vahemikku 102-109%. Möödunud aastal oli NDR 102,6% tasemel.
Samas on positiivne, et firma ka ise seda mõõdikut jälgib ning on selle parandamisega aktiivselt tegelemas. Üks peamisi põhjuseid keskmisele alla jäämises tuleneb teenuste hinnastamise mudelist. TextMagic kasutab pay-as-you-go mudelit ehk klient maksab täpselt nii palju kui ta teenust kasutab, samas enamus konkurente ja ka SaaS sektori üleüldiselt kasutab subscription ehk igakuise püsimakse mudelit. Loomulikult on lihtsam sellise hinnastamismudeli puhul nii-öelda lisateenuseid peale müüa säilitades samal ajal möödunud perioodi käibe.
Ühele suhtarvule, mida SaaS ettevõtteid analüüsides kasutatakse, soovin veel tähelepanu juhtida. Selleks on Rule of 40. See on 2015. aastal ingelinvestor Brad Feldi poolt populariseeritud suhtarv, mille kohaselt ühe suurepärase SaaS ettevõtte käibe kasvumäära ja kasumimarginaali summa võiks olla vähemalt 40%. Teisisõnu juhul kui ettevõte kasvab +50% aastas, siis on nii-öelda lubatud olla kahjumlik (kasumimarginaal -10%). Samas kui müügikäibe kasvumäär langeb +20% tasemele aasta kohta, peab kasumlikkus olema tõusnud vähemalt 20% piirimaile.
Nagu nägime, siis TextMagic on käivet kasvatanud viimastel aastatel keskmiselt +43% aastas. Rule of 40 ütleb, et tänaseks võiks ettevõte seega tegutseda kasumlikkuse piiril. Kasumimarginaalina kasutatakse SaaS ettevõtete puhul sageli põhitegevuse kasumi marginaali, vaba rahavoo marginaali või teatud tingimustel ka EBITDA marginaali. Seda viimast sobib kasutada juhul kui ettevõttel puuduvad suured kulutused oma enda infrastruktuurile. Teisisõnu, ettevõttel ei ole oma serveriparke, vaid kasutatakse erinevate pakkujate pilveteenuseid. TextMagic on just nimelt selline ettevõte, mis tähendab, et sobib kasutada ka EBITDA marginaali. Viimastel andmetel oli TextMagic EBITDA marginaal 47% ehk Rule of 40 valguses saame kokku liita selle sama 47% pluss käibe kasvumäära 43% ning saame 90%, mis on selgelt kõrgem kui minimaalne soovitud 40%.
Ka vaba rahavoo marginaali kasutades jõuame sarnasele positiivsele järeldusele. Arvutasin vaba rahavoo marginaalid firma Suurbritannia üksuse mineviku majandusaasta aruannete baasil ja jõudsin ligikaudu järgmiste numbriteni: 2020. aasta lõpu seisuga oli vaba rahavoo marginaal ligikaudu 10%, 2019. aastal 13%, 2018. aastal 1%. Seega arvestades, et müügikäive kasvas kõigi nende aastate puhul enam kui +40% aastas, oli see reegel täidetud. Vaba rahavoo marginaali alusel arvutatud Rule of 40 reeglit on viimase 10 aasta jooksul suutnud täita vaid 15-25% SaaS ettevõtetest.
Seega finantside kiiranalüüs annab tulemuseks selle, et meil on tegu positiivse ärikasumi ja rahavooga ettevõttega, mis on viimastel aastatel kasvanud sõltuvalt mõõdikust 39-54% aastas.
Kasvuväljavaated ja kasvustrateegia
Hea küll, mineviku numbrid on ilusad, aga investeerimisel loeb ennekõike tulevikuperspektiiv. Püüdsin välja selgitada, millised on TextMagic äri puhul need peamised kasvutegurid. Teisisõnu vastata küsimusele, kust võiks pärineda kasv tulevikus.
Investormaterjale läbi käies ning tegevjuhiga suheldes jäid minu jaoks pinnale need kaks peamist kasvustrateegiat.
