Mida see tähendab? Mis toimub? Päris palju. Nii pealispinna all kui kõigile nähtavalt. Kohe selgitan.
Jah, see kuu kokkuvõte jääb sellisel kujul viimaseks. Tunnen end juba kui katkine grammofon, kes muudkui kordab ühte ja sama fraasi – kõik on muutunud, kõik on muutunud, kõik on muutunud. No aga on! Nii lihtsalt on ja tulebki sellega leppida. Või siis pigem omaks võtta. Embrace it nagu ameeriklased ütlevad.
Igatahes tunnen, et aeg on seal maal, kus igakuine eraisiku portfelli dividenditulu raporteerimine saab oma otsa. Põhjuseid selleks on õige mitmeid.
Eksitav signaal
Esiteks aeg-ajalt ikka juhtub, et kirjutab mõni värskem lugeja ja seab kogu selle dividendiaktsiatesse investeerimise mõistlikkuse küsimärgi alla. Mis mõttes – sa oled sihipäraselt portfelli üles ehitanud juba alates 2013. aastast, aga saad dividende ainult 700 eurot kuus?! Sellega nüüd küll ära ei ela! See on ikka suht mõttetu raha tänapäeval.
Hea küll, enamasti ei ole need kommentaarid või kirjad nõnda otsekohesed, aga mõte on just täpselt selline.
Tavaliselt püüan siis selgitada, et 1) ma ei maksimeeri dividenditulu ehk siis iga värskelt investeeritud euro ei lähe iga kord jahtima võimalikult kõrget dividendimäära ja 2) tegelikult pole ma alates 2017-2018. aastast eraisiku portfelli kuigivõrd värsket raha lisanud. Värsked säästud eraisikuna on pärast 2016. aastal palgatöölt lahkumist suhteliselt olematud. Pigem on viimastel aastatel olnud isegi vastupidi, aeg-ajalt müün midagi maha ja võtan selle raha elamiskulude katteks kasutusse.
Seega kogu see eraisiku portfelli dividenditulu graafik, jah, vot just see sama, annab mõneti eksitavaid signaale.
Pole siin enam mingit sihipärast investeerimist ega värskete säästude lisamist portfelli, et progressi mõõtmine kuidagi mõistlik oleks.
Muutunud investeerimisstrateegia
Kirjutasin alles hiljuti sellest, kuidas üks väga suur ja oluline klots minu jaoks paika loksus. Olin hakanud märkama seda, et kui soetan oma portfelli mõne tubli dividendimaksja ja teen seda väärtusinvesteerimise põhimõtteid järgides (soodne ostukoht), siis aastake-paar on kõik justkui hästi. Ostuhetke taban enamasti päris edukalt ja paariaastases perspektiivis on tootlusnumbrid kenad. Aga edasi? Vot siis kukuvad nad ära. Minu mõttemaailmas tähendab see siis seda, et nende aktsiate kogutootlus jääb järjepidevalt alla turuindeksi tootlusele.
Olles seda mõistnud, olen enda jaoks teinud nüüd nimekirja portfellis olevatest aktsiatest, mis esmajärjes müüki läheksid. Enamasti on tegu pigem selliste aeglaselt või aeglasemalt kasvavate või ka väga tsükliliste ettevõtetega (tootmissektor, energiasektor).
Müükidega ma kiirustanud ei ole, sest eks need ülalmainitud ettevõtted on oma olemuselt need niinimetatud väärtusaktsiad. Neil, nagu teame, viimastel aastatel kuigi hästi läinud ei ole.
Tegelikult täna võime tagantjärele öelda, et mingi pöördepunkt samas toimus 2020. aasta novembris kui esimesed koroonavaktsiini uudised välja tulid. See oli täpselt see kuu, kust alates on suur osa minu eraisiku portfelli aktsiatest teinud ikka väga head sõitu. Oluline osa sellest eelneva kolme aasta mahajäämusest ja nigelast tootlusest on peaaegu tagasi tehtud napilt aastaga.
