Todd Combs on endine riskifondi Castle Point Capital asutaja ja fondijuht, kes värvati 2010. aastal Warren Buffetti poolt tegelema Berkshire Hathaway investeerimisportfelliga. Lisaks fondijuhi ameti pidamisele on mees töötanud finantsjärelevalve analüütikuna ja analüütikuna ka kindlustusfirmades. Täna on Combs Berkshire Hathaway portfellihaldur, Berkshire omanduses oleva kindlustusfirma GEICO tegevjuht ja USA ühe suurima panga J.P. Morgan Chase nõukogu liige.
Todd Combs andis mõni aeg tagasi pika intervjuu väärtusinvesteerimise konverentsil ja otsustasin seda intervjuud lugedes paralleelselt siia postitusse kirja panna mõned tema mõtted, õppetunnid ja tähelepanekud investeerimise maailmast.
Investeerimine on lihtne, kuid mitte kerge
See oli Todd Combsi avalause intervjuud alustades. Investeerimine on oma olemuselt lihtne, kuid mitte kerge – investing is simple, but not easy.
Nii ta on. Idee poolest ei ole vaja teha mitte midagi muud kui osta aktsiaid ja hoida neid pikaajaliselt. Lasta ettevõtete töötajatel teha tööd ja kasvatada firmade väärtust ning lõigata sellest siis aktsionärina kasu.
Samas me teame, et ei ole kerge hoida aktsiaid üle majanduslanguse episoodide, pandeemiakriisi ja sõja. No ei ole kerge. Pealegi, tänapäevane tehnoloogia teeb mõnes mõttes pikaajalise investeerimise ju veelgi keerulisemaks. Igal ajahetkel võime haarata taskust mobiili ja panga või maakleräpi kaudu oma aktsiad sekundiga maha müüa.
Asi läheb veelgi keerulisemaks kui rääkida üksikaktsiatesse investeerimisest. Näiteks meenutas Combs, et Berkshire teine asutaja Charlie Munger oli kord temalt küsinud, mis ta arvab kui paljud S&P 500 indeksi ettevõtted on 5 aasta pärast paremad ärid.
Combs mõtles ja vastas, et tõenäoliselt veidi vähem kui 5%. Munger pakkus, et vähem kui 2%.
See tähendab, et vaid 5 aastaga käivad valdav enamus ettevõtetest justkui alla. Jah, sul võib täna portfellis olla suurepärane ettevõte, kuid see ei tähenda, et 5 aasta pärast on ta veelgi parem, veel suurepärasem. Olud muutuvad tänapäeval lihtsalt nii palju ja nii kiiresti.
Küsimus, mida küsitakse Berkshire’is igapäevaselt
Intervjueerija küsis Combsi käest, kas on mõni mõõdik, mida Berkshire oma investeeringuid analüüsides jälgib? Midagi, mis näitab, kuidas käib ettevõtte käsi.
Combs vastas selle peale, et on üks küsimus, mida investeeringuid hallates küsitakse iga päev – kas meie portfelliettevõtete konkurentsieelised on muutunud tugevamaks või hoopis vastupidi, nõrgemaks?
Inglise keeles kasutatakse jätkusuutlikest konkurentsieelistest rääkides terminit economic moat. Olen sellest ka siin blogiveergudel pikemalt kirjutanud. Näiteks selles postituses ja selles jätkupostituses.
Combs lisas, et 98% ajast keerleb nende jutt Buffettiga kvalitatiivsete, mitte kvantitatiivsete ehk numbriliste faktorite ümber.
Erainvestoritena ja väikeinvestoritena on meie analüüs enamasti vastupidi keskendunud peamiselt finantsnäitajatele ja numbritele. Kas peaks ehk ka rohkem mõtisklema neil nii-öelda mittenumbrilistel ja kvalitatiivsetel teemadel?!
Fookus omanikutulu nime kandval mõõdikul
Berkshire’is keskendutakse ettevõtte finantsanalüüsi tehes mõõdikule, mis kannab nime owners earnings. See leitakse kui raamatupidamisreeglite kohaselt arvutatud kasuminumbrile (net income) lisatakse põhivara kulumi ja amortisatsioonikulud ja lisaks veel keskmine aastane ettevõtte tegevuses ja konkurentsis püsimiseks tarvilik investeeringute maht (capex).
Combs rääkis, et laupäeviti käib ta tihti Buffettil külas ja enamasti käiakse läbi nimekiri S&P 500 indeksi ettevõtetest, kelle osas usutakse, et nad suudavad 5 aasta pärast teenida rohkem kui täna ja kasvatada kasumeid keskmiselt vähemalt +7% aastas.
Silm hoitakse peal ka sellel, missuguseid tulemuslikkuse suhtarve (KPI-d ehk Key Performance Indicators) kasutab ettevõtte juhtkond ise ja kas neid on võrreldes eelmise aastaga muudetud või mitte.
Combsi sõnul annab see alati suhteliselt selge signaali selle kohta, mida juhtkond tähtsaks peab ja mille alusel nende enda edukust hinnatakse ning nende tööd tasustatakse. KPI-d töötavad kui stiimulid ja just selles suunas juhtkond oma pingutusi tegemas on.
Kaks küsimust, mida Combs ettevõtete juhtkonnaga kohtudes alati küsib on:
- Kui palju aega kulutate te oma investoritega suhtlemisele (mediaanvastus on 25%);
- Kui te ei oleks börsil noteeritud firma, siis mida teeksite teisiti ning jätkuküsimusena siis ka see, et miks te täna seda ei tee.
Ühinemised ja ülevõtutehingud
Combs tsiteerib hästi tuntud tõsiasja, et ligi 80% ühinemis- ja ülevõtutehingutest on ettevõtte väärtust langetavad. Jah, strateegiliselt vaadeldes ja loogiliselt klotse kokku sättides on tegu justkui kasulike tehingutega. Samas murekohaks on hind. Hind, mida ülevõtuobjekti eest makstakse.
Tihtipeale on tõesti nii, et 1 + 1 = 3. Probleem on selles, et ülevõtutehingu käigus käiakse välja 5 ja mitte 2 või 3.
Seega sageli makstakse potentsiaalsete sünergiate eest lihtsalt liialt kõrget hinda.
Päris tihti teevad ettevõtted ülevõtutehinguid ainult sellepärast, et nõnda käituvad ka teised. Tekib hirm maha jääda. Selleks, et püsida paigal (konkurentsis) tuleb joosta kaasa.
Asi, mida peaksid tegema kõik Berkshire Hathaway investorid
Tõsi, Berkshire on asutatud ja seda on pikalt vedanud kaks meest – Warren Buffett ja Charlie Munger. Samas nagu öeldud, siis juba alates 2010. aastast on pardal ka kaks portfellihaldurit – nüüdseks meile juba tuttav Todd Combs ja lisaks endine riskifondi Peninsula Capital Advisors fondijuht Ted Weschler.
Julgen väita, et mida aeg edasi, seda rohkem peaksid kõik Berkshire Hathaway investorid hakkama uurima just nende kahe mehe investeerimise käekirja ja mõttelaadi.
Muide, Wikipedia väidab, et Ted on oma Roth IRA pensionikonto kasvatanud 28 aastaga 70 385 dollari pealt 131 000 000 dollarini. See teeb keskmiseks aastaseks tootluseks ligikaudu +31%. Pole paha! Loomulikult juhul kui täiendavad sissemaksed on arvutustes kenasti arvesse võetud.
Speak Your Mind