Esimene neist puudutab juba olemasolevat platvormi. Firma on üles loetlenud rea tegevusi, mis võimaldavad kasvatada olemasoleva toote kasutamise sagedust ja ka kasutajate arvu. Muuhulgas leiavad mainimist järgmised aspektid:
- turunduskampaaniate ja tasulise reklaami ulatuslikum kasutamine, seni on valdav osa kliente leidnud firma ise või tulnud soovituse peale;
- täiustada otsingumootorites eesotsas püsimise strateegiaid (SEO) ja parandada konversioonimäärasid;
- pakkuda aktiivsemalt kliendituge eesmärgiga stimuleerida teenuse kasutamise aktiivsust ja sagedust, kasvaks nii tulu kliendi kohta kui ka saadetud sõnumite arv aastas;
- võtmeklientide tagasiside alusel platvormi edasiarendamine;
- igakuise püsimaksega pakettide turule toomine.
Investorpresentatsioonist leidsin ka rea, mille kohaselt ettevõtte soovib ülalkirjeldatud tegevuste toel säilitada lähiaastate müügikäibe aastase kasvumäära keskmiselt 30-40% tasemel.
Teiseks kasvuveduriks planeeritakse uut toodet nimega Touchpoint. See on suuresti ka põhjus, miks firma IPO käigus raha kaasab. Igatahes Touchpoint toote näol on tegu kõik-ühes kliendisuhtluse tarkvaralahendusega. Toote arendustegevusega on juba algust tehtud, turule plaanitakse toode tuua 2023. aasta jooksul.
Tegevjuhi sõnul on tegu kliendisuhtluse tarkvaraga, mida saab kasutada nii müügiks, turunduseks kui ka klienditoe tarbeks. Platvorm integreerib lisaks tekstisõnumi saatmise võimalustele ka e-kirjade, sõnumeerimise rakenduste kui ka kõnede poole.
Investorpresentatsiooni materjalide kohaselt kasutab 200-500 töötajaga firma täna keskmiselt üle 120 SaaS rakenduse (tarkvara kui teenus). Enamasti on see päris kulukas, sünkroniseerimisvõimalusi napib ja kogu asi on päris keeruline. Siin nähaksegi oma võimalust pakkuda Touchpoint tarkvara näol alternatiivi kasutada platvormi, mis hõlmab endas mitmeid funktsioone, mille seadistamine võtab vaid mõned minutid ja võimaldab kokku hoida nii raha kui närvikulu.
TextMagic investorpresentatsiooni materjalides on välja toodud, et tarkvara kui teenuse turg kasvab prognooside kohaselt lähiaastatel keskmiselt +18% aastas, kliendisuhtluse tarkvara turg keskmiselt +11% aastas. Seega pärituul paistab justkui olemas olevat. See on hea.
Samas uus turunišš toob ka uued konkurendid. Siin näeme mänguväljale astumas juba selliseid tuntud nimesid nagu Zendesk, HubSpot, PipeDrive ja Freshworks.
Touchpoint lahenduse peamiseks konkurentsieeliseks võrreldes analoogsete teenusplatvormidega peab tegevjuht ennekõike selle võimet pakkuda kombineeritud kõik-ühes lahendust.
Kokkuvõtteks, kasvustrateegia on selge ja neid on tegelikult isegi kaks. See on positiivne. Samas nagu ikka, siis need on plaanid. Teame, et reaalses elus ei lähe kõik nii nagu planeeritud. Olukord võib muutuda, teatud riskid realiseeruda ja nii edasi. See on nüüd see koht, kus tuleb veidi vaadata minevikku ja püüda aru saada, kas ja kui edukalt on juhtkond suutnud minevikus väljakutsetega toime tulla. Vähemalt senise tegevusajaloo baasil julgen mina öelda, et toimetatud on päris edukalt. Minu jaoks võtab kasvustrateegiate riske maha ka see, et tegu on juba täna tugevalt rahavoopositiivse ettevõttega. Seega ei uue toote kiire edu ega olemasoleva teenuse kasvustrateegia saavutamine ei ole nii-öelda elu ja surma küsimus.