Mis on tähtis täna?
Teine tahk on siin veel. Olen kogu aeg olnud seda meelt, et jah, dividenditulu on tore ja mulle see meeldib, aga see ei tohi tulla madalama kogutootluse hinnaga. See tähendab seda, et kui mõni väljavalitud dividendifookusega investeering jääb aastast aastasse alla turuindeksitele, siis tasub reaalselt endalt küsida – mis on täna minu jaoks oluline? Kas kõrge ja stabiilne dividenditulu (rahavoog) või oma jõukuse maksimaalne kasvatamine pikas perspektiivis.
Minu jaoks on siin täna vastus selge ja ühene – jõukuse maksimaalne kasvatamine pikas perspektiivis. Jah, see ei olnud nii 8-9 aastat tagasi kui tegin oma esimesed dividendiaktsiate ostud. Siis otsisin ennekõike turvalisi rahapaigutusi ja selliseid, mis teeniksid mulle rahavoogu. Täna tunnen, et turvapuhvrit on piisavalt, rahavoog on suuresti minu enda kontrolli all (läbi ettevõtluse ja iseendale palga maksmise) ja üha enam kaldub kaalukauss kogutootluse tähtsustamise poole.
Seepärast võtsin kätte ja likvideerisin just hiljuti rea väikseid ETFide positsioone, mis minu tänast investeerimiseesmärki ei teeni. Olid teised nii kui nii sellised veidi vaeslapse rolli jäänud investeeringud. Ostsin neid korra-kaks perioodil 2013-2016 LHV kontole ja kogu lugu. Nüüd müüsin nad maha päris negatiivse tundega. Miks nii? Siin on vastus.
Nagu näete, siis need kaks Euroopa dividendiaktsiatele keskenduvat ETFi on nii 1, 3 kui ka 5 aasta lõikes kogutootluse mõttes Euroopa aktsiaindeksist STOXX Europe 600 maha jäänud ikka omajagu.
Seega kiristasin vihast hambaid ja panin müügikorraldused sisse. Hakkas parem. Nüüd tean, et minu portfell on “puhtam”. Seal on vähem asju (täna ei saa veel öelda, et ei ole üldse), mis ei teeni minu investeerimiseesmärki.
Avalikkuse surve
Lõpuks jõuame viimase põhjuseni, miks eraisiku portfelli dividenditulu kajastamisele joone alla tõmban.
Olen varem maininud, et plaaneerin majaehitust. Ükskõik, kuidas ma seda vaatan ja oma finantse planeerin, siis väiksem või suurem summa tuleb selleks võtta just nimelt eraisiku portfellist. See tähendab, et ees ootavad müügid. Esimesed tõenäoliselt millalgi suve hakul kõrvalhoonete kompleksi ehitamiseks (suur garaaž, kuurid, panipaigad, varjualused, päikesepaneelid katusel) ja sealt edasi 2023. aastal juba maja ehitamiseks.
Ma tahan, et kui ma neid müüke teen, siis lähtun puhtalt sellest, mis on aktsiaturu olukorda ja iga aktsia tulevast kasvupotentsiaali silmas pidades parim otsus. See tähendab, et soovin täielikult elimineerida selle teguri, kas ja kui palju iga müük siin blogis avaldatavat dividenditulu graafikut alla poole toob.
No ja need dividenditulu tulbad hakkavad kukkuma ikka märkimisväärselt, sest esmajärjes lähevadki tõenäoliselt müüki igasugused dinosaurused. Jah, need on tublilt dividende maksvad dinosaurused, aga ikkagi dinosaurused. Nad täitsid oma eesmärki hästi pakkudes mulle stabiilset rahavoogu ja turvatunnet pöördelistel karjäärihetkedel. Aitäh selle eest! See oli vajalik etapp minu investorina kasvamise teekonnal. Aga nüüd, nüüd on eesmärgid teised. Mis tähendab, et ka portfell peaks olema teistsugune.
