Kas on aeg aktsiaid osta?

Viimased nädal-poolteist on toonud endaga kaasa päris äkilise aktsiahindade langemise. Loomulikult tekitab see emotsioone. Samuti ka küsimusi. Ennekõike kerkib üks küsimus – kas on õige aeg aktsiaid osta?

Sellele samale küsimusele otsivad vastust nii kauplejad kui investorid. Selles postituses võtan investori vaate.

Kas siis on õige aeg aktsiaid osta?

Ma tean, et kaotan hetkega rohkem kui pooled nende ridade lugejad, aga ma siiski ütlen vastuse kohe ära. Vastuse, mis tundub õige ja on õige minu jaoks.

Pikaajalise investori jaoks on iga aeg aktsiaid osta õige aeg. Tõsi, mõni hetk ja periood on soodsam ostuaeg, teine hetk vähem soodsam, kuid vähemalt minu jaoks on alati õige aeg oma igakuised säästud aktsiainvesteeringutesse suunata.

Pea alati leidub aktsiaturul midagi, mis on väärt üles korjamist. Eriti üksikaktsiatesse raha paigutavate investorite jaoks. Kui me ei leia seda tehnoloogiasektorist, siis pakub atraktiivseid ostukohti tervishoiusektor. Kui viimane näitab enneolematut tugevust ja kõrgeid valuatsioone, siis leiab midagi tööstussektori firmade hulgast. Kui ka sealt ei paista atraktiivseid võimalusi, siis oleme ringiga tagasi tehnoloogiasektori ja sageli ka finantssektori juures.

Lisaks leidub nii mõnigi kord lahknevusi ka sama sektori sees. Mõni ettevõte kogeb tugevust, teine nõrkust. Siin on paar näidet, mida hiljuti jagasin dividendinvestor.ee Instagrami story’des.

See on üks pool minu vastusest, mille annab aastatepikkune kogemus. Alati on kusagil tähesära ja teisalt alati on midagi, mis on parasjagu ebapopulaarne. Dividendiinvestorina või ka lihtsalt pikaajalise aktsiainvestorina meeldib mulle sageli ostagi seda nõrkust. Mitte nõrka ettevõtet, aga nõrkust valdkonnas, sektoris, meelsuses.

Usk ja investeerimine

Ülaltoodud vastust andma sundis ka teine pool minus. Selleks on usk. Ma tean, ma tean – see kõlab veidralt. Mis on usul seost investeerimisega?

Täpselt sama palju nagu iga muu tahugagi meie elus. Kui me usume, et me midagi suudame, siis me lihtsalt pingutame ja teeme selle ära. Meie elu edeneb. Toimub kasv, kogeme progressi.

Kui me ei usu, endasse, paremasse tulevikku, oma unistustesse, siis me ei tee mitte midagi. Me ei alusta, me ei pinguta, me ei tegutse. Mis te arvate, mis juhtub? Mitte midagi! Kõik jääb suures plaanis samaks.

Seega ükskõik, kas sa usud helgemasse tulevikku või mitte, sul on õigus. Tagantjärele vaadates oli sul mõlemal juhul õigus. Uskusid ja saavutasid – sul oli õigus! Ei uskunud ja midagi ei juhtunud – sul oli õigus!

Mina valin selle, et ma usun. Ma usun ka seda, et minusarnaseid on maailmas palju. Ettevõtjad, teadlased, oma ala fanatid. Me kõik usume, et võimalik on paremini. See loob progressi, edasimineku, kasvu. Just see ongi tegelikult suures pildis investeerimisedu alus.

Kui piisavalt palju ettevõtjaid usuvad, et saab paremini, siis saabki paremini. Tekivad uued ja paremad tehnoloogiad, leitakse kuluefektiivsemaid lahendusi, toimub kasv. Kasv omakorda tähendab ka väärtuse kasvu. Väärtust saame börsidel mõõta väga lihtsalt – aktsia hinna alusel.

Mida ma selle pika jutuga öelda soovin? Eks ikka seda, et viimased mitusada aastat oleme seda kogenud ja dokumenteerinud (aktsiateindeksite olemasolu) – see inimestes peidus olev usk pluss kapitalistlik ühiskonnakorraldus on viinud kasvuni selle sõna laiemas tähenduses. Mitte ainult majanduskasvuni, vaid ka efektiivsuse/tootlikkuse kasvuni, mis investeerimise valguses tähendab sageli kasumimarginaalide kasvu. See omakorda tähendab ettevõtete väärtuse kasvu. Ja see ongi indeksinvesteerimise edu alus. Loodava väärtuse kasv = globaalsete aktsiahindade tõus.

Teisisõnu ma usun, et inimloomus nõnda kergelt ei muutu. Meie hulgas on rohkelt edasipürgijaid. On olnud juba aastatuhandeid. See ei muutu. Seega on põhjust uskuda, et väärtusloome kusagile ei kao. Jah, kindlasti see teiseneb. On seda juhtunud minevikus ja kindlasti juhtub ka tulevikus. Samas see jääb ja annab alust panustada helgemale tulevikule ka oma rahaga.