IPO ja mille jaoks raha kaasatakse
Nagu ülaltoodust näha, siis ettevõte on juba aastaid kasvatanud hoogsalt käivet ning olnud samal ajal ka rahavoo positiivne. Seega igapäevaseks tegevuseks ettevõte raha ei vaja. Uue toote turule toomise osas jääb mulle mulje, et vajadusel oleks seda võimalik finantseerida ka omavahenditest, kuid siis oleks protsess tõenäoliselt veidi aeglasem.
Loomulikult võib küsida, et miks mitte võtta laenu? Ettevõte on praktiliselt laenuvaba ja teadupärast on laenukapital odavam kui omakapital. Siin tulebki nüüd mängu tõsiasi, et ettevõtte suuromanik ja juht näeb IPO puhul kaht suurt plussi. Teisisõnu aitab IPO saavutada kaks eesmärki ühekorraga.
Esiteks, nagu öeldud, siis uue toote kiire turule toomine pisut lisaraha nõuab. Uute aktsiate välja andmine ja seeläbi värske kapitali kaasamine aitab sellele kaasa. Teine ja mitte üldse vähemoluline on tegevjuhi soov olla atraktiivne tööandja. See tähendab, et börsil noteerimisega muutuvad TextMagic AS aktsiad vabalt kaubeldavaks ja töötajatel on võimalus optsiooniprogrammi käigus tulemustasuna saadud aktsiaid vajadusel realiseerida. Minu arvates on see väga tänuväärne samm ja kohe kindlasti tõstab töötajate silmis tööandja väärtust. Samas on siinkohal hea teada, et kõigile olemasolevatele aktsionäridele (senised omanikud, töötajad) kehtib börsile tulles 12 kuu pikkune aktsiate müügikeeld ehk lock-in periood. See on meie kui finantsinvestorite jaoks oluline infokild.
Investormaterjalidest loen mina välja, et kaasatavat kapitali on valdavalt plaanis kasutada käibekapitali puhvrite ülesehitamiseks. See tagab selle, et uue toote Touchpoint väljatöötamine ja turule toomine kulgeks sujuvalt. Lisaks on plaanis suurendada ka olemasoleva toote reklaamimise ja turunduse kulusid.
Üks asi veel. Tasub tähele panna, et IPO käigus tuleb pakkumisele suhteliselt väike osa ettevõtte aktsiatest – kokku ligikaudu 5,9% aktsiakapitalist. See tähendab, et senine suuromanik säilitab ettevõttes selge enamuse ja ka seda, et vähemalt esialgu vahetab börsil omanikku tõenäoliselt ikka väga väike osa aktsiaid.
Valuatsioon ehk kas aktsia on soodne või kallis ost?
Nagu finantsanalüüsi sektsioonis juba mainitud, siis erinevate arvutuste osas pakub ettevõtte hiljutine kombineerimine ja Eesti emaettevõtte asutamine veidi väljakutseid. Siin on asjale lähenemiseks mitu võimalust. Esiteks jääda investormaterjalides toodud pro forma aruannete puhul müügikäibe ja EBITDA tasandile ja jätta arusaadavatel põhjustel puhaskasumi numbrid vaatluse alt välja. Või siis teine variant – uurida varem Suurbritannias registreeritud ettevõtte aruandeid. Tegin ise mõlemat. Kuna tulemus oli suuresti sama, siis alljärgnevalt esitatud arvutused baseeruvad kõigile kättesaadavatele pro forma aruannetele.
Enne arvutuste juurde asumist olgu öeldud, et 5-eurost pakkumise hinda arvestades on ettevõtte niinimetatud pre-money valuatsioon 40 miljonit eurot.
Alustame hinna/müügikäibe ehk P/S suhtarvust. 2020. aasta käibe baasilt arvutatud P/S suhtarv tuleb ligikaudu 5,4; 2021. aasta oodatava käibe baasilt arvutatud P/S suhtarv ligikaudu 4,1. See number ei ütle enamusele meist eraldiseisvana suurt midagi. Seepärast on hea kõrvutada seda finantside ülevaate sektsioonis mainitud konkurentidega. Kõige kõrgem on P/S suhtarv HubSpoti puhul (31,6), millele järgnevad Twilio (18,8) ja Zendesk (9,0). Kaasasin võrdlusesse lihtsalt oma enda uudishimust ka kliendisuhtluse SaaS maailma suurnime, 300 miljardi dollari suuruse turuväärtusega Salesforce.com nime kandva ettevõtte. Selle ettevõtte P/S suhtarv on hetkeseisuga 11,6. Nagu öeldud, siis TextMagic puhul tuleb P/S suhtarvuks ligikaudu 4,1.