Seega viimastel kuudel olen ette võtnud ikka päris tõsise portfelli auditi. Käinud rida realt läbi kõik oma aktsiapositsioonid ja hinnanud kahte asja: 1) müügihetke sobilikkust täna (valuatsioon, odavalt müüa ei taha) ja 2) tulevast kasvupotentsiaali (dinosauruseid ei taha, pigem jätaks alles gepardid ja mustangid, noh, need kiirelt kappavad, eks ole).
Esimene raund oli ikka puhas piin. No, kuidas ma müün nüüd neid oma lapsukesi? 8 aastat poputanud ja nüüd siis nii 🙂
Teine kord sama harjutust teha oli juba lihtsam. Mitte väga palju lihtsam, aga lihtsam.
Kolmas kord ma olin juba nutikam. Ma teen süsteemi. Jagan kõik investeeringud ära kolme gruppi: 1) väga head asjad, mida tahan hoida, 2) äärmisel vajadusel müüki minevad asjad ja 3) esmajärjes müüki minevad asjad.
See tegi kõik ikka päris palju lihtsamaks. Mitte lihtsaks, aga lihtsamaks.
Sina lugesid nüüd need read siin läbi 3 sekundiga. Minul võttis see harjutus ja nende vastakate tunnetega harjumine vähemalt 3 kuud. Päriselt ka!
Ei ole lihtne üleöö muuta oma harjumusi, mõttelaadi ja tegevusi. Kõike seda, mis on aastatega saanud karakterile omaseks. Ühtäkki tuleb säästja ja koguja meelelaadist teha kannapööre ning liikuda portfelli likvideerija rolli. Oeh, raske!
Samas tõenäoliselt kasulik. Aitab sisemiselt kasvada ja tuua pinnale prioriteete. Mis siis ikkagi on oluline? Kas see, et saan teile siin ilusaid numbreid raporteerida ja ise oma portfelli imetlemas käia või see, et saan ehitada oma maja, kolida maale ning elada seda elu, mida hing väga ihkab. Kui nii vaadata, siis pole ju küsimustki, eks ole?!
Miljoniportfelli väljakutse progress
Detsembris olin taas agaralt ostupoolel. Investeeringute mahtu kasvatasin nii värskelt teenitud raha kui ka täiendava võimenduse arvelt. Kokku läks investeeringutesse nii-öelda värsket raha 16 762 eurot. Soetasin nii ETFe, dividendiaktsiaid kui ka eriti hoogsalt kasvuaktsiaid.
Mai kuus sai siis seatud eesmärk, et keskmiselt võiks kuus uusi investeeringuid teha vähemalt 3 000 euro eest. Reaalselt läks turule keskmiselt ligikaudu 8 300 eurot kuus. Päris suur osa sellest tuli ka võimenduse arvelt. Postituse kirjutamise hetke seisuga on ettevõtte IB portfelli võimendus pea 18%. See on suhteliselt minu tolerantsi piiril.
Lihtsustatult tähendab see siis seda, et juhul kui omakapitali oleks 100 000 eurot, siis sellele 100 000 eurole oma rahale olen lisanud 22 000 eurot laenuraha. Ehk siis võimendus on 22 000 / (100 000 + 22 000) = 18%.
Igatahes suures plaanis tähendab see ühtlasi ka seda, et nüüdsest edasi sõltun investeeringute tegemisel rohkem sellest kui palju suudan aktiivselt tulu teenida ja finantsvõimenduse kasutamise puhver on praktiliselt olematu.
Kõiki ettevõtte investeeringuid kokku lüües lõpetan aasta ligikaudu 166 tuhande peal. See on siis netoportfell (varad miinus võimenduslaen). Siin sees on nii ettevõtte IB kontol asuv portfell, veidi Funderbeami, veidi krüptovarasid ja ka näpu otsaga tütarettevõtte LHV kontol olevaid väärtpabereid.
