5 populaarseimat ETFi Euroopa börsidelt

Käesolevas kirjatükis jagan teiega 5 ETFi ehk börsil kaubeldavat fondi, mis on Euroopa investorite seas kõige populaarsemad. See tähendab, et just nende 5 fondi varade maht on kõige suurem ehk nendes on täna kõige rohkem investorite raha.

ETFid ja indeksinvesteerimine

Alustame sammukese tagantpoolt ehk sellest, mis on ETF. ETF on lühend inglisekeelsetest sõnadest Exchange Traded Fund. Eesti keeles on sobilik vaste börsil kaubeldav fond. Niisiis on tegu investeerimisfondiga, mis kaupleb börsil nagu aktsia.

Valdav enamus ETFe on samaaegselt indeksfondid. Indeksfond on selline investeerimisfond, mis järgib oma portfelli kokku panemisel mitte fondijuhi suva ja eelistusi, vaid hoopis mõnd konkreetset alusindeksit (benchmark index, underlying index). Indeks ise on puhtalt matemaatiline/arvutuslik näitaja, indeksfond on investeerimisfond, mis püüab kopeerida indeksi liikumist.

See tähendab, et põhimõtteliselt on indeksfondi näol tegu investeerimisfondiga, mis püüab võimalikult hästi peegeldada seda, mis toimub mõne turuindeksi sees. Teisisõnu omab indeksfond neid samu väärtpabereid, mille hinnaliikumist mõõdab indeks ise.

Näiteks S&P 500 indeks koondab endas ligikaudu 500 suurima turuväärtusega USA aktsia hinnaliikumist. See tähendab, et S&P 500 indeksit järgiva indeksfondi portfellist leiamegi need samad 500 suurimat USA börsifirmat. Stoxx Europe 600 indeks kajastab 600 suurima Euroopa ettevõtte käekäiku ja Stoxx Europe 600 indeksit järgiv ETF omab seega portfellis 600 suurimat Euroopa börsifirmat.

Indeksfondide ja ETFide populaarsus ongi tänapäeval suuresti tingitud sellest, et tegu on äärmiselt mugava viisiga investeerida. Vaid ühe ostuga saame oma portfelli 500 suurimat USA börsifirmat või siis hoopis 600 suurimat Euroopa börsidel kauplevat aktsiat. Ühtaegu nii mugav kui ka tegelikult kuluefektiivne.

Eesti investor saab ETFe osta vaid Euroopa börsidelt

ETFid on oma olemuselt investeerimisfondid ehk investeeringute kogumid, mille tegevus tuleb registreerida, mille üle teostatakse finantsjärelevalvet ning mis noteeritakse kauplemiseks ka börsil.

2018. aasta 3. jaanuaril hakkas kehtima Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud regulatsioon, mis kannab nime MiFID II / MiFIR. Selle regulatsiooni rakendumisega muutus ETFide maastikul nii mõndagi.

Kõige suurem muudatus oli see, et Euroopa erainvestorid omavad ligipääsu ehk saavad kaubelda vaid mõnes Euroopa riigis registreeritud ja mõnel Euroopa riigi börsil noteeritud ETFidega.

See on nüüd see koht, kus paljud alustavad investorid on segaduses. Mida see lause tähendab? Kas see tähendab, et ma ei saagi osta USA aktsiate ETFi? Või Austraalia aktsiate ETFi?

Saad ikka! Oluline on teada, et sul tuleb neid USA või Austraalia aktsiaid sisaldavaid ETFe otsida nende ETFide hulgast, mis kauplevad mõnel Euroopa börsil. Olgu selleks siis Saksamaa Xetra, Euronext Amsterdam, Milaano börs või hoopis Londoni börs.

Ennekõike tähendab see muuhulgas ka seda, et USA börsilt tavaline erainvestor ETFe osta ei saa. Miks? Põhjus on Euroopa Liidu soovis kaitsta oma tarbijaid/investoreid. Just nimelt sellel eesmärgil töötati välja ETFide kohta info avalikustamise standardid ja nõuded. Neid nõudeid peavad täitma kõik ETFid, mis on mõnel Euroopa riigi börsil noteeritud. Samas USA börsil noteeritud ETFid neid konkreetseid nõudeid ei täida (neil on oma nõuded). Seepärast on selle sama eelmainitud MiFID II / MiFIR regulatsiooni kehtima hakkamisega tavalise erainvestori jaoks USAs kauplevatele ETFidele piirang peale pandud. Sellest saab vajadusel mööda kui sinu väärtpaberiportfell on suurem kui pool miljonit eurot ja teed aktiivselt ning olulises mahus väärtpaberitehinguid.