Järgmiseks vaatasin ettevõtte EV/EBITDA suhtarvu. 2020. aasta majandustulemuste baasilt arvutatuna on selleks ligikaudu 12,1; käesoleva aasta seniste kasuminumbrite baasilt tuleb suhtarvuks ligikaudu 8,1. Püüdes võrdluseks arvutada sama suhtarvu ka otseste konkurentide puhul, jääme jänni. Suuresti seetõttu, et ei Zendesk, HubSpot ega ka Twilio ei teeni kasumit. Isegi EBITDA tasandil on tegu kahjumit teenivate ettevõtetega. Küll aga saame arvutused teha Salesforce.com kohta. Samas tulemuseks saame ikka äärmiselt kõrge numbri – nimelt 71,4.
Olgu öeldud, et niinimetatud traditsioonilise või vana majanduse ettevõtete (tööstussektor, tarbekaubad, tervishoid jne) puhul jääb ajalooline keskmine EV/EBITDA suhtarv enamasti vahemikku 8 kuni 15, tehnoloogiasektori keskmine täna on umbes 22,9.
Siin on kokkuvõtlik tabel nende kahe suhtarvu kohta.
Sageli arvutatakse kasvuaktsiate puhul välja ka niinimetatud ettevaatavad (forward looking) suhtarvud. TextMagic puhul on 2022. prognoositava käibe baasilt arvutatud P/S suhtarv IPO hinda arvestades 3,1 ja ettevaatav EV/EBITDA suhtarv 6,8.
Kolmanda hindamise meetodina kasutasin diskonteeritud rahavoogude meetodit. Jällegi, ettevõtte ümberkujundamise ja pro forma aruannete valguses oli seda päris keeruline teha, kuid püüdsin olemasolevate andmete valguses anda endast parima. Olgu öeldud, et diskonteeritud rahavoogude meetodi alusel väärtuse leidmine on sisendite muutmise suhtes ikka päris tundlik. Võttes sisendiks 2020. aasta numbrid, rakendades sellele ettevõtte kasvuprognoose (EBITDA kasvumäärad 2022. aastaks +26%, 2023. aastaks +22% ja 2024. aastaks +48%), kasutades omakapitali hinnana 15% ja pikaajalise kasvumäärana 5%, jõuame välja aktsia hinnani 7,49 eurot.
Juhul kui alustame oma arvutusi kaasates ka juba olemasolevad 2021. aasta finantsnumbrid ja kasutame neid samu oodatavaid kasvumäärasid, näitab kalkulaator aktsia õiglaseks hinnaks 10,07 eurot.
Aga mis siis kui ettevõtte oodatavad kasvumäärad ei realiseeru? Mis siis kui kasvumäärad aeglustuvad senise oodatud keskmiselt 30% pealt järgmise kolme aasta jooksul ligikaudu 15% tasemele? Jättes diskontomäära jätkuvalt 15% tasemele ja eeldades, et alates 2025. aastast kasvab ettevõtte kasum/rahavoog kõigest +5% aastas, teeb see aktsia õiglaseks väärtuseks 7,22 eurot. See annab 5 eurose IPO pakkumishinna juures ikkagi tõusupotentsiaaliks pea +45%. Ja see oli ikkagi juba päris konservatiivne, et mitte öelda negatiivne stsenaarium.
