Aktsiaturud seisavad täna olulise murdepunkti ees. Kui viimase 4-6 nädala tugev hinnatõus jätkub, võime hakata mängima mõttega sellest, et põhi on mõneks ajaks tehtud. Samas kui august toob nõrkuse ja olulised vastupanutasemed peavad, saame kinnitust tõsiasjale, et tegu oli lihtsalt ühe tavapärase karuturu hinnaralliga.
Jagan graafikute kujul tähelepanekuid nii nõrkuse kui tugevuse ilmingutest turgudel. Alustuseks tugevus.
Kohad, kust paistab tugevus
Kui vaadata aktsiaturge, siis segment, mis on kõige kauem langenud (alates 2021. aasta veebruarist) ja on kõige rohkem pihta saanud (tipust põhjani langused -70% kuni -90%) on keskmisest madalama turuväärtusega kahjumlikud kasvuaktsiad. Teisisõnu suuresti kogu niinimetatud ARK fondide kompleks – murranguline tehnoloogia, innovatsioon, AI, robootika ning isesõitvad autod; kosmosevallutus ja genoomrevolutsioon; fintech ja järgmise põlvkonna internet.
Just nimelt seda tüüpi ettevõtteid koondav ARK Innovation ETF on alates mai kuust tegemas kõrgemaid põhjasid ja kõrgemaid tippe.
Sarnaselt näeme täna tugevust ka biotehnoloogia ettevõtetes. USA börsil noteeritud biotehnoloogia ettevõtteid koondav ETF SPDR S&P Biotech ETF on teinud topeltpõhja ja põrganud nii 2018. kui ka 2020. aasta lokaalsete põhjade tasemelt.
Väikefirmad (small caps) sageli teadupärast reageerivad muutuvale keskkonnale kiiremini kui suurfirmad (large caps). Järgmisel graafikul näeme, kuidas USA väikefirmasid koondav Russell 2000 indeksit järgiv ETF on põrganud igati loogiliselt tasemelt – 2018. ja 2020. aasta mineviku tippude juurest. Need on hinnavahemikud, mis varem olid vastupanutasemed ja millest tänaseks on saanud toetustasemed. Sellised, kust hind leiab langedes tuge.
S&P 500 aktsiaindeksi komponentidest (üksikaktsiatest) üle 50% on teinud oma viimase 20 päeva uued kõrgtasemed. See tähendab, et arvuliselt mõõdetuna on juuli hinnarallist osa võtnud enamus aktsiaid. Täpselt see, mida soovime näha uute tõusufaaside alguses.
Selliseid äkilisi ja laiapõhjalisi rallisid tuntakse termini breadth thrusts all.
Kohad, kust paistab nõrkus ja vastupanu
Teisalt teps mitte kõik sellised kiired ja laiapõhjalised lühiajalised hinnarallid ei ole pannud alust uuele pikaajalisele tõusutrendile. Näiteks 2002. aasta kevadel ja 2011. aasta suvel kui kogesime sarnast turuolukorda, langus hoopis jätkus. 2002. aasta puhul isegi päris pikalt ja valusalt.
Süüvides erinevate toetus- ja vastupanutasemete maailma näiteks USA suurfirmade indeksi S&P 500 näitel, ilmneb, et umbes 4200 punkti tasemel (täpsemalt 4231) on meil üks oluline vastupanutase. Alates 1950. aastast ei ole kordagi juhtunud seda, et Fibonacci 50% retracement taset ületades oleme teinud järgnevate kuude/kvartalite jooksul uusi karuturu põhjasid. Kui see nimetatud 50% retracement tase on ületatud, on teemaks pigem uus tõusutsükkel. Reedel 5. augustil sulgus S&P 500 indeks 4145 punkti tasemel. Seega oleme olulisele vastupanutasemele ikka väga lähedeal (ca 2% tõusu).
