Alustan asjalikult ehk augusti kokkuvõttega. Ma ei tea, kuidas oli lugu sinuga, aga mind igatahes muutis juuni keskel alanud börsiralli veidi rahutuks. Või siis ütleme pigem nii, et see tekitas minus omajagu segadust.
Lugedes meediapealkirju, uurides majandusnäitajaid ja veidi loogiliselt mõeldes paistis kõik ikka päris-päris halb. Ennekõike pean siin silmas siis reaalmajanduse olukorda. Samas kihutasid aktsiaturud ülespoole ikka väga hoogsalt. Eriti sellised keskmisest väiksema turukapitalisatsiooniga kasvuaktsiad. Need oleks nagu täielikult ära unustanud, et intressimäärade tõstmise tsükkel on täies hoos (euroalal pigem isegi algusjärgus), talv tuleb peale ja energiakandjate hinnad ei taha teps mitte langeda ning tarbijakindlustunde indikaatorid pole ammu nõnda nigelad olnud.
Jah, me kõik teame, et aktsiaturud teevad põhja umbes 6-9 kuud enne seda kui saabub põhi makromajanduse näitajates, aga siiski. Kuidagi väga veider oli see ralli. Minu jaoks oli seal ridamisi vastuolulisi signaale. Oli signaale, mis tõesti viitasid turu tugevusele, kuid oli ka neid, mis õhutasid olema ettevaatlik.
Igatahes ütlen ausalt – see, et turg kuu keskel taas langusele pöördus, oli justkui kergendus. Tõsi, minu investeerimistegevus sellest kuigi palju mõjutatud ei saanud, kuid lihtsalt kuidagi kergem hakkas olla kui kõik käis nii nagu justkui peaks käima 🙂
Augusti kokkuvõte
Jätkasin augustis oma tavapärast ETFide ostmist ja tegin ka paar väikest aktsiaostu. Ehk olulisemgi on aga vast see, et paar ettevõtte portfellis olnud dividendiaktsia positsiooni sai kinni pandud.
Näiteks ostsin 2020. aasta pandeemia põhjast veidi 3M aktsiat, kuid üha enam võttis selle firma osas minus maad tunne, et ei soovi seda siiski omada. Lihtsalt liialt palju kära ja potentsiaalseid riske vaidluste ning kahjunõuetega, mis puudutavad sõjaväele toodetud kõrvaklappe. Lisaks veel spin-off uudised jne.
Nõnda sündiski juuli lõpus otsus, et sisse läheb trailing stop ehk muutuva limiithinnaga müügikorraldus.
Trailing stop müügikorraldus on selline tehingukorralduse tüüp, kus anname ette mingi protsendi või rahalise piiri, mille saabudes aktsia automaatselt maha müüakse.
Oletame, et sisestasin 3M puhul seda tüüpi müügikorralduse siis kui turuhind oli 130 dollarit ja panin limiidiks 5 dollarit. Juhul kui aktsia hind pöördubki nüüd langusele ja kukub järgmisel päeval näiteks 127 dollarini ja ülejärgmisel 125 dollarini, siis lähebki müügikorraldus automaatselt käiku ja aktsia müüki.
Samas oletame, et aktsia hind liigub tasapisi muudkui ülespoole. Järgmisel päeval on hinnaks 133 dollarit, siis 138, sealt edasi 140 ja lõpuks 150 dollarit. Juhul kui sellele kõigele järgneb aktsia hinna langus 145 dollari tasemele, siis taas kord on 5 dollari suuruse limiidiga trailing stop müügikorraldus aktiveeritud ja aktsia läheb müüki.
Teisisõnu võimaldab trailing stop müügikorraldus jätta hinnatõusu potentsiaali avatuks, kuid piirata samal ajal langusriski. Antud näite puhul oli limiidiks 5 dollarit, kuid nagu öeldud, saab seda piiri panna ka protsentuaalselt, näiteks 5%.
Rakendasin sama loogikat veel ühe portfellis olnud aktsiaga. Suuresti oli nende liigutuste eesmärk üle vaadata, kas mu portfellis on täna asjad, mida olen valmis pikaajaliselt hoidma ning kui ei, siis kasutan võimalust ja vähendan veidi veel oma lahti olevat finantsvõimendust. Jah, tehniliselt on mul ettevõtte IB kontol võimendus veel pisut lahti.
Eraldiseisvalt vaadates, siis dollarivõimendust on aga lahti päris palju. Kuna dollar on euro suhtes oluliselt tugevnenud (aasta algusest mõõdetuna 13%), siis teps mitte ei tahaks täna IB kontol olevad eurosid dollariks vahetama hakata.
Pigem tundsin, et olen valmis müüma veidi dollarites ostetud aktsiaid.
Muud põnevat investeerimisvallas augustis väga ei toimunudki.
Elu kõige ägedam saaliüritus
Nüüd siis emotsionaalne osa. Kuigi sellest emotsioonist endast on möödas juba õige mitu päeva, siis järellainetuse mõju on selgelt veel tunda.