Igatahes kõik see ülaltoodu tähendab seda, et enamuse Eesti erainvestorite jaoks on kättesaadavad vaid need ETFid, mis on registreeritud mõnes Euroopa riigis ja kauplevad mõnel Euroopa börsil.

Populaarseimad ETFid Euroopa investorite seas

Vaatamegi nüüd järgmiseks, millised 5 ETFi on siis Euroopa investorite hulgas kõige populaarsemad ehk millistes Euroopa börsidel kauplevates fondides on kõige rohkem investorite raha.

Koht #5: Invesco Physical Gold ETC

Tegu on varahaldur Invesco poolt hallatava fondiga, mille eesmärk on kopeerida kulla hinna liikumist. Ühe nüansina märgin ära, et juriidilistes peensustes nüüd näpuga järge ajades näeme, et selle fondi näol ei ole tegu ETFiga, vaid hoopis ETCga. ETC on lühend sõnades Exchange Traded Commodity ehk börsil kaubeldav tooraine.

Üht-teist see tehniliselt veidi muudab, aga suures plaanis on sisu sama – eesmärk on peegeldada fondi alusindeksi liikumist. Antud juhul on indeksiks siis kulla hind maailmaturul.

Fondi varade maht on täna ligikaudu 14,6 miljardit eurot ja fondijuhi iga-aastane tasu ehk kulukuse määr on 0,12% aastas.

Fondi saab osta nii USA dollarite, eurode kui ka naelsterlingite eest. Eurodes saab ETFi soetada Milaano börsilt (sümbol SGLD) või ka Saksamaa Xetra börsilt (sümbol 8PSG).

Selle artikli kirjutamise hetkel on fond viimase 12 kuu jooksul näidanud hinnatõusu +20%, viimase 5 aasta tootlus kokku on olnud +50%.

Koht #4: iShares Core MSCI Emerging Markets IMI UCITS ETF

Selle ETFi näol on tegu arenevate riikide aktsiatesse raha paigutava fondiga. Lühend IMI fondi nimes tähistab inglisekeelseid sõnu Investable Market Index ehk arvesse on võetud vaid selliste arenevate riikide aktsiaturud, kuhu ka reaalselt on välisinvestoril võimalik investeerida.

Hetkel moodustavad Hiina aktsiad ligikaudu 29% fondi mahust, millele järgnevad Taiwani aktsiad 17% ja India aktsiad 13% suuruste osakaaludega.

Majandussektorite lõikes on kõige suurem osakaal tehnoloogiasektori aktsiatel (21%), mille järel tulevad finantssektori aktsiad (20%) ja kestvuskaupade aktsiad (12%).

Fondi portfellis on pea 3000 erinevat väärtpaberit ehk hajutatus aktsiate vahel on ikka päris suur. Suurimad positsioonid on Taiwan Semiconductor, Tencent ja Samsung Electronics.

ETFi saab eurodes kaubelda Saksamaa Xetra börsil kauplemissümboli IS3N vahendusel.

ETFi varade maht on 15,2 miljardit eurot, aastane kulukuse määr 0,18%. Viimase 12 kuu tootlus on negatiivne ehk -3%, viimase 5 aasta tootlus kokku on +31%.

Koht #3: Vanguard S&P 500 UCITS ETF

Tegu on indeksfondidele aluse pannud Vanguardi nime kandva fondivalitseja fondiga. See ETF järgib S&P 500 aktsiaindeksit ehk koondab endas ligi 500 suurimat USA börsifirmat.

Nagu öeldud, siis 100% portfellis olevatest aktsiatest on USA firmad. Sektorite lõikes on kõige suurema osakaaluga tehnoloogiasektor (28%), millele järgnevad tervishoid (13%) ja kestvuskaubad (12%).

Suurima osakaaluga aktsiad on Apple, Microsoft ja Google’i emafirma Alphabet.

Fondi varade maht on 29,3 miljardit eurot ning kulukuse määr 0,07% aastas. Mõelda vaid, selle eest, et fondijuht võimaldab meil vaid ühe ostuga saada oma portfelli 500 börsifirmat, peame maksma vaid 0,07% aastas. Päris hea, kas pole?!

Viimase 12 kuu tootlus on olnud +25%, 5 aastaga on selle ETFi investorid oma raha enam kui kahekordistanud ehk tootluseks on olnud +102%.

Fond maksab ka dividende ja seda 1x kvartalis.

Koht #2: iShares Core MSCI World UCITS ETF USD (Acc)

Tegu on globaalset aktsiaindeksti MSCI World järgiva ETFiga. iShares kaubamärgi taga seisab maailma suurim varahaldur BlackRock.

