Neid ridu kirja pannes saan alustada sõnadega, et ajad on erakordsed ja harjumatult teistsugused. Sama kehtis ka ligikaudu kaks aastat tagasi blogipostitusi alustades. Teisalt nüüd on ootamatud arengud hoopis teist laadi. Püüan selles kirjatükis keskenduda ennekõike rahaasjade ja investeerimise poolele.
Laias laastus tundub mulle, et täna on 4 varianti, kuidas oma säästude ja investeeringutega käituda. Tõenäoliselt alustavad või on juba alustanud paljud ühe variandiga, kuid asjade arenedes vahetavad nii-öelda rada. See on okei. Selles pole midagi halba. Meie kõigi kogemus, teadmised ja riskikartlikkus on erinevad. Samuti võivadki nii riskiisu kui ka eesmärgid ajas muutuda.
Alljärgnevalt siis need neli alternatiivi.
1. Ennustan ja panustan
See on julge investori, et mitte öelda spekulandi valik. Jälgida uudisvoogu, sündmuseid, erinevaid otsuseid, püüda sellest teha oma järeldused ja siis panustada. Valdavalt lühiajaliselt. Samas võimalik on panustada ka veidi pikaajalisemat horisonti silmas pidades (mõned nädalad-kuud).
See lähenemine nõuab mitut sisendit. Esiteks loomulikult riskiisu ja vabu finantsvahendeid. Teiseks väga aktiivset tegutsemist. Kolmandaks tahet ja soovi arenguid/uudiseid tõlgendada ning nende baasilt ennustusi genereerida.
See on faas, mille käivad läbi suur osa investoritest/kauplejatest iga tõsisema turulanguse alul või ka lihtsalt kõrgenenud volatiilsuse (määramatuse) tingimustes. Esimene reaktsioon kipub olema see, et ostame langust, ostame nõrkust ja lõikame sellest kõigest kasu.
Juhul kui määramatus jätkub, kui hinnalangus jätkub, siis õige pea toimub muutus meie mõtlemises, meie tajus, meie emotsioonides. Ahnus asendub, mis te arvate millega? Loomulikult hirmuga.
Toon mõne näite. 24. veebruaril langes Sberbanki aktsia Moskva börsil -37%. Sberbanki aktsia kaupleb ka Londoni börsil. Seal kujunes languseks päevaga -72%. Nii mõnelgi võis seda hinnaliikumist nähes tekkida ostuhuvi. Kui kõik saaks kiirelt läbi ja aktsia tõuseks tagasi veebruari alguse tasemele tähendaks see pea +500% tootlust.
28. veebruaril tuli uudis, et Moskva börs avatakse alles kell 15:00. Seda loomulikult ei juhtunud. Börs jäi suletuks mitmeks päevaks. Lisaks saabus teade, et välisinvestoritel ei ole võimalik oma aktsiaid müüa. Londonis kauples aktsia edasi. Mis te arvate, mis juhtus pärast -72% languspäeva? 25. veebruaril saabus +63% hinnatõusu päev, 28. veebruaril -74% languspäev, 1. märtsil -80% languspäev, 2. märtsil -78% languspäev ja siis lõpetati selle aktsiaga kauplemine ka Londonis. 5 päevaga kadus -99,5% aktsia väärtusest.
Teine näide. Ennustan ja panustan loogikat kasutavad investorid ja kauplejad sisenevad turule tavaliselt väga hoogsalt. Unustades ette valmistada tegevuskava selleks kui nad eksivad. Teisisõnu, mida teha siis kui asjad ei lähe nii nagu ennustatud. Seda oleme näinud erinevate turulanguste korral sageli. Eriti siis kui viimaste aastate hinnatõus on olnud tugev. Siis ostetakse üles iga -3% langus. Veel julgemalt iga -5% langus ja -10% langus tundub kui taeva kingitus.
Aga kui korrektsioon jätkub, ja pidagem meeles, et see võib toimuda kahel moel (läbi hinna ja läbi ajafaktori ehk x kuud liigub hind külgsuunaliselt), siis kaob julgus, kaob ahnus ning asendub hirmuga. See on see koht, kus sageli tuleb vastu võtta kahjumeid, teha sundmüüke jne.
Arvestades tänaseks toimunut mina ennustajate ja panustajate poolel ei ole. Tegelikult ei olnud seda ka pandeemiakriisis, ei olnud 2018. aasta oktoobri-detsembri korrektsioonis ega varemgi. Ennustamine on lihtsalt liialt riskantne, juhuslikkust on liialt palju.
2. Kaitsemäng
Teine lähenemine on kaitsemäng. Teisisõnu eeldada halba või isegi kõige halvimat ning asuda koheselt ettevalmistusi tegema. Sageli hõlmab see endas niinimetatud riskivarade müüki (aktsiad, kinnisvara, krüptovarad, tarbimislaenud jm kõrgema krediidiriskiga laenud).