Lisaks on eri sektorite vaates jätkuvalt majandusharusid, mille aktsiatel on läinud päris hästi. Tavaliselt kipub olema nii, et põhjad tehakse siis kui vähem kui 20% Russell 3000 indeksi komponentidest kaupleb oma 200 päeva libisevast keskmisest kõrgemal. Teisisõnu olulise põhja tegemiseks on olnud vaja näha laiapõhjalist valu.
Täna kaupleb 76% energiasektori, 62% kommunaalsektori ja 53% kinnisvarasektori firmadest jätkuvalt kõrgemal oma 200 päeva libisevast keskmisest.
Kuidas edasi?
Just see on tõenäoliselt see peamine küsimus.
Minul on lugu lihtne. Ma olen investor. Ma olen pikaajaline investor. See tähendab minu isikliku investeerimisportfelli valguses peamiselt kahte asja.
Esiteks vaatamata sellele, mida teeb aktsiaturg tervikuna või mõned selle turu segmendid, ma jätkan investeerimist laiapõhjalistesse ETFidesse. See tähendab, et iga kuu ostan aktsiaid ükskõik, mis hinnadünaamikat me parasjagu kogeme. Usun lihtsalt sellesse, et pikaajaliselt on aktsiaturud tõusvad ja osaga oma rahast olen otsustanud turgu mitte ajastada.
Teiseks, oma üksikaktsiate portfelli poolel otsin soodsaid ostukohtasid. Kui neid tuleb, siis teen ostud, kui ei tule, siis ei tee. Tõsi, lõputult see raha kontole kogunema ei jää. Lihtsalt järgmisel korral kui mõne üksikaktsia puhul paistab soodne ostukoht, siis ostan veidi suurema summa eest.
Turu üldiseid tõusu- ja langusfaase mina enamusega oma portfellist ei ajasta. See tähendab, et ma ei püüa ennustada, millal lõpeb tõus ja algab langus, et siis müüa oluline osa oma portfellist maha. Olen juba piisavalt palju omal nahal tunda saanud, et mina seda edukalt korduvalt teha ei suuda.
Seetõttu on minus kasvanud veendumus, et minu jaoks parim on ühe osaga oma rahast istuda indeksfondides ja teise osaga rahast tublides ja tugevates ettevõtetes (üksikaktsiates). Seda nii läbi tõusu- kui ka langusfaaside. Täna olen jätkuvalt praktiliselt 100% investeeritud ja kogu investeerimisportfellist 93% moodustavad aktsiainvesteeringud.
Miljoniportfelli väljakutse progress
2021. aasta mai kuus hõikasin välja oma uue investeerimiseesmärgi – ehitada 12 aastaga oma ettevõtte alla miljoniline aktsiaportfell. Alustasin olukorrast, kus ettevõtte alla oli kogunenud investeeringuid 121 tuhande euro väärtuses.
Tänaseks on sellest möödnud enam kui aasta. Olgem ausad, turud ei ole olnud selle aja jooksul kuigi lahked, eks ole?! 🙂 Eriti veel kui vaadata minu ettevõtte all olevat investeerimisportfelli, kus päris olulise osa portfellist moodustasid kasvuaktsiad. Jah, just nimelt need samad, mis alates 2021. aasta veebruarist praktiliselt pausideta on alla tulnud.
Igatahes miljoniportfelli ehitamise tegevuskava näeb ette, et igas kalendrikuus investeerin vähemalt 3 000 eurot. Miks nii? Sest nõnda ütleb kalkulaator.
See on minu number, mida igakuiselt meeles hoida ja nii-öelda “ära teha”. Mul ei ole vaja mõelda pidevalt miljonist, sellest poleks ka tolku. Ainus asi, mis mul on vaja meeles hoida, on see, et iga kuu peaksin investeerima vähemalt 3 000 eurot.
See on siis plaan. Ideaal. Elu, nagu teame, on täis üllatusi, segajaid ja seiklusi. See tähendab, et reaalsus on suuresti midagi muud. See midagi muud paistab hästi välja alltoodud graafikult. Sellel pildil on kajastatud minu igakuiste ostude summa alates 2021. aasta mai kuust.
