Märts 2024 – dividendikasvu aktsiate võlu

Märts oli tegus kuu nii elus kui ettevõtluses. Mõnes mõttes investeerimises ka, sest tehinguid sai tehtud omajagu. Kohe kõigest järgemööda lähemalt.

Elu

Märtsist on selgelt kõige värskemalt meeles kuu lõpus toimunud “ETFid ja indeksfondid – mugav viis jõukuse kasvatamiseks” raamatu esitlused nii Tartus kui Tallinnas.

Tartus modereeris vestlust näitleja ja koolitaja Inga Lunge. Mul on ääretult hea meel, et Inga ütles sellele ettepanekule jah. Või nagu ta ise sõnastas – ahvatlevale ja ootamatule ettepanekule.

Inga üllatas ka sellega, et oli raamatut lugedes teinud rohkelt ülestähendusi ja kirja pannud no ikka väga detailidesse minevaid küsimusi. Näiteks võtsime tema algatusel jutuks sellised ETFe puudutavad spetsiifilised teemad nagu fondi replikatsioonimeetodid ja mõõdiku nimega tracking difference. Kui oled oma raha paigutanud ETFidesse ja need kaks märksõna on sinu jaoks võõrad, siis ETFide ja indeksfondide raamatus on neile mõlemale pühendatud terve eraldi peatükk.

Igatahes kuigi sukeldusime oma vestlusega kohati päris sügavale ETFide sisemaailma, siis üldkokkuvõttes oli tegu väga mõnusa ja ühtlasi asjaliku vestlusega. Nalja sai loomulikult ka.

Seega veel kord sügav kummardus ja aitäh, Inga, et tulid modereerima!

Tallinna raamatuesitlusel oli moderaatoriks Eesti finantssektori üks tuntuimaid nägusid, LHV investorkogukonna juht ja endine maakler Nelli Janson.

Nelliga tegime loomulikult juttu ka aktiivse vs passiivse investeerimisstrateegia erisustest ning lisaks ETFide teemale lahkasime ka turgude ning eri majandussektorite tulevikuväljavaadet.

Esitluse lõpus salvestasime ka ühe meeleoluka reel’i ehk videoklipi, kus pidime kiirelt reageerides vastama küsimusele, kumb suurema tõenäosusega teeb investeerimisel erinevaid asju. Reel’i näed selle lingi vahendusel.

Raamatu teema lõpetuseks olgu öeldud, et nüüd on raamat saadaval ka e-raamatuna ehk epub formaadis.

Muus osas oli märts väga tempokas. Nii mõnigi kord tegelikult kirusin end, et nende raamatuesitluste organiseerimise ette võtsin, sest asjaajamist sellega seoses oli ikka mitme tööpäeva jagu.

Maja ehitusel oli märtsis see faas, kus minu sekkumist ja otsuseid oli tarvis pea igapäevaselt ning see selgelt võttis vähemaks seda aega, mis jäi töistele tegemistele. Kokku oli vaja leppida nii parketi kui ahjukivide saabumise aeg. Seejärel sisse anda veel viimased valgustite tellimused, timmida vannitubade vuugitäidete ja silikoonide toone, ümber otsustada magamistoa ja garderoobide seinavärv jne.

Ühel hetkel muutus elu objektil ikka väga tihedaks ka, sest kohal olid nii ehitajad, plaatijad, maalrid, elektrik kui ka ehitusjärelevalve. Märtsi viimase nädala negatiivne uudis tuligi omanikujärelevalve poolt, kes palus osadesse ruumidesse maha laotud parketi uuesti üles võtta, sest betoonpõranda niiskuse tase oli liiga kõrge. Nüüd me siis oleme nädala jagu hoogsamalt kütnud ja tööstuslikud niiskusimurid muudkui undavad.

Väike seiklus oli ühel laupäeval ka. Pidasin isekeskis aru, et niiskusimurid töötavad ja suunavad kogu vee otse äravoolutorustikku, aga huvitav, kas elektrikilbis on pumpla ikka sisse lülitatud?! Loomulikult ilmnes, et ei ole ja krundi nurgas olev maa sisse kaevatud kogumispotsik oli enam-vähem üle ääre ajama hakkamas. Siis kiired kõned elektrikule ja trassiehitajale, mõned näpuliigutused elektrikilbis ja kraanide avamised ning õnneks sai pumpla tööle.

Jah, mul on krundil isiklik pumpla. Suuresti seetõttu, et krunt on kallaku peal ja ühistrassiga liitumiseks oli vaja isiklikku pumplat, mis pumpab reovee suurde trassi, kus siis juba suuremast pumplast pumbatakse see kõik künkast üles veel suuremasse ühistrassi.

Kevadilmade saabumisel võeti ette ka väliterrasside ehitus. Piirded on juba paigas ja tekitavad täitsa mõnusa maaeluromantika tunde, kas pole?! 🙂

Ettevõtlus

Märts tõi endaga kaasa üllatavalt suures mahus koolitamist ja paari ettevõtja konsulteerimist. Päris mitmeid Interactive Brokersi kontosid aitasin ka avada. Meeldetuletuseks, et alates selle aasta algusest avatakse kõigile eestlastele kontod IB Iirimaa harus. Varasemalt oli selleks Ungari, veel enne seda (enne Brexit’it) Suurbritannia filiaal.

