Siit leiad kiirülevaate sellest, milline oli 2022. aasta finantsturgudel.
Alustame Euroopas kauplevate ETFidega. Kõige paremat tootlus näitasid raha Türgi börsile paigutavad aktsiafondid (+105%) ja energiasektori aktsiate ETFid (+72%).
Miks küll Türgi? Päris omapärane, kas pole?! Eriti kui teada taustainfot, et riik maadleb 70-85% inflatsioonimääraga (päriselt ka!), Türgi liir on aastaga euro suhtes nõrgenenud 34% ja 5 aastaga 340% (päriselt ka!). Põhjus paistab olevat suuresti selles, et kohalikud otsivad inflatsiooni eest kaitset ja aktsiaturg on selleks parem koht kui riigivõlakirjad, mis pakuvad umbes 10% tulumäära.
Kuigi energiasektori aktsiad on teinud kõva sõitu, siis mulle tunduvad need aktsiad veel jätkuvalt päris potentsiaalikad. Lihtne näide – S&P 500 indeksist moodustavad energiasektori aktsiad täna ligikaudu 5%, samas nende ettevõtete kasumid koguni pea 11% kogu S&P 500 kasumist. Mineviku keskmisest kõrgema nafta hinnaga perioode vaadates näeme, et energiasektori kasumid on S&P 500 ettevõtete koondakasumist moodustanud isegi veerandi (1980-82 ja 2008-09).
Kõige nigelemat tootlust aktsiafondidest näitasid 2022. aastal krüpto ja fintech ettevõtetega seotud aktsiafondid, erinevaid e-kommertsi ettevõtteid koondavad fondid ja kanepisektori aktsiad.
Krüptovaluutade vallast vaatab vastu ikka päris jube pilt. Kõige paremini käis suurematest krüptorahadest TRONi ja Litecoini käsi, mis langesid aastaga vastavalt -27% ja -52%. Kõige kehvemalt läks Solana (-94%), Polkadoti (-84%) ja Tezose (-82%) hoidjatel.
Päris nigelalt käis 2022. aastal ka võlakirjainvestorite käsi. Mida pikema tähtajaga võlakirju portfellis oli, seda suuremad olid negatiivsed tootlusnumbrid. Näiteks pikaajalised Suurbritannia riigivõlakirjad kaotasid aastaga hinnas -43%, euroala valitsuste pika tähtajaga võlakirjad -40% ja pikad ettevõtete võlakirjad -39%. Kas võlakirjad ei pidanud mitte olema riskide hajutamise ja portfelli tasakaalustamise varaklass?! Õppetund missugune! Mäletan, et ise hakkasin koolitustel sel teemal rääkima juba 2015-2016 aastal, andis ikka oodata.
Naastes uuesti aktsiaturgude statistika juurde, siis 2022. aasta lõpetasid plusspoole peal 4 majandussektorit 11st. Selgelt ainsana pakkus arvestatavalt head tootlust energiasektor. Napilt vedasid end plussi ka kommunaalfirmade aktsiad, samuti tervishoiusektori ja esmatarbekaupade valdkonna aktsiad.
Kõige kehvemini läks kommunikatsioonisektori ja kestvuskaupade sektori aktsiatel. Kindlasti tekib nüüd nii mõnelgi küsimus, et mis firmad need siis seal nendes sektorites seda langust vedasid? Olgu öeldud, et kommunikatsioonisektori suurima turuväärtusega aktsiad on Meta, Alphabet ja Walt Disney, mis 2022. kogesid vastavalt -64%, -39% ja -44% hinnalangust. Kestvuskaupade sektori kaks suurimat on Amazon oma -50% languse ja Tesla -65% langusega.