Siia kulub nüüd ära üks oluline selgitus. Nimelt see, et ülaltoodud tulpades on näha ka need ostud, mida tegin eelmisel sügisel suuresti finantsvõimenduse pealt (talk about bad timing, eks ole?!) ja teisalt ka müügid finantsvõimenduse vähendamiseks käesoleval aastal.
Alul statistikat pidama hakates tundus see mulle mõistlik viis asju arvestada. Samas täna tunnen, et kuna netoportfell (varad miinus võimenduslaen) võimendusega ostes ostuhetkel ei kasva, siis ehk poleks pidanud neid oste arvesse võtma. Pigem oleks võinud ostudeks lugeda vaid neid oste, mida tegin oma värskete säästude baasilt.
Kas miljon juba paistab?
See on kindlasti küsimus, mis paljudel meelel ja keelel. Vastuseks saan öelda, et paistab küll, vaadake alljärgneva graafiku pealt ise 🙂
Jah, ta on veel ikka väga-väga kaugel, aga ta ju paistab 🙂
Nagu viimase graafiku pealt hästi näha, siis ettevõtete all olev investeerimisportfell tegi alates eelmise aasta novembrist-detsembrist korralikku vähikäiku. Juuli oli ses suhtes ikka maru tore kuu, et portfelli turuväärtus vahelduseks ka kasvas.
Jaa, ma tean, ma tean, et tegelikult ei ole see oluline, vajalik ja isegi kasulik selles portfelli ülesehitamise faasis, kus ma parasjagu olen, aga olgem ausad, hea vaadata ikka. Vahel on vaja seda kinnitust, et oleme õigel teel. Kinnitust, et see, mida teeme on pikas perspektiivis tulus. Kinnitust, et töö ja vaev saavad premeeritud.
Lõpetuseks, suuresti sellest samast minu enda miljoniportfelli väljakutsest sündis ka Miljoniklubi – virtuaalne investeerimisklubi, kus jagame tarkust, arutame investeerimisideid ja oleme teineteisele toeks. Langeval turul on see viimane komponent minu arvates ekstra oluline.
Igatahes septembris saavad Miljoniklubiga liituda juba ka uued investeerimishuvilised. Kui soovid aegsasti selle kõige kohta infot saada, siis pane end Miljoniklubi veebilehel ootenimekirja.
“Alates 1950. aastast ei ole kordagi juhtunud seda, et Fibonacci 50% retracement taset ületades oleme teinud järgnevate kuude/kvartalite jooksul uusi karuturu põhjasid.”
Kuna nägin seda arutelu Twitteris, siis kontrollisin ühe väite sealt üle ja 1973a retracement enne uusi põhjasid oli 60% 😉
Aga hea ülevaade. Lihtne sõnum minu jaoks: üle 200 SMA elavad pullid ja alla selle karud. See kipub nii hästi kokku jooksma keerulisemate analüüsidega. Hind ei valeta!
Aitäh, väga tore, et täpsustasid ja täiendasid!
Nii tore sellist lihtsat konkeertset arusaadavat analüüsi saada, aitäh! Ja veel otsepostkasti!
Võta heaks ja aitäh, et lugemas käid!
Aitäh põhjaliku analüüsi eest. Ise kõhutunde pealt arvan, et põhi ei ole veel tehtud. Või isegi kui on, siis põhja lähedale võime ikka veel minna, sest sept-okt on ajalooliselt kehvimad kuud olnud turul.
Miljoniporfelli ülevaade on täiega äge – igatahes inspireeris mindki miski graafik visandada, eesmärgistamine lisab motivatsiooni ja sihikindlust.
Võta heaks!
Jaa, progressi mõõtmine ja jälgimine on hea kasulik mitmel põhjusel. Eriti siis kui juba aasta-paar asju kirja pandud.