Hiljuti erinevate aktsiaindeksite graafikuid läbi lapates jäi mulle silma, et paljuski tehnoloogiaaktsiaid koondav NASDAQ 100 indeks on päris olulise toetustaseme lävel. Kui 2022. aasta oktoobri ja detsembri madalpunktid peavad, on kõik hästi. Kui ei pea, siis saame kinnitust, et karuturg on täies hoos ja jätkame tehnoloogiaaktsiate vallas kursil üha madalamad põhjad ja üha madalamad tipud.
Siin on NASDAQ 100 indeksi graafik viimase 4 aasta kohta.
Mis mulle veel silma jäi? Minule endalegi üllatusena avastasin, et kui võrdleme NASDAQ 100 indeksi ja S&P 500 indeksi liikumisi, siis NASDAQ 100 suhteline tugevus tegi oma tipu juba 2020. aasta novembris. See tähendab, et sellest hetkest alates on käinud paremini nende investorite käsi, kes omavad S&P 500 ETFi kui NASDAQ 100 ETFi omanikel.
Mõõdetuna alates 2020. aasta novembrist on NASDAQ 100 indeks praktiliselt sama koha peal – tootlus -2%. Samas S&P 500 indeks on näidanud +19% positiivset tootlust.
Me teame, et suuremad aktsiaindeksid tegid oma viimased tipud tänaseks paar päeva rohkem kui aasta tagasi ehk 4. jaanuaril 2022. NASDAQ 100 indeksi tipp jääb 2021. aasta novembri kuu 22. päevale. Millegi pärast oma peas arvasin, et just see on see aeg, mil hakkas sisse kärisema S&P 500 indeksi edumaa. Aga võta näpust, NASDAQ 100 suhtelise tugevuse tipp oli juba 2020. aasta novembris. Päris huvitav, kas pole?!
See tähendab siis seda, et igasugu igavad ja sageli ka dividende maksvad aktsiad alates energia ja tervishoiusektorist kuni kommunaal- ja tarbekaupade firmadeni on tehnoloogiaaktsiatest paremat tootlust näidanud tänaseks juba pikemalt kui 2 aastat.
Kas võiks taas alata kasvuaktsiate tõusufaas?
Minu peas on järgmine loogiline küsimus kohe see, et kaua veel? Kas ehk on aeg selleks, et tehnoloogiaaktsiate käsi võiks taas hakata paremini käima?
Kui vaatame ajalugu, siis mulle jääb silma kaks asja. Esiteks suuremad kasvuaktsiad (Apple, Microsoft) alles hakkavad pihta saama. Langus justkui alles oleks nendes aktsiates hoogu üles võtmas. Vaadake kasvõi seda graafikut – Alphabet (GOOG) on järsema languse teinud, siis tuli Amazoni kord, siis Tesla kord. Samas MSFT ja AAPL puhul pole korralikku raksakat alla me veel näinud.
Seega kuidagi suhteliselt ebatõenäoline, et alates homsest keerame otsa üles ja teeme algust uue tõusutrendiga. Korrektsioon võib toimuda kas: a) läbi hinna või b) läbi aja. Seega AAPL ja MSFT puhul ei pruugi me näha seda järsku raksakat alla, kuid mingi vindumine või külgsuunaliine liikumine võiks ikka enne tõusutrendile pöördumist toimuda.
Teiseks, kasvuaktsiate vs väärtusaktsiate tsüklid on pikad. Alltoodud graafikul on Russell 1000 kasvuaktsiate indeksi ja Russel 100 väärtusaktsiate indeksi suhe. Millal iganes graafikul kuvatud joon on tõusev, on meil tegu ajajärguga, kus võidutsevad kasvuaktsiad. Kui joon on langev, käib paremini väärtusaktsiate käsi.
Juhin nüüd tähelepanu sellele kui pikalt kestis 2000. aasta tehnoloogiamulli lõhkemise järel kasvuaktsiate nigel põli. Praktiliselt 2006. aasta lõpuni ehk perioodil juuli 2000 kuni detsember 2006.
Sealt edasi olid kasvuaktsiate (suuresti tehnoloogiasektori aktsiate) valuatsioonid juba nii madalad, et saabus kasvuaktsiate paariaastane ületootluse periood (kuni 2009. aasta varakevadeni). Sealt edasi kuni 2016. aasta lõpuni selget trendi ei olnud – mõnes kvartalis läks paremini kasvuaktsiatel, teises jälle väärtusaktsiatel. Samas uus kasvuaktsiate ületootluse periood algas 2017. aastal ja 2020. aasta koroonapandeemia lükkas selle ületootluse graafiku paraboolseks.
Täna saame öelda, et laias laastus oleme vähemalt Russell 1000 indeksi valguses selle pandeemiajärgse ülereageerimise ja mulli taas maa peale toonud ehk üleliigse õhu välja lasknud. Küll aga ei saa me kaugeltki mitte rääkida veel sellest, et kasvuaktsiad oleksid kuidagi ekstra soodsad. Eriti veel üha tõusvate intressimäärade valguses.
Kokkuvõtteks
Kuigi tehnoloogiasektori aktsiate hindade langusprotsente vaadates tekib õige tihti tunne, et võiks juba suurelt sisse minna, siis vähemalt praegu paistab jätkuvat kasvuaktsiate suhtelise nõrkuse periood. Teisisõnu võime öelda, et jah, nii mõnigi neist ettevõtetest paistab soodne või vähemalt soodsam kui aasta-kaks tagasi, kuid tehnilise pildi vaates justkui ei ole ostudega kiiret.
Just seda püüan omale iga nädal meelde tuletada, et mitte matta raha selges langustrendis olevate aktsiate alla. Olen teinud iseendaga kokkuleppe, et kui midagi dividende mitte maksvate aktsiate (kasvuaktsiate) maailmast ostan, siis vähemalt sama suures summas pean ostma ka tublisid dividendimaksjaid. Nii püsib portfell paremini tasakaalus juhuks kui kasvuaktsiad ei keera otsa ülespoole veel järgmised aasta või kaks.
PS! Veebiseminar “Ettevõtte alt investeerimine” juba 11. jaanuaril
Kes veel ei tea, siis alates 1. veebruarist saab ettevõtet asutada ka vaid 1 sendi suuruse osakapitaliga. Seega paljude jaoks alul ebameeldivalt suurena tundunud 2500 euro osakapitali piir kaob. Mõne jaoks võib see ettevõtte loomise ja oma investeerimisega ettevõtte alla kolimise teha emotsionaalselt justkui lihtsamaks. Pakun, et sisulist vahet seal suurt ei ole, aga noh, eks me oleme ühed emotsionaalsed tegelased ju kõik 🙂
Ühesõnaga kui soovid saada koondülevaadet, nippe ja juhtnööre, kas tasub kaaluda ettevõtte alt investeerimist ja miks see üldse hea on, siis lisainfot veebiseminari kohta leiad siit.
Speak Your Mind