Järgmine samm on enamasti turvasadama otsimine. Mõne jaoks on selleks raha pangakontol, teise jaoks raha kodus kapinurgas. Mõne jaoks on turvasadamaks kuld, teise jaoks hoopis riigivõlakirjad. Mõne jaoks on turvaline Bitcoin, teise jaoks stablecoin mõnel krüptoplatvormil. Variante on erinevaid.
Siin on kõige olulisem mitte kalduda äärmustesse. Miks? Sest seda mängu juhib üks erakordselt tugev emotsioon – hirm. Kord juba hirmutundele alludes ja tegutsema hakates ei paista halbadel mõtetel lõppu tulevat. Nii võib kiirustades ja rapsides enese finantsolukorrale päris korralikult liiga teha. Kohe nii palju, et sellest taastumine võib võtta aastaid.
Kuidas nii? Lihtne – mida rohkem hirmujutte me oma peas endale loome, seda rohkem me äärmusesse kaldume ning sinna ka jääme. Aktsiaid veidi juurde osta on kordi lihtsam kui aktsiapositsioone nullist avada. Viimasel juhul tundub see samm ikka väga kõhedusttektiav, määramatust tundub pidevalt olevat liiga palju ja nõnda need aastad mööda läevad. Need ei ole tühjad sõnad. See on isiklik kogemus, mis siin sõna võtab.
Kaitsemäng on vajalik, kuid ainult sellega ei saa. Maailm ei ole must-valge. See on täis määramatust. Sadu ja tuhandeid erinevaid stsenaariume, mille tulemid võivad olla väga erinevad. Ei tasu optimeerida vaid üht stsenaariumit, seda kõige kehvemat, silmas pidades.
3. Püsi kursil ja kata tagala
Enamusel meist, kes me investeerimisega tegeleme, on teatud finantsilised eesmärgid või siis unistused. Juhul kui me oleme võtnud hetke ja nende eesmärkide peale veidi mõelnud, ehk ka isegi need kirja pannud, siis meil on olemas finantsplaan. Juhul kui oleme eriti tublid, siis on meil olemas ka selge investeerimisstrateegia ja tegevusplaan.
Nagu öeldud, siis määramatust on maailmas olnud alati. Mõnikord tulevad ootamatused sealt, kust oskame neid karta, teinekord mitte. 2004. aastal välismaalt magistriõpingutelt naastes oli minu järgmiseks töökohaks Rahandusministeeriumi Riigikassa riskijuht. Seisin hea selles eest, et riigi Stabiliseerimisreserv ja Kassareserv oleksid kaitstud erinevate riskide vastu.
Mida see tegelikult tähendab? Kuidas saab üldse midagi päriselt kõigi riskide vastu kaitsta? Vastus – ei saagi. Eesti keeles on käibel suhteliselt nigel väljend – riskide maandamine. Kas teate, mis saab siis kui kõik investeerimisriskid maandada? Jah, täpselt nii, siis meil ei ole ka tootlust. Tootlus on alati, kordan, alati preemia riski võtmise valmiduse eest.
Hoopis parem väljend on riskide haldamine. See käib nii – me kaardistame võimalikult suure hulga riske, püüame hinnata iga riski mõjuulatust ning seejärel, kui oskame, siis anname ka ligikaudse tõenäosuse selle riski realiseerumiseks (finantsturgude valguses saab siin kenasti kasutada ajaloolisi finantsandmeid ja statistilist analüüsi).
Tõenäoliselt saate juba ise ka aru, kuhu ma oma jutuga sihin. Meil on praktiliselt lõputu hulk erinevaid võimalikke stsenaariume. Igaühel on erinev mõjuulatus ja ka erinev realiseerumise tõenäosus.
Edukas investor on see, kes liigub järjekindlalt selles suunas, mida toetab tõenäosus (tuletan meelde, et enam kui 2/3 ajast on aktsiaturud tõusvad), kuid on kaitsnud oma tagalat oskusliku ja läbimõeldud riskihaldusega.
See viimane võib tähendada erinevaid asju:
- meil on olemas pangakontol meelerahufond;
- meil on olemas väike sularahavaru;
- meie investeeringud on hajutatud varaklasside, regioonide, majandussektorite lõikes;
- me hoiame oma varasid erinevate teenusepakkujate kontodel;
- me hoiame oma varasid erinevates juristiktsioonides (riikides) jne.
Selle viimase valguses ei pruugi olla halb mõte kaaluda seda, et hoida osa väärtpaberiportfellist mõne välismaakleri juures. Eks siin tuleb mängu ka kuluefektiivsus ja varade maht. Pakun, et kui sinu väärtpaberiportfell on täna juba 3-5 aasta elamiskulude suuruse summa ulatuses, siis vast on mõistlik selliseid liigutusi kaaluda.