Meeldetuletuseks, et mai kuus stardipauku andes oli numbriks 121 tuhat.
Seega käesoleva aasta osas tasub tänulik olla, sest sai ise parasjagu uut raha tööle panna kui ka tuli väike tugi tootluse näol. Ettevõtte IB konto 2021. aasta tootluseks kujunes ligikaudu +21%. Selge mahajäämus globaalsele aktsiaindeksile, aga see on ka igati arusaadav arvestades seda, et pea kolmandik portfellist on USA kasvuaktsiates. Need on sel aastal pihta saanud ikka korralikult.
Portfellis on aktsiaid, mis 2021. aastal langesid -50% kuni -60%. Kuna oste olen teinud nii 2020. aastal kui ka nüüd languse pealt, siis soetusväärtuse suhtes on suurimad miinused seal -30% kandis.
Mind see kuigivõrd ei heiduta. Mängin pikka mängu ja oman neid firmasid senikaua kuni püstitatud investeerimisteesid paika peavad.
NB! Uuel aastal muutub nii mõndagi. Suunan oma fookuse ühele uuele projektile. Veel ei ole kindel, kas kohe selle päris avalikult välja hõikan või mitte. Samas kui soovid asjadega kursis olla ja selle kohta infot saada, siis liitu uudiskirjaga. Uudiskirjaga liitumise akna leiad selle postituse lõpus.
Finaal ja viimane dividenditulu ülevaade
Detsembris maksid dividende 18 erinevat ettevõtet. Kokku laekus omanikutulu kontole 587 euro väärtuses.
2021. aasta koondsaagiks jäi 8 620 eurot ehk keskmiselt 718 eurot kuus.
Ettevõtte kontole laekus dividende 179 euro väärtuses.
Ettevõtte alla ehitatud investeerimisportfell tõi 2021. aastal dividendidena teenistust 1 860 eurot.
Neid tulpasid näen ajas kasvamas ka edaspidi. Valdavalt seetõttu, et lisan regulaarselt raha erinevatesse ETFidesse ja osad neist maksavad ka dividende.
Kordan siis veel kord üle, et sellisel kujul jäi see nüüd viimaseks kuu kokkuvõtte postituseks. Edaspidi kajastan pigem progressi miljoniportfelli suunas liikumise kohta.
Jaanuari lõpus saadan kõigile uudiskirjaga liitunutele infot ka ühe uue projekti kohta, millele viimased 2-3 kuud keskendunud olen. See muudab päris palju – nii minu enda elu, fookust kui ka seda kui palju edaspidi siin blogis toimetan.
Uudiskirjaga liitumise akna leiad siit samast postituse alt.
Head uut aastat kõigile!
Olgu selles aastas palju armastust, rohkelt naeru ja ka tööalast edenemist!
Märten, head uut aastat! Seda oli kohutavalt kurb lugeda, kuna nautisin kõiki seniseid artikleid ning suuresti tänu sinule olen ka ise viimased 7-8 aastat olnud dividendi re-investeerija ning vaatan mõnuga kuidas kumulatiivne efekt mõjub. Suur aitäh sulle inspiratsiooni eest ning saatku sinu uusi ettevõtmisi edu!
Võta heaks ja aitäh heade soovide eest! Ega ma päris ära ka ei kao nii, et teeme ikka rõõmsamad näod pähe 🙂
Head uut aastat! Ka minul on silmad märjad, et sellise pommiga alustad aastat – nuux :D.
Igatahes edu ja jääme põnevusega ootama uut infot.
Muutused on rasked, aga vajalikud 🙂
Ega vanad artiklid ära kao? Neis on palju väärt infot.
Ei kao. Ärge saage valesti aru, blogi jääb kenasti ikka alles ja jätkan ka postitamist. Veidi lihtsalt muutub see, mis kujul kuu kokkuvõtteid teen.
