I kvartali ülevaade ja intressimäärade tõusust

Selles postituses annan ülevaate oma praeguse investeerimiseesmärgi poole liikumise progressist ja jagan paari tähelepanekut intressimäärade tõusu vallast.

Kiire pilk dividenditulu laekumisele

Möödunud aasta mai kuus hõikasin välja oma uue investeerimistegevuse eesmärgi. Kui alates 2013. aastast olin keskendunud ennekõike portfellist laekuva dividenditulu mõõtmisele ja kasvatamisele, siis elu-olu muutuste tuules tundus mõistlik veidi kurssi korrigeerida. See tähendab ühtlasi ka seda, et dividenditulu kokkuvõtet enam siin selles blogis regulaarselt ei kajasta.

Samas kuna ma just eile lõin kõik numbrid kokku, siis olgu uudishimulikele öeldud, et dividenditulu laekumise mõttes oli lõppenud kvartal ikka päris hea. Tänu paarile erakorralisele dividendimaksele laekus esimese kolme kuu jooksul eraisiku kontole dividende kokku ligikaudu 1 900 euro eest ehk keskmiselt 641 eurot kuus. Eelmise aasta sama perioodi saak oli keskmiselt 410 eurot kuus.

Ettevõtte kontole laekus dividenditulu keskmiselt 152 eurot kuus ehk kvartali peale kokku 457 eurot, taas kord parem kui eelmise aasta 377 eurot.

Seega vaatamata sellele, et olen portfellis juba mõned vangerdused teinud, siis dividenditulu laekumist see praegu veel mõjutanud ei ole.

Miljoniportfelli väljakutse

Nüüd aga tagasi uue eesmärgi juurde. Võib-olla oleks õigem sõna hoopiski kavatsus ja mitte eesmärk. Lugesin päeval just National Geographic’u eriväljaannet pealkirjaga “Teadveloleku kunst” ja leidsin sealt sellise toreda selgituse:

“Eesmärkidega on seotud ootused või hinnangud, aga kavatsustega ei ole. Eesmärgid tekitavad sageli mõtteviisi, et peame pingutama ja asju ohjes hoidma, samas kui kavatsused julgustavad meid andma ohjad käest, nautima määramatust ja laskma võimalustel avaneda.”

National Geographic – Teadveloleku kunst, lk. 20.

Igatahes olgu öeldud, et ma ise suhtungi sellesse püstitatud miljoniportfelli eesmärki kui kompassi. Seega hambad ristis läbi paksu ja vedela sinna poole ei suru. Lihtsalt tunnen, et investeerimistegevusel peab ikkagi mingi suund ja kurss olema. See eesmärk teenib seda suurepäraselt.

Igatahes meeldetuletuseks olgu siis öeldud, et möödunud aastal uusi eesmärke seades jätsin oma eraisiku portfelli nii-öelda mängust välja ja seadsin sihid ainult ettevõtte portfellile. Sihiks oli järgmise 12 aastaga kasvatada ettevõtte alla miljoniline aktsiaportfell.

Unistus ja eesmärk iseenesest on ju toredad, aga ega ainuüksi need tulemuseni ei vii. Tulemuste saamiseks on vaja tegevuskava. Sellest kirjutasin pikemalt siin. Igatahes võttes arvesse minu eesmärki, loksusid numbrid paika selliselt, et iga kuu tuleb firmade alt investeerida keskmiselt 3 000 eurot.

Kuidas sellega siis läinud on? Vastus on näha alltoodud graafikul.

Nagu näha, siis kõik kuud ei ole teps mitte vennad. Jaanuar oli näiteks minu jaoks selline kuu, kus ei olnud ei rahalist ega ajuressurssi selleks, et hoogsalt plaani täita. Oma regulaarsed ETFide ostud tegin küll ära, kuid turu nõrkuse indikatsioonide valguses tegin ka mõned müügid. Seega nii-öelda värsket raha jaanuaris investeeringutesse praktiliselt ei läinudki.

See ei ole nüüd ka asi, mille osas end piitsutada. Esiteks kui on vaja müüa, siis on vaja müüa. Teiseks, regulaarsed ETFide ostud said tehtud ja see on kõige olulisem. Kolmandaks, tähtis ei ole mitte see, et iga kuu investeeriksin kindlasti 3 000 eurot, vaid see, et aasta peale tuleks keskmiselt kokku 3 000 euro eest kuus uusi investeeringuid. Jah, see viimane veidi muudab matemaatikat (prognoos vs reaalsus), aga tunnen ise, et see ei ole see koht, kus kruvi karmilt peale keerata.

Oluline on pikk vaade

Oluline on see, et ma iga kuu teeksin minimaalselt ära oma regulaarsed ETFide ostud pluss hoian meeles seda keskmist numbrit, mida soovin aasta lõikes saavutada.

Igatahes kui panna nüüd ühele graafikule prognoos portfelli oodatava turuväärtuse ja portfelli reaalse turuväärtuse kohta, siis pilt on selline.