Paljud teist kindlasti teavad, et selle aasta alul kutsusin ellu Miljoniklubi ehk virtuaalse investeerimisklubi. Seni oleme see enam kui pool aastat 2x kuus koos käinud Zoomi videokõnede vahendusel. Sellel laupäeval toimus aga Miljoniklubi esimene saaliüritus ja kokkutulek. Koos oli üle 60 klubiliikme ja arutelud olid nii elavad, et juttu jätkus ka tervelt tunniks pärast ametliku osa lõppemist (ettenägelikult broneerisin saali terveks päevaks 😉 ).
Miks ma sellest siin räägin? Kahel põhjusel. Esiteks ma ei ole mitte kunagi elus midagi sellist korraldanud. Sellist saaliüritust, kus pigem on rohkem laudades arutlemist ja mõtete vahetamist ning vähem koolitamist. Samuti üritust, kus inimesed justkui veidi nagu teavad ja tunnevad teineteist (läbi Zoomi kõnede), aga tegelikult ju tea ka.
No lihtsalt nii äge oli näha, kuidas abistavate ja suunavate küsimuste toel läksid arutelud hoobilt käima ning iga kord pidin ikka päris valju häält tegema, et päevakavaga edasi liikuda 🙂
Teiseks, olles saanud nii-nii palju positiivset tagasisidet soovin, et ka uutel investeerimishuvilistel oleks võimalus selle ühtehoidva ja inspireeriva kommuuniga liituda. Teisisõnu võtan selle siin jutuks seepärast, et õige pea avan Miljoniklubiga liitumise järgmise vooru.
Miks sa oled Miljoniklubi liige?
Just sellise küsimuse küsisin nendelt, kes laupäeval saalis kohal olid. Jagan sinuga nüüd paari vastust.
Kui Sul on õun ja mul on õun ning me vahetame omavahel õunad, siis on meil kummalgi endiselt üks õun. Kui Sul on mõte/idee ja mul on mõte/idee ja me neid omavahel jagame, siis on meil kummalgi kaks ideed. Koos kasvamine loob selliseid olukordi aina rohkem ja see on hea.
Miljoniklubi tegemistes osalemine ja selle kaudu oma teadmistesse investeerimine on konkurentsitult parima tootlusega pikaajaline investeering. Julgen soovitada.
– Aivar
Kas pole hästi öeldud?! Eriti see õuna vs idee analoogia. Ma ei ole kunagi ise seda nõnda vaadanud, kuid olgem ausad, tõsi, mis tõsi!
Miljoniklubist olen oma esimeste kuude jooksul saanud elementaarsed teadmised, kuidas hinnata ettevõtte sobivust investeeringuks, kuidas talitada turgudel kulu- ja maksuefektiivselt, REIT’ide iseärasustest ning võimalustest ja palju muud infot, mille üksi välja sõelumine palgatöö ja pere kõrvalt oleks kaotatud aeg.
Salvestatud videokõned annavad võimaluse jagatud teadmiste juurde tagasi pöörduda, kui mõne teema jaoks polnud veel saabunud sobiv hetk.
Kipun olema veidi riskikartliku dispositsiooniga, mistõttu on heaks referentsiks korrapäraselt toimuvates videokohtumistes jagatud vaated turutunnetuse osas. Investeerimine on risk ja määramatuses on kordades lihtsam toimetada, kui saab jagada tähelepanekuid, üksi kipub vaatenurk liiga kitsaks jääma.
– Lauri
Täpselt nii – videokõnede salvestused annavad võimaluse igal ajahetkel asju üle vaadata. Lisaks, võimalus palju infot kiirelt ja ühest kohast kätte saada ilma, et oma elu ja perega veedetud aeg sellest kannataks.
Miljoniklubi toetab järjepidevust investeerimisel. See on justkui üks suur mastermind, mille esimene kokkutulek oli sama palju soe ja sõbralik kui informatiivne. Ma olen jätkuvalt klubi liige, sest igakuised videokõned annavad efektiivselt ülevaate makromajanduse olukorrast kui ka sektorispetsiifilisi sissevaateid ja investeerimisideid. Ootan alati huviga iga järgmist kõne!
– Riina
Kas panid tähele kui erinevad need vastused on?! Mõne jaoks on oluline tugi järjepidevuse saavutamisel, teise jaoks ajaefektiivsus, kolmanda jaoks hoopis võimalus mõtteid vahetada. Need on asjad, mida siin blogi veergudel ega tavaliste koolituste/veebiseminaride formaadis lihtsalt ei ole võimalik kõike korraga saavutada. Küll aga on see võimalik investeerimisklubi formaadis.
Olen liige olnud vähem kui pool aastat, kuid väga rahul, et selle sammu tegin. Saan siit lihtsat ja toetavat juhendamist investeerimismaailma mõistmiseks, vajalikke tööriistu, võimaluse igal ajal eelnev info üle lugeda/kuulata ja mis eriti hea – jagada mõtteid samas suunas liikuvate inimestega.