Kui vaatame kogu maailma aktsiaturgu ühel graafikul, siis näeme hästi, kuidas kõige rohkem punast toovad pildile niinimetatud tehnoloogiafirmad (kuigi nagu nägime, siis Google on kommunikatsioonisektoris ja Amazon kestvuskaupade omas). Siiski võib märgata ka pisut suuremaid rohelisi alasid. Sektoritest loomulikult ennekõike energia (pildil paremal ääres keskel), aga ka päris keskel asuv tervishoiusektor ja sellest diagonaalis pisut alla paremale jäävad kaitsetööstuse (RTX, GD, LMT, NOC) ja masinatööstuse ettevõtted (DE, CAT, PCAR).
Rohelistes toonides on kuvatud ka kindlustusfirmad, kaevandusfirmad ja mõningal määral ka erinevad toiduaine- ja joogitootjad (GIS, CPB, SJM, CAG, LANC, KO, PEP).
Üks oluline areng oli 2022. aastal finantsturgudel veel. Aasta esimese 9 kuuga nõrgenes euro dollari vastu ligi 16%. See oli keskmisele aktsiainvestorile soodne areng, sest dollari tugevnemine tasakaalustas USA aktsiahindade langust. Septembri lõpu seisuga oli S&P 500 indeks dollarites mõõdetuna langenud -25%, eurodes mõõdetuna “kõigest” umbes -10%. Oktoobrist pöördus dollar nõrgenemisele ja see oli ka hetk, mil väga paljud aktsiad keerasid otsa tugevalt ülespoole (vihje ja potentsiaal uueks tõusufaasiks).
Loomulikult ei saa üle ega ümber toorainete hindade järskudest hinnaliikumistest. Vast kõige äkilisem oli hinnadünaamika Euroopa maagaasilepingutes (alltoodud graafikul oranž joon). Vaadake vaid neid protsentuaalseid liikumisi. Samuti seda, kus alustasime aastat ja kus oleme täna.
Samas päris üllatava liikumise tegi läbi ka puidu maailmaturu hind langedes 2022. aastal pea -66%.
Lõpetuseks pilt ka idufirmade valdkonnast ehk Funderbeami indeksi graafik. Langus aastaga -44%, 2021. aasta aprilli tipust mõõdetuna ca -60%.
Selline ta siis oli – aasta 2022. finantsturgudel. Üllatusi, valdavalt negatiivseid, tuli mitmest vallast.
Kuidas edasi? Paistab, et enamus nii kodumaiseid kui välismaiseid turuosalisi ootavad I poolaastaks majanduslangust ja aktsiaturu langust, isegi uusi põhjasid. Indeksi tasandil pole see üldse välistatud. Tuletame meelde, et suured klotsid kukuvad viimasena. Kas nüüd on lõpuks aeg käes Apple ja Microsofti aktsiatel tõsisemalt langema hakata?! Kohe tuli meelde see hiljuti nähtud meem.
Ühesõnaga turuindeksi tasandil uusi põhju ei välistaks, kuid jätkuvalt näen päris palju üksikaktsiaid, mis vilgutavad suhtelist tugevust või juba rühivad hoogsalt ülespoole. Üldise börsikrahhi hirmus midagi müüma ei tõtta, raha sukasäärde ka ei kogu, lihtsalt jätkan regulaarset investeerimist. Täna pigem ostan rohkem üksikaktsiaid ja ETFidesse panen veidi vähem raha.
Aitäh, et ikka lugemas käid, head aasta lõppu ja tulemuslikku uut aastat!
PS! Kes raamatupidamise teenust vajab, siis jaanuaris lepingu sõlminutele kehtib meie raamatupidamisbüroos MagInvest veel vana hinnakiri, veebruarist uued hinnad.
Alustava investori raamatupidamispaketis sees nii kogu aasta raamatupidamine (kuni 50 kirjet), 30+30 minutit konsultatsiooni kui ka majandusaasta aruande koostamine kõik kokku hinnaga 180 EUR.
Alates veebruarist saab sama hinna eest vaid raamatupidamisteenuse ja aastaaruande eest tuleb lisaks välja käia ca 100 eurot. Seega kui sul vajadus olemas, siis vaata lisa MagInvesti kodulehelt või kirjuta otse ingrid@maginvest.ee ja lukusta soodne hind! 😉
Speak Your Mind