Kokkuvõttes tundub TextMagic mulle täna isegi neid niinimetatud traditsioonilisi väärtussuhtarve vaadates täitsa mõistlik ost. Olin analüüsi tegema hakates vaimu valmis seadnud, et rohkem tuleb kasutada pigem selliseid kasvuettevõtete analüüsis kasutatavaid mudeleid ja meetodeid. Samas kuna tegu on juba ärikasumit teeniva ja ka rahavoopositiivse ettevõttega, siis sai väga hästi hakkama ka standardlähenemisega. Võttes arvesse, et tegu on SaaS valdkonna firmaga ja ikkagi suhteliselt kiiresti kasvava firmaga, siis pigem tundub 5 euro suurune aktsia hind mulle täna soodne. Kindlasti mängib oma rolli selles ka see, kas kasvuambitsioonid ja prognoosid suudetakse täita. Vähemalt senise tegevusajaloo ja analüüsi alusel tundub mulle, et tiim on tugev, hoog on sees ning tõenäosus selleks on päris hea.
Videointervjuu TextMagic omaniku ja tegevjuhiga
Videot on võimalik vaadata ka otse Youtube platvormil selle lingi abil.
See postitus sai nüüd päris pikk, aga soovisin jagada kõike seda, mida ma päriselt ka TextMagic IPO analüüsi tehes läbi käisin. Tavaliselt vaatan täiesti eraldi kategooriana ka erinevaid riske. Sel korral püüdsin need kaasata kohe igasse erinevasse sektsiooni. Riskide detailse kirjeldusega saab teist igaüks tutvuda investorpresentatsiooni vahendusel. Loodan, et oli kasulik lugemine.
TextMagic AS aktsiate märkimisperiood algab 29. novembril kell 10:00 ja lõpeb 9. detsembril 2021 kell 16:00. Aktsiaid saab märkida LHV, Swedbanki ja SEB vahendusel.
Lahtiütleja: Tegemist ei ole investeerimissoovitusega. Ettevõtte täispika tutvustuse leiad siit. Vajadusel küsi enne investeerimisotsuse tegemist nõu asjatundjalt. Artikkel on valminud koostöös TextMagic AS-iga, mille eest on autor saanud tasu.
Kasutatud materjalid:
Kas sa said oma koostöö jooksul täpsemalt aru, mismoodi on neil plaanis aktsiad märkijate vahel jaotada? Prospekti punkt “6.8. Allocation principles” on ikka nii umbmäärane, et väiksemagi ülemärkimise puhul võib (minu arusaama kohaselt) ettevõte otsustada suhtkoht mida iganes….
Tead, ma keskendusin pigem ettevõtte äri poole analüüsimisele ja selle uurimisele. Ehk siis kahjuks ei oska vastata, sest need aktsiate jaotamise jmt teemad ei tulnud üldse jutuks.
Margus, kopeerin siia LHV foorumis tegevjuhi poolt samale küsimusele antud vastuse:
Tänud, ma juba seal nägin ka vastust. Mitte et see pilti olulisemalt selgemaks tegi…
Nt: “eesmärk on võimalikult lai ja suur investoreite baas” ja “soovime pikaajalisi investoreid” pole ilmtingimata ühendatavad. Ning “soovime pikaajalisi investoreid” ja “kohtleme kõiki märkijaid võrdselt” samuti mitte 🙂
Tere!
Kas ise plaanid ka märkida, ning mis summas, kui saladus pole? (Kristjan Liivamägi, näiteks, alati räägib täitsa avalikust oma plaanidest ja summadest 🙂 )
Olen võtnud seisukoha, et ma ei kommenteeri oma isiklikke tehinguid, eriti veel kodubörsi omasid. Samas ma arvan, et mu meelsus tuleb sellest kirjatükist ikka päris hästi välja 🙂
Got it! 🙂
Mulle meeldib selles hoiakus lauseosa “eriti veel kodubörsi omasid”. Ühe taguotsaga on raske kahel toolil istuda. Nii mõnigi eestlasi finantsvabaduse poole tüüriv guuru võiks seda hoiakut järgida.
“Be the change you want to see in the world” nagu kõlab Gandhi tsitaat 😉
Touchpoint Competitors tabeli Services rida toob välja omavahel mittevõrreldavad asjad. Touchpoint puhul on välja toodud ühe toote eri funktsioonid, samal ajal kui Pipedrive puhul on kirjas “CRM”, jättes tähelepanuta, et seal on samad või sarnased funktsionaalsused juba täna olemas ja enamgi veel. Ning jättes vale mulje, et Pipedrive kui CRM on võrreldav kõigest ühe reaga (“Deals and CRM”) Touchpointi “teenustes”.