– I.
Lõpetuseks veel üks vastus.
Klubis osalemise põhjus on võetud kokku klubi eesmärgiga, et saaksin suhelda teiste investeerimishuvilistega ja saaksin ka kasulikke teadmisi.
Klubist saan mõtteid ja klubis olles on kadunud see mängurihing. Ei pea kohe miljonäriks saama, peaasi, et kogu raha mingite lolluste tõttu õhku ei lenda.
Ja elu on paremaks teinud see, et lolle kaotusi enam ei ole.
– Ott
Ka sel korral teen nii, et info klubiga liitumise kohta läheb välja ainult neile, kes on liitunud dividendinvestor.ee uudiskirjaga või siis end Miljoniklubi veebilehel niinimetatud ootenimekirja pannud.
Olgu kohe öeldud ka see, et klubil on igakuine kuutasu. Seega kui sa oled tõesti tegemas alles esimesi samme või sinu portfell pole veel korraliku hoogu sisse saanud, siis on mõistlik esmajärjes suunata oma raha pigem portfelli kasvatamisse ning kasutada enese täiendamiseks veebiavarustes kättesaadavat tasuta infot.
Nagu ma just ühele klubiliikmele e-kirjas vastasin, siis ma pole ammu tundnud nõnda suurt eneseteostuse tunnet kui seda lahedat investeerimisklubi eest vedades. Laupäevane saaliüritus andis sellele kõigele veelgi vunki ja tegutsemistahet juurde. Kui tavaliselt pärast pikka koolituspäeva või konverentsi on ikka suht kollapsimise tunne (ja järgmisel päeval ei taha hingelistki näha), siis seekord oli totaalselt vastupidi. Tegutsemistuhinat, indu ja mõtteid oli nii palju, et ei osanud üldse enam ära olla 🙂 Märk sellest, et tegu on õige ja väärt asjaga, eks ole?!
Mul on üks üldisem küsimus – kas ma olen õigesti aru saanud, et vana dividendiinvestor, kes kogus dividendiaktsiaid, muutis mingi hetk strateegiat (ca aasta aega tagasi) ja hakkas panustama pigem suurema tõusupotentsiaaliga (loe: riskiga) kasvuaktsiatesse ja ETF-idesse? Kuidas sulle endale see strateegia muutuse ajastatus hetkel tundub? Kas oli see õige hetk? Mulle pealiskaudse vaatlejana tundub, et praegusel karuturul oleks täpselt vastupidine strateegia õige ehk vana dividendiinvestori idee kasvatada dividendiaktsiate portfelli.
Aitäh hea ja asjakohase küsimuse eest! Päris nii öelda ei saa, et strateegias toimus kannapööre. Pigem 2020. aastal tundsin, et mine tea kui kaua see kasvuaktsiate ralli kesta võib, mine tea ehk ongi maailm muutunud ja mina jätkuvalt jonnakalt istun ainult oma dividendiaktsiates ning ignoreerin kasvuaktsiaid. Seega tekkis plaan osa rahast, rõhutan – osa värsketest säästudest, suunata ka kasvuaktsiatesse. ETFid on minu portfellis olnud kogu aeg. Lihtsalt aastatel 2016-2019 kippus olema nii, et nägin üksikaktsiates rohkem potentsiaali kui ETFides ning piiratud rahaliste ressursside tingimustes läks suurem osa rahast üksikaktsiatesse. Kui üksikaktsiate osakaal ronis eraisiku portfellis juba sinna 75% kanti, siis tundsin, et on aeg ETFide portfell nii-öelda järele aidata. Hakkasin ETFe regulaarselt soetama oma ettevõtte konto kaudu.
Ajastus – olgem ausad, kasvuaktsiate rongile hüppasin mitte küll päris kõige viimasel hetkel, aga no ütleme 2-3 peatust enne kulminatsiooni 🙂 Seega sellega väga hästi ei läinud. Teadvustan seda endale ikka päris hästi. Kuigi ma ei soetanud kasvuaktsiaid ühekordsete ostudena, vaid pigem aasta-pooleteise jooksul, siis ikkagi on nende hinnalangus mind omajagu räsinud. Kõige nigelamalt läks PIK ehk pensioni investeerimiskontol, kus teostasin ostud septembris-oktoobris 2021. Tahaks kunagi sellest kõigest ka ühe õpetliku pikema postituse kirjutada.
Samas positiivne on see, et kasvuaktsiatesse läksid värsked säästud. See tähendab, et ma ei mänginud olemasolevat portfelli ümber ehk ei müünud dividendiaktsiaid selleks, et osta kasvuaktsiaid. See tähendab, et kuigi miinus ulatub täna kümnetesse tuhandetesse, siis päeva lõpuks moodustavad need aktsiad (nagu ka muuhulgas näiteks krüptovarad) kõigest ühe osa minu portfellist. Täna saan öelda, et õnneks väiksema osa 🙂 Mitte väga väikese, mitte olematu, aga ikkagi väikse osa.