Kõnealust fondi soetades saame oma portfelli koheselt üle 1500 ettevõtte üle kogu maailma. Tähele tasub selle ETFi puhul panna seda, et see fond katab vaid arenenud tööstusriikide aktsiaturge, arenevate riikide aktsiaid selle ETFi portfellist ei leia. Siiski on portfellis aktsiaid 23 eri riigi börsidelt.

Suurima osakaalu moodustavad USA aktsiad (68%), millele järgnevad Jaapani (6%) ja Suurbritannia (4%) aktsiad.

Fondi varade maht on 41,0 miljardit eurot ja kulukuse määr 0,20% aastas. Jällegi, päris väike tasu arvestades, et portfellis on üle 1500 erineva aktsia 23 eri riigist. Viimase 12 kuu tootluseks on olnud +19%, viimase 5 aasta kogutootlus on hetkeseisuga +76%.

Eurodes saab fondi osta Saksamaa Xetra börsilt (sümbol EUNL), samuti Milaano börsilt (SWDA) ja Amsterdami börsilt (IWDA). Dividenditulu see ETF välja ei maksa.

Koht #1: iShares Core S&P 500 UCITS ETF (Acc)

Kõnealune fond on oma sisult sama nagu kohal number 3 platseeruv Vanguard S&P 500 UCITS ETF. Teisisõnu mõlemad need fondid järgivad täpselt sama alusindeksit ja ideaalis omavad täpselt samu aktsiaid täpselt samades proportsioonides.

Ainsa märkimisväärse erisusena saab välja tuua selle, et kõnealune ETF ei maksa dividende investorile välja, vaid reinvesteerib need ise kohe uuesti aktsiatesse. See tähendab, et kui näiteks Apple maksab fondile dividende, siis selle fondi fondijuht ostab dividendidest saadud raha eest ise uusi Apple aktsiaid. Samas Vanguardi fondi puhul makstakse need Apple’ilt saadud dividendid sinule kui investorile 1x kvartalis välja.

Kumb on parem variant? Ühest vastust ei ole. Ühele sobib üks, teisele teine. Mõnele meeldib saada ka oma pangakontole dividende, teine pigem eelistab seda, et raha pidevalt maksimaalselt kasvaks. Kui päris objektiivselt vaadata, siis need fondid, mis reinvesteerivad saadud dividendid ise edasi võimaldavad investeerimist veidi kuluefektiivsemalt kui need, mis maksavad dividenditulu meile kui investorile välja.

See fond on niisiis Euroopas kauplevatest ETFidest kõige suurem. Investorid on sinna tänase seisuga pannud pea 53 miljardi euro väärtuses raha. ETFi kulukuse määr on 0,07% aastas. Viimase 12 kuu tootlusnumbriks eurodes mõõdetuna +25% ja viimase 5 aasta kogutootluseks +102%.

Fond kaupleb Saksamaa Xetra börsil eurodes sümboli SXR8 all, samuti leiab selle ETFi nii Milaano, Amsterdami kui ka Londoni börsilt.

Õpi 1x, kasuta 100x

Juhul kui tunned, et soovid veidi põhjalikumalt ETFidest ja indeksfondidest aru saada, siis siiralt soovitan Indeksinvestori paketti. Sealt leiad nii veebiseminaride videosalvestused kui ka asjakohased e-raamatud. Kõik selleks, et indeksfondide ja ETFide maailmaga end paremini kurssi viia, tarkust koguda ja suurema mugavustundega investeerima asuda.

ETFide valdkond on selles suhtes üks igati tore maailm, sest teadmised on vaja omandada ja fond(id) välja valida vaid 1x. Nende teadmiste baasilt saab regulaarselt ETFidesse investeerida vähemalt järgmised 5-10 aastat.

Seega juhul kui investeerid ETFidesse regulaarselt iga kuu nagu mina, siis justkui 1x õpid ja siis 120x kasutad neid õpitud teadmisi.

Indeksinvestori paketi kohta leiad lisainfot siit.

Kõiki paketis olevaid veebiseminaride salvestusi olen seni uuendanud 1-2x aastas ja sul on alati ligipääs kõige värskemale materjalile. Vaadata võid nii homme, ülehomme kui ka järgmisel aastal kui peaks vajadus tekkima.

Lahtiütleja: Käesolev sisuloome ei sisalda endas investeerimissoovitust. Tegu on informatiivse ülevaatega, mille eesmärgiks on laiendada silmaringi ja koondada investeerimisfondide kohta käivat infot. Investeerimisotsused ja analüüsid teeb iga investor ise.