Siin on nüüd palju nüansse ja vastulauseid, mis isegi minu enda peas häält tegema hakkavad, aga need ei ole selle postituse teema. Nende vaigistamiseks on üks nipp – lükka oma mõtlemise ajahorisont pikemaks. Mitte kuude või kvartalite, mitte isegi aastate, vaid aastasadade peale.

Ikka ja jälle on inimkond tõusnud jalule pärast katastroofe, sõdasid, pandeemiaid jne. Ikka ja alati on meie hulgas avastajaid, edasipürgijaid, maadeuurijaid. See jääb.

Kas sa horoskoopi usud?

Vahetan veidi käiku. Horoskoopidega on huvitav lugu, kas pole?! Väga vähesed tunnistavad, et nad neid usuvad. Vähesed tunnistavad, et horoskoop läheb neile korda. Küll aga on horoskoopide lugemine, kuulamine ja tellimine jätkuvalt päris populaarne. Miks?

Kui meil endal ei ole hetkel parasjagu palju eneseusku, siis me pöördume millegi välise poole, kust seda usku ammutada. Loomulikult me alati valime horoskoobist uskumiseks välja head asjad ja ignoreerime halbu ennustusi. See on veelgi suurem märk sellest, et meil endal puudub usk ja soovime omale häid ja toetavaid uskumusi ning otsime neid väljastpoolt.

Teatud tüüpi tehnilise analüüsiga on minu jaoks veidi just nimelt sama moodi. Ma pöördun aegajalt sinna, et turgutada oma usku. Oma usku pikaajalise investeerimise mõistlikusse. Eriti segastel, keerulistel ja ärevatel aegadel kipub see kõikuma lööma.

Siin on mõned graafikud, millega ma viimastel päevadel oma usku turgutanud olen.

Ees on ootamas raske nädal, kuid head aastad

Septembri lõpp on ajalooliselt aktsiaturgudele olnud päris nigel aeg. Siin on viimase 71 aasta keskmine S&P 500 aktsiaindeksi päevane tootlus septembri kuus kuupäevade lõikes.

Uuh, päris korralik ajalooline vastutuul, aga õnneks mööduv.

Järgmiselt graafikult leiad statistika selle kohta, kuidas on käinud USA aktsiaturu käsi erinevatel aastatel, mis on grupeeritud kalendriaasta viimase numbri alusel. 2-ga lõppevad aastad on ajalooliselt olnud kõige nigelama tootlusega aastad.

Ma tean, ma tean, kindlasti on palju teie hulgas neid, kes näitavad näpuga ja sildistavad selle meelevaldseks analüüsiks ja niinimetatud chart crime’iks. Ma ei väida vastupidist. Lihtsalt tuletan meelde, et mina pöördun selliste graafikute poole sageli siis kui mul on vaja turgutada oma usku.

No vaadake, mis meid ees oodata võiks – 4 suurepärast aastat, kus kolmel juhul neljast on ajalooline keskmine aastane tootlus olnud kõrgem kui 8% (pikaajaline keskmine aktsiaturgude aastatootlus).

Katsu sa mulle nüüd väita, et sul ei hakanud korraks parem. Katsu öelda, et sinus ei tekkinud lootusekiir. Katsu öelda, et seda graafikut vaadates mõtlesid samal ajal ikka kõrgest inflatsioonist, sõjast ja elektrihindadest.

Ei olnud ju nii! Meie sees tekkis kergus, lootus, pilk ja mõte liikusid kaugemale tulevikku. Ära selle juurest, mis meid investoritena praegu rusub, tekitab hirmu, ebakindlust või ärevust. Sinna, kus me saame taas kord tootlusega premeeritud selle eest, et me ei olnud pikaajalised investorid mitte ainult oma sõnades või mõtetes, vaid olime seda reaalsuses.

Sellised analüüsid ja graafikud on minu horoskoop, minu investeerimisusu turgutajad. Need aitavad püsida kursil. Päriselt ka!

PS! Kas ma siis ise ostan praegu aktsiaid? Vastus on jah. Viimastel päevadel olen hakanud hoogsamalt ostma just üksikaktsiaid. Sisetunne suunab sinna, et järgmised paar kuud keskendungi rohkem just üksikaktsiate ostudele. Kui langus jätkub, siis jätkub. Mis seal ikka. Lihtsalt järjepanu jõuavad üha uued ja uued aktsiad minu jaoks atraktiivsete ostuhindadeni. Hindadeni, mida ei ole näinud päris pikalt ja mis fundamentaalanalüüsi ja väärtussuhtarvude valguses pakuvad pikaajalisel hoidmisel piisavalt turvapuhvrit.

PPS! 29. septembril leiab Youtube LIVE kujul aset “Rahatarkuse avapauk“. Kui sul endal teadmised juba olemas, aga soovid investeerimisidee pähe istutada mõnele oma sõbrale, tuttavale või pereliikmele, siis jaga palun temaga seda infot. Üritus nõuab registreerimist, kuid on osalejatele TASUTA.

Kaanefoto: Image by jcomp on Freepik