Hehh.. Eile lugesin su intervjuud Jaak Roosaare raamatust ja hakkasin sind jälgima, kuna tundus, et selline aeglane turvaline tiksumine võiks täiega minu teema olla. Täna siis sellised lood. 😀 Kahju, et oma kaasmõtleja nii hilja avastasin, aga parem hilja, kui mitte kunagi! Igaljuhul edukat uut aastat ning põnevaid ettevõtmisi sulle!
No vaata aga, millised lood 🙂 Igatahes aitäh ja soovitan soojalt sukelduda siis kindlasti nendesse postitustesse, mis tulevad välja nende märksõnda kaudu sellelt lingilt ja sellelt lingilt.
Eks vana dinosaurus tuleb ka lõpuks nn kapist välja. Ma tean, et endale ka tundub divikaaktsiad sexikad, saad aktsiaid ja tuleb elamiskulu. Reaalselt ikkagi teed halba enda tootlusele. Me ei tea, mis seal ETF-des sees tegelikult toimub. a)Äkki võetakse seal suuri edukustasusi? b)Äkki toimub seal mingit sorti topeltmaksustamine?Ja kui Näed , et aastast aastasse saad oma 8% kätte ja Roosaared,Saared Müürid teevad 30% tootlusi, siis eks ta mingil hetkel hakkab ajudele.
No nii hull see asi ka ei ole. Seda näeb päris hästi, mis ETFide sees on (igapäevaselt kogu portfell näha), samuti kõik tasud avalikud. Lihtsalt fondid on väga erinevad.
Ja kogutootluse osas ei saa ma 2021. aastale küll midagi ette heita. Eraisiku IB konto, mis koosnebki vaid dividendiaktsiatest näitab 2021. aasta tootluseks +48,3%.
Kurb lugu ! Aga noh häid mõtteid oled jaganud, olen targemaks ja rikkamaks saanud ja olen isegi siin mõni hetk tagasi kerge póórde teinud aga noh tulemit pole. Ütleme nii, et ootan põnevusega uut tükki siin, tõsiselt !!!
Tore lugeda, et on kasulikud kirjatükid olnud.
Edukat alanud finantsaastat!
Läheb põnevaks.
Kas on ka mõtteid META (Metaverse ETF) osas tekkinud juba?
Aitäh, sama sulle!
Esiteks märgin ära, et kui META kauplemissümbolit kandvat Roundhill Ball Metaverse ETFi silmas pead, siis enamus Eesti erainvestoreid läbi meie kodumaiste teenusepakkujate või ka IB sellele fondile ligi ei pääse. Tegu USAs registreeritud ja kaupleva fondiga.
Muidu kui sisu vaadata, siis lihtsalt teistmoodi kokku pandud niinimetatud tehnoloogiaaktsiate fond. Lihtsalt maru kõrge kulukuse määraga (0,75% aastas). Top 5 koos osakaaludega: NVIDIA Corporation 8.35%, Meta Platforms Inc. Class A 8.26%, Roblox Corp. Class A 6.75%, Microsoft Corporation 6.69%, Unity Software Inc. 5.10%.
Tänud, ja just seda sama mõtlesingi.
Viimasel ajal olen märganud, et räägitakse nii öelda üldisest “meta maailma” aktsiatest v eftidest, mida ühendab märksõna 3d v kogu see infotehnoloogiline maailm.
Tundus lihtsalt, et see Roundhill võiks olla ùks esimesi suunanäitajaid selles valdkonnas.
Jah, see vist on tõesti esimene metaversumi teema ETF.
Kas see ei ole dividendifilosoofia “põhjast müümine”? Viimane kümnend on lõdva intressipoliitika tõttu väärtusinvestorile kadunud kümnend, aga ehk võib vaadelda seda kui üht pikema tsükli osa (mida poliitiliselt on venitatud, aga mille lõppu nüüd siiski lähiajal oodatakse).