Mis on esimene asi, mis teile silma jääb? Loomulikult see, et no ikka päääääääääääääris pikk maa on veel minna 🙂

See on okei! Las olla pikk maa. Vähemalt ma tean, kuhu suunas ma liigun, mida sinna jõudmiseks tegema pean ning päriselt oma võimete piires seda ka teen.

Kui aus olla, siis see ongi kõige olulisem. Iga kord kui ma kusagil investeerimisest rääkimas käin, siis püüan kindlasti edasi anda just selle mõtte. Ma tean, et kõik need 2x, 3x ja 10x kasumit lubavad kauplemisideed ja investeerimisvihjed tunduvad need kõige ägedamad asjad, mida teada tahaks, aga tegelikult peitub progress hoopis mujal.

See on peidus sihipärases ja eesmärgistatud regulaarses toimetamises.

Minu jaoks ei ole suur õnnetus kui mul 2033. aastaks on miljoniportfelli asemel kolmveerand miljonit. Ükskõik, kas selle tõttu, et ma ise ei suutnud nii palju regulaarselt investeerida või ei ole aktsiaturud olnud piisavalt helded.

Oluline on see, et mul on aktsiaportfell ja vähemoluline kui suur see parasjagu on.

Veidi detaile

Olgu öeldud, et jätkuvalt päris olulise osa värskelt turule läinud rahast moodustasid võimenduse ehk margin laenu toel tehtud ostud. Ma tean, et see on riskantne, aga püüan seda teha kontrollitud moel. Muuhulgas piirates ära, mis on minu maksimaalne laenuvõimenduse tolerants pluss olles sisestanud kaitsvad stop-loss tehingukorraldused teatud aktsiapositsioonidele.

Miks ma seda teen? Peamiselt seetõttu, et värsket raha ei ole firmasse peale tulnud nii palju nagu tahaks, kuid häid investeerimisvõimalusi on viimastel kuudel olnud omajagu. Teine põhjus – ma tean, milliseid investeeringuid ma pikaajaliselt oma portfelli enam ei taha, kuid kuna need on tugevas tõusutrendis, siis ei raatsi müüa ka. Pigem olengi peale pannud niinimetatud kasumit kaitsvad stopid. Just nimelt nende arvelt on siis olnud julgust sel segasel ajal võimendust kasutada.

Kui püüda leida mingit ühisnimetajat, et mida ma ostnud olen, siis seda ühisnimetajat ei ole. Olen ostnud nii tugevust (energiasektor, värskelt ka krüpto) kui nõrkust (kasvuaktsiad, dividendiaktsiad) ning jätkanud samal ajal oma regulaarsete indeksfondide ostudega.

Tugevus ja nõrkus – see on nüüd täpselt hea koht rääkimaks erinevatest aktsiaturu nurgakestest, millel läbi aja on intressimäärade tõusu ajal läinud hästi ja millel halvasti.

Intressimäärade tõus ja kõige tundlikumad sektorid

Mulle meeldib statistika. Eks seal peitub vahest ka teatud lõkse (tasub asju ise üle kontrollida), kuid enamasti avardab see silmaringi ja paneb mõtte investeerimisvõimaluste osas hästi liikuma.

USAs oleme juba intressimäärade tõstmise faasis, küll peagi liitub sellega ka Euroopa Keskpank. Siin on üks väga huvitav graafik, mis mulle hiljuti silma jäi. Selles võrreldakse mineviku intressitõstmise perioode USAs (4 järjestikust intressitõstmist 1994-95, 1999-2000, 2004-2006 ja 2015-2018) ja eri valdkonna aktsiate käekäiku.

Veerus pealkirjaga Median on ajalooline mediaantootlus, veerus Average ajalooline keskmine tootlus ja viimane veerg näitab tootlust käesoleva aasta algusest.

Intressimäärade tõstmiste faasis on minevikus kõige kehvemini läinud autotööstuse, mööblitööstuse, elamuehituse, ehitusmaterjalide ja kodutarvete ning koduelektroonika aktsiatel.

Kõige paremini on tõusvate intressimäärade keskkonnas minevikus läinud biotehnoloogia, süsteemitarkvara, pooljuhtide (semiconductors), nafta ja gaasi tootmisseadmete ja teenuste pakkujate, elektriliste komponentide ja seadmete ning tervishoiuvaldkonna seadmete aktsiatel.

Tähelepanu tasub pöörata ka tabeli kõige alumisele reale. Nagu näeme, siis minevikus keskmiselt ei ole intressimäärade tõus USA suurfirmade aktsiaid kuigivõrd räsida suutnud.

Lahtiütleja: Käesolev sisuloome ei sisalda endas investeerimissoovitust. Tegu on informatiivse ülevaatega, mille eesmärgiks on laiendada silmaringi ja koondada investeerimise kohta käivat infot. Investeerimisotsused ja analüüsid teeb iga investor ise.