Igatahes uued kliendid lähevad siis Iirimaa filiaali alla ja IB on välja hõiganud, et selle aasta jooksul tahetakse meid kõiki Ungari alt Iirimaa alla tõsta. See oleks suuresti päris tervitatav, sest siis kaoks ära see segadus intressiarvestuse ja valuutavahetusega.

Eks mõned miinused on ka. Kui ma ei eksi, siis Iirimaa alla kolides ei toimu cash kontol enam automaatset valuutavahetust (näiteks dollarites aktsiaid ostes tuleb need dollarid ise enne kontole tekitada) ja tagatisskeemi maksimaalsumma langeb ka ligi 100 000 euro pealt enamuses Euroopa riikides kehtiva tavapärase 20 000 euroni.

Muudatustest rääkides, siis mõned päevad tagasi linti saanud järjekordse “Deebet ja dividendid” podcast’i episoodis võtsime jutuks ees ootavad suuremad maksumuudatused. Ettevõtjatele on siin õige mitu uudist, muuhulgas mikroettevõtja piiride muutus.

Tegime juttu ka planeeritavatest investeerimiskonto süsteemi puudutavatest muudatustest ja sukeldusime detailsemalt ka krüptode maailma. Nimelt tuli juttu eraisikuna soetatud krüptovarade laenamisest ettevõttele ja kuidas nõnda toimides maksuefektiivselt käituda. Sisuliselt laieneb see kenasti ka traditsioonilistele väärtpaberitele (aktsiad, võlakirjad, fondiosakud).

Saadet saad kuulata ka otse Spotifyst, samuti Apple Podcasts vahendusel.

Investeerimine

Investeerimise vallas tundsin märtsis, et no kohe üldse ei jõua nii palju turgudega tegeleda kui tahaks. Enamasti näpistasin selleks aega nädalavahetuse hommikutundidel. Interactive Brokers nimelt saadab iga portfellis oleva ettevõtte kohta aktsionäride üldkoosoleku teate koos materjalidega e-mailile ja viimastel nädalatel on neid kirju tulnud päris palju. Seega võtsin ette ja järjepanu muudkui uurisin värskeid aastaaruandeid.

Paari ettevõtte kohta kirjutasin detailse ülevaate ka Miljoniklubi liikmetele mõeldud privaatses uudiskirjas. Üks neist ettevõtetest on minu portfellis olnud alates 2018. aastast ja on dividendikasvu aktsia musternäidis.

Tegu on kõrge investeeritud kapitali rentaablusega (ROIC) ettevõttega. Mida aeg edasi, seda rohkem mulle sellised firmad meeldivad ja mõistan üha paremini, miks Warren Buffett neist ülivõrdes räägib.

Viimase 12 aasta jooksul on see ettevõte päris hoogsalt kasvatanud nii oma müügikäivet (kokku +66%) kui ka oma põhitegevuse kasumimarginaali.

See tähendab, et kasum aktsia kohta ehk EPS on kasvanud oluliselt kiiremini kui müügikäive. Viimase 12 aasta jooksul on EPS sisuliselt neljakordistunud (+298%).

Ühtlasi tähendab see seda, et firma on saanud maksta aina kõrgemat dividendi. Viimase 12 aastaga on dividendimaksed enam kui viiekordistunud.

Isegi minu 2018. aastal ostetud aktsiad teenivad täna 3,41 dollari asemel 6,72 dollarit dividende aasta kohta. See tähendab, et minu passiivne tulu nendest aktsiatest on selle napi 5-6 aastaga pea kahekordistunud. Ja seda ilma, et ma ise midagi täiendavalt tegema oleksin pidanud.

Vot see ongi see dividendikasvu aktsiate võlu. Valid oma portfelli hea kasvupotentsiaaliga, kasumlikud ja mõistliku kapitalistruktuuriga ettevõtted ning seejärel lased juhtkonnal tegutseda, äril õitseda ja ise naudid vilju.

Lisaks hoogsale passiivse tulu kasvule on väga eeskujulikud olnud ka kogutootluse (hinnatõus pluss dividenditulu) numbrid. Sel samal ülaltoodud graafikutel kajastatud perioodil (2011. aastast kuni tänaseni) on see tubli dividendikasvataja pakkunud investorile koos dividendituluga tootluseks +577%. S&P 500 indeksfond on samal ajal pakkunud +424% suurust kogutootlust.

Kes põhjalikumalt dividendiaktsiate valikust teada soovib, siis Dividendiinvestori paketis on muuhulgas olemas värske dividendiaktsiate analüüsi veebiseminari salvestus, kus käin läbi just nimelt selle sama KKK ehk kasv, kasumlikkus ja kapitalistruktuur teema.

Päris palju tehinguid

Tehingustatistikat vaadates näen, et tegin isegi nõnda palju nagu 18 ostu ja 6 müüki. Ostud olid ettevõtete portfellides värskete säästude turule paigutamised, müügid eraisiku portfelli niinimetatud sundmüügid majaehituse finantseerimiseks.

Kuigi müüsin märtsis eraisiku portfellist aktsiaid hea mitmekümne tuhande eest (ja tegelikult veebruaris ka), siis aktsiahindade kasvu toel tõusis portfelli koguväärtus õige kiiresti uuesti müügieelsele tasemele tagasi. See on tegelikult päris äge tunne. Müüd aktsiad maha, et tasuda ehitajale arveid, portfelli väärtus kukub, kuid nädala pärast poleks nagu müüke olnudki.

Tore on hetkel näha, et