Odavat laenu on stagneeruva kasvu ja parema idee puudumisel mõistlikum kasutada ettevõtte väärtpaberite tagasiostmiseks, mitte dividendide maksmiseks. Seda triviaalsel põhjusel, et dividendi maksad korra välja ja osaluse väärtus sellest keskpikas perspektiivis hoopis kahaneb. Kui laen kallimaks läheb, siis esialgu lähevad ettevõtete eelarved surve alla, aga kui nõrgemad turult on lahkunud ja vahepeal toimunud tehnoloogiline areng või olemasoleva põhivara amortisatsioon avab võimaluse uute investeeringute tegemise kaudu konkurentsivõimet kasvatada, siis on vaja jälle raha investoritelt kaasata. Piisavalt kõrgete intresside tingimustes peab ettevõte hakkama näitama omanikele, et nende kapital midagi toodab ja ehk oleme paari aasta jooksul hoopis sisenemas dividenditeenistuse ajastusse. Kahju, et väärtusinvestorile omane riskikartus ja kaalutlemine eelnevad võimalused “ära sõi”.
Väga hea mõttekäik. Jah, mulle endale tundub samuti, et just täpselt nõnda on olnud. Vahepeal hakkas ka tekkima tunne, ennekõike 2020. ja 2021. esimesed paar kuud, et ehk on seekord ikkagi teistmoodi.
Igatahes mulle tundub, et postituse pealkiri võis saada veidi liialt dramaatiline 🙂 Ega ma ju püssi põõsasse ei viska ja oma dividendiaktsiate portfelli täna kohe rahaks ei tee. Järgmise kahe aasta jooksul saab lihtsalt ees ootama see periood, mil ühtteist tuleb müüa ja nagu postituses ka kirjutasin, siis tahan olla positsioonis, kus saan müüa just seda, mis mõistlik tundub. Vaatamata siis sellele kui palju kaotan oma seni regulaarselt raporteeritud dividenditulus.
Mul on dividendiportfellis aktsiaid, mis on viimase pooleteise-kahe aasta jooksul tõusnud +80%, +100%, +200% ja koguni +280%. Need on paljuski sellised rahulikud kvaliteetfirmad, mille ostuhetk sai pandeemiakriisi ajal hästi tabatud. Nende puhul on küll täna nii mõnegi osas tunne, et see nii-öelda suur sõit on mõneks ajaks ära tehtud.
Just vastupidised mõtted eelmise aasta valguses. tugevalt kasvuaktsiatesse panustajana. kogu portfelli langus suurem kui sinu näidetes. Ehk keerleb mõte portfell ikkagi jagada, kasvu aktsiad, dividendid.
Samas loogikas, et aktsia investeeringutes on ca 30% investeeringutest, ning elamisväärselt elamiseks need summad otseselt vajalikud pole siis võibolla tuleb lihtsalt kotti hoida ja ära oodata tuule pöördumine, uskudes et valikute teesid on endiselt teoorias õiged :). vähemalt on närvikava oluliselt kannatlikumaks muutunud, ning kulukat rapsimist on oluliselt vähem.
ilmselt ühte tõde polegi ning muutused on vajalikud kogu kulgemise mõistmiseks nii, et edu ja õiget kiirust selle ja kõigi tulevaste teekäändude jaoks.
Aitäh, et jagasid! Jaa, tõsi ta on. Kannatlikku meelt on vaja. Või siis kui tõesti sai rutakaid otsuseid teha, siis tuleb end kokku võtta ja totaalsete kaotajatega lihtsalt joon alla tõmmata. Hajutamine on ikka maru hea. See aitab edukamalt neist keerulistest ja ebasoodsatest perioodidest läbi tulla.
Majaehitus on investorite seas aktuaalne teema 🙂
Seda võib vaadata kui ühe varaklassi transformeerimist teiseks. Maja väärtus on rahaliselt kõrgem kui sinna paigutatud raha kokku. Ehitasin oma kodu 2004. Ehitajaid oli 4, ise arvutasin ja ostsin materjalid. Ehitajate juht ütles, millal ja mida on vaja. Materjalid, masinad, mehhanismid. Kõige intensiivsem aeg oli hommikul 9-11, võttis omajagu närvi. Päeva teised pooled olid rahulikumad.