Zendesk, Hubspot, Freshworks puhul on jällegi välja toodud suured tootekategooriad ja mitte funktsionaalsused. Zendesk puhul on ainsana kirjas Marketplace, samas kui see on olemas nii Hubspotil, Pipedrive’il kui Freshworksil. Väga eksitav.
Aitäh asjatundliku ja põhjaliku kommentaari eest! See pilt pärineb ettevõtte investorpresentatsioonist ja ütlen ausalt, et ma ise toodete funktsionaalsuste võrdlusdetailidesse ei laskunud ega neid asju ise üle ei kontrollinud. Ettevõtte analüüsi tehes peab kusagil leidma selle mõistlikkuse piiri ehk siis otsustama, millesse süüvida päris detailideni ja millesse mitte. Nagu isegi aru saada ja arvata võite, siis mina kaldun süüvima pigem finantsidesse 🙂
Tere Taimar, see pole kuidagi meelega nii läinud. Pigem oli meil selle presentatsiooni koostamisega kiire ja siis ei jõudnud pikalt fookusseerida just sellele slaidile.
Aga IPO-t teeme just sellepärast, et Taimari suguste inimeste tähelepanu köita. Tule parem meile appi TextMagic-ut ja Touchpointi suureks looma.
Aitäh vastamast, Märten ja Priit!
Nii on jah, et finantsid joonistavad olulisema pildi ja just nendele tasubki keskenduda. Eks ongi ju veel mitte saadaval oleva toote võrdlemine nö vanade kaladega osalt ka unistuse müümine, aga kuna selline võrdlus juba välja toodi, siis tundus õige osutada. Igatahes, soovin edu IPOga – äge on näha turul rohkem tehnoloogia- ja tarkvaraettevõtteid.
(Ja Priit, suhtleme!)
Tere Märten/Priit,
Ma ei tea palju Priit ise seda jälgib aga IPO tehakse First North aktsianimekirjas, kas on plaanis liituda Balti põhinimekirjaga? Juhul kui on, siis see sõltuks millest või pigem ei olegi hetkel kaalunud antud turu/kapitalimahu juures.
Tervitades
Erkki
Me teeme alles oma esimesi samme kapitaliturgudel. Alustame praegu kuni €2.5 IPO mahuga First North-l. Tulevikus liigume põhinimekirja, see on päris kindel. Välistatud pole ka topelt-noteering mõnel suuremal börsil, aga selleks peame muidugi väga suureks ettevõtteks kasvama.
Priit,
tänan väga operatiivse vastuse eest ning soovin edu IPOga !
Erkki
Aktsionär saaks kasu väärpaberi hinnakasvust hetkel, aga kusagil pole juttu võimalikust tulevasest dividendist. Kas ja mis plaane selles osas on?
Me pole selle kohta midagi veel öelnud, kuna tahame enne näha kuidas meil uue toote lansseerimine läheb. Hetkel on seisukoht, et paigutame vabad vahendid tootearendusse ja turundusse.
Ettevõtte kõrget lendu, ilusaid numbreid ja emiteeringu mikromahtu arvestades võib öelda, et ülemärkimine tuleb pehmeltöeldes kõva.
Küsimus ettevõtte juhile Priidule. Miks nii tagasihoidlikult peale minnakse, kui ettevõttel on tugev vundament, kõvad tegijad ja ilus future scenario?
Tänud, kui aus olla siis see €2.5M on täitsa piisav meile praegu. Kasumliku kasvu strateegia väga palju kapitali ära ei söögi :). Murdepunkt on Touchpoint-i turule toomine, kui see õnnestub, võib ka suurem rahavajadus järsult tekkida, et uut toodet kiirelt müüma ja turustama asuda suuremalt.
Koit says
08/12/2021
Jälgin huvi ja kiindumusega kodumaiseid tulevikulootusi. Mulle aga tagasihoidlikkused meeldivad – annavad kindlus- ja rahuliku külma pea tunde, ergutavad inspiratsiooni enne järgmist sammu.
IPO-le edu ja vaatame mis saab, igal juhul tuleb teil loominguline ja meil põnev aeg!