Viimastel päevadel olen taas aidanud avada õige mitu Interactive Brokersi kontot. Kui tunned, et see on midagi sellist, millest sinu meelerahule abi oleks, siis sellest veebiseminari salvestusest leiad infot ning tuge konto avamiseks.
Kui sa pole erialase inglise keelega just sina peal või soovid tuge läbi kogu selle protsessi, siis aitan konto avamisega ka konsultatsiooni vormis. Avalduse täitmine võtab 1,5-2h, teeme seda üle Zoomi videokõne, aitan dokumendipaki kokku panemisel, dokumentide esitamisel ning ka IB poolt saadetavatele kontrollküsimustele vastamisel. Soovi korral võta ühendust kontaktivormi kaudu.
Tagasi teemasse. Püsi kursil ja kata tagala. See on minu lemmik. Ma tean, et seda teed käia ei ole lihtne – kord tahavad ühed emotsioonid (ahnus) meid kõrvale kallutada ühele poole, järgmisel hetkel teised emotsioonid (hirm) teisele poole. Samas kui uurida, kuidas siis ikkagi sünnib progress, siis ikka ja alati kipub see tulenema järjepidevusest. Sellest, et meil on siht, tegevusplaan ja me püsime kursil.
4. Märka murdepunkte ja otsi keskpikki võimalusi
See on variant, mida ma pigem nimetaks nii-öelda toetavaks lähenemiseks. Ainuüksi nõnda oma investeerimisportfelli juhtida tundub vähemalt mulle endale liialt riskantne. Samas paljud VC fondid ehk alustavatesse ettevõtetesse panustavad fondid just nõnda toimetavad. Igaühele oma.
Igatahes, mida ma selle all silmas pean, et märka murdepunkte? Näiteks on ammusest ajast kokku lepitud, et minimaalne kaitsekulutuste määr NATO liikmesriikide hulgas peab olema vähemalt 2% SKPst. Kas tead, mitu riiki 30 liikmesriigist viimastel andmetel seda nõuet täidab? Ei rohkem ega vähem kui 9. Neist 3-4 on tegelikult seal päris piiri peal. Üks ehk kõige “tuntum” vähese kaitsekulutuste tasemega riik on Saksamaa, kes nüüd nädalapäevad tagasi andis teada, et plaanivad kulutusi lähiaastatel suurendada.
Keskpikka ajahorisonti võttes saab nüüd luua narratiivi, et kaitsekulutused on suure tõenäosusega tõusuteel ja uurida, millised ettevõtted sellest kõigest kasu võiksid lõigata. Kui uurite nende firmade aktsiate hindu, siis näete, et viimastel päevadel on need hüpanud +10% kuni +60%. Täiesti loomulik reaktsioon, eks ole?!
Keskpikka ajahorisonti võttev investor paneks need ettevõtted nüüd omale vaatlusnimekirja nii-öelda jälgimise alla. Küll tuleb ka võimalus neid mõistlikelt hinnatasemetelt soetada. Seni saab uurida ja analüüsida, millistele firmadele võiks puhuda kõige soodsam pärituul. Esimeseks tutvuse tegemiseks selliste USA firmadega võib sobida näiteks see ETF ja selle portfellis olevate firmade loetelu. Euroopa lennunduse ja kaitsetööstuse nimesid leiab aga selle ETFi portfelli uurides.
Mis veel muutumises on? Minu mõtted liiguvad nii traditsioonilise energia kui ka taastuvenergia radadele, samuti põllumajandussaaduste ja neid töötlevate, hoiustavate ning transportivate ettevõtete juurde, lisaks ka erineva otstarbega infrastruktuuri rajamise radadele (eesmärgiga asendada senised kaubandussuhted ja logistilised lahendused).
Kas Sa arvad, et hoida oma portfelli EW maakleri juures on ohtlikum kui IBs?
Ja kas IB mitte ei juurutanud mingit lisatasu nn. Ida-Euroopa riikide investoritele?
Ma saan aru, et Su mõte on selles, et piisavalt suure portfelli puhul lisatasu on vastuvõetav kulu?
Ohtlikum – see on suhteline ja subjektiivne mõiste. Mulle endale lihtsalt meeldib hajutatus.
Jutud sellest lisatasust käisid, aga nii palju kui mina tean, siis oli tegu kontodega, mis kauplesid suhteliselt aktiivselt suhteliselt väikeste summade ja suhteliselt kõrge finantsvõimenduse taseme peal ehk põhjustasid IB-le rohkem peavalu kui tulu.
Mina ei ole ühtegi lisatasu saamise teadet ise saanud ei eraisiku ega ka ettevõtte kontoga.