Maja juures meeldib kõige rohkem see, et see on igal hommikul samasugune. Kui portfelli lahti teen, siis selle hind muutub iga refreshiga. Hästi ehitatud kodus on soe ja mugav igal ajal.
Vbla veidi mõtlemisainet kütteliigi kohalt. Maja kõige suurem kulu meie laiuskraadil on selle KÜTMINE. Mina olen ära näinud, kui kõik majad said krooni ajal kergõli katlad, sest kütta oli soodne ja mugav. 1- 2 krooni liiter, kui õigesti mäletan. Siis tõusis kütteõli hind vaikselt, aga kindlalt kosmosesse. Mingi aeg EE tuli välja „küttepakettidega“ ja majad ehitati ilma kütteallika ja teinekord ka ilma korstnata. Projekt oligi tehtud elektri otseküttega. Elektriradikad otse pistikusse ja elu oli lill. Elekter läks kalliks. Siis tulid soojuspumbad ja elu läks edasi. Elekter kallines edasi. Siis tulid gaasikütte seadmed. Oi see oli soodne ja mugav. Nüüd on ka gaas hind laes ja sealt läbi. Elektri hinnast ma ei räägigi, aeg on tänavale minna. Maja on ehitatud aastakümneteks, igal sammul manipuleeritud „vaba turumajandus“ aga reaalsus. Mõne aasta eest hakati massiliselt paigaldama võrguinverteriga PV paneele. Eelnevat jada vaadates… . Iga kord on inimesed raha kulutanud kütte projekteerimiseks ja väljaehitamiseks. See aeg ei ole üldse pikk olnud, vaid 25 aastat. Mis toimub järgmise 25 aasta jooksul? … Inimene ei peaks iga 5- 7 aasta tagant maja küttesüsteemi uue vastu vahetama, sest majas sooja hoidmine senise küttega muutub liiga kalliks. Kui kaasaeg tundub hullumeelne, siis tasuks ajas veidi tagasi vaadata. Sest meie esivanemad jäid ellu, muidu meid ei oleks. Mis küte neil oli? Massiivne reheahi. Kui minu käest keegi küsiks põhikütte kohta eramajas, siis keset maja peaks olema kindlasti korralik kivikorsten ja suur ahi. Töötab ka ilma elektrita ja tagab õhuvahetuse. Lõhutud küttepuu, briketi ja pelleti hind tõuseb tavaliselt muude hindade sabas, nähtud. Aga portfelli võib alati soetada mõne metsatüki, mida hooldades saab boonusena küttepuid.
Soovin edu investeerimisel ja ehitusel.
Aitäh, et mõtteid jagasid! Mul on omal just täpselt see sama plaan ja nõue – keset maja peab olema üks korralik ahi. Ja selline, kus saab ka toitu küpsetada 🙂
Ei noh, maja väärtus on ehitusmaksumusest suurem vaid Tallinnas, Märten tahtis maale kolida ju?
Küte, no mina teeks vedelikpõranda ja lihtsalt õuest ligipääsetava katlaruumi. Millega seda vedelikku soojendad saab ju vahetada suht lihtsalt. Tegelikult nullenergiamajadel pidi ka inimese soojusest piisama. Kui oskad lagedal väljal aknad päikse suunas ehitada, saab isegi talvel vahest päiksekütet. Suvel muidugi peab katuseserv palavust ära hoidma.
No viimane mood on ikka krüptokaevuritega maja kütta 🙂
Hahaa, jääb ära, vähemalt minu puhul 🙂
Tavaliselt soovitatakse inimestel noores eas investeerida “agressiivselt”, aga vanemaks saades minna üle “konservatiivsemate” investeeringute peale. Sina tundub tegevat just vastupidiselt. Alustasid peamiselt konservatiivsete dividendi aktsiatega. Aga nüüd tundud ühe enam eelistavat agressiivsemaid kasvu aktsiaid. Kas pole hirmutav traditsioonilisele investeerimis-nõuandele vastupidiselt tegutseda? Või äkki sa arvad, et traditsiooniline investeerimis-nõuanne on vale?
Väga hea küsimus! Lühike vastus – jah, ma olen veendunud, et traditsiooniline soovitus on vale. See baseerub eeldustel, mis enamjaolt tänapäeval ei kehti ja puudulikel ajaloolistel andmetel. Eks iga inimese olukord on alati erinev, aga need stamplahendused ja rusikareeglid, et hoia võlakirjades protsent portfellist, mis on võrdne sinu vanusega, no ma ei tea. Praeguses madalate intressimäärade ja kõrge inflatsiooniga keskkonnas, tänan ei 🙂
Rõhutan veel kord üle, et iga inimese olukord on erinev. Väga oluline roll on siin rahavool. Näiteks kui pensionäril on riigipoolse I samba pensioni näol mingi rahavoog juba olemas, siis mõnes mõttes see asendab kenasti portfelli võlakirjade osa. Lisaks tasub minu arvates portfelli jaotust planeerides riskistsenaariumi arvutusi teha mitte protsentides, vaid eurodes. Küsida endalt – mis on minu turvapuhvri vajadus? 1 aasta kulud, 3 aasta kulud, 5 aasta kulud. Ja vot siis see raha hoida konservatiivselt, kaitstult ja likviidsena. Loodan, et said vastuse. See on tegelikult teema, millest meil väga ei räägita, sest seni ei ole see kedagi väga huvitanud. Oleme enamus varade kasvatamise ja mitte varade kasutamise faasis. Mujal maailmas kirjutatakse sel teemal oluliselt rohkem.
Olgugi, et kaotan enda jaoks olulise finantstarkuste amkutamise allika, siis sellegipoolest soovin õnne elumuutuste puhul. Elu peabki olema nagu voolav vesi ja muutused on elu osa. Palju õnne uute väljakutsete puhul! 🙂
Aitäh! Ega ma päris ära ei kao 🙂 Siit blogist leiab mõtteid, arvamusi ja kogemuslugusid kenasti ka tulevikus. Lihtsalt fookus veidi muutub.
Portfellis saab ju kolme asja olla:
Väärtus
Kasv
Dividendiaktsia
Turvapuhvriks laiapõhjaline indeksfond.
Kas liigselt kasvule panustades ei teki märkimisväärset riski?
Eks suuremalt kasvuaktsiatele panustades loomulikult kasvavad ka riskid. Ükskõik, kuidas neid riske siis mõõta.
PS! Väärtus ja dividendiaktsiad on väga paljudel juhtudel suuresti kattuvad kategooriad. Siia saab lisada ka sellise grupi nagu kvaliteetaktsiad ehk quality factor’i.
Kas siis nõnda ei saa, et võtad kodulaenu ja maksad seda dividendidest tagasi, ilma et peaks ära müüma väärtpabereid?
Ja tee ikka kindlasti liginullenergia maja vähemalt. Siis piisab sooja õhu hingamisest ja talvel võid ka krüptot teha kui karmimad ilmad.
Jajah, muidugi, eks ikka tahaks energiaefektiivset maja. Laenu osas – väike-ettevõtjana ma ei saa mängida ainult sellele kaardile, et olen pankade silmis nende jaoks unistuste klient 🙂 Seega tuleb igasugu stsenaariumeid peas ja Excelis läbi mängida.
Millised dividendifookusega ETF-d Su portfellis seni kõige paremini performinud on, mida kindlasti müüa ei plaani?
Raske öelda. Päris aus olles pole 100% rahul praktiliselt ühegagi neist ja seega sellist ETFi ei ole, millest kümne küünega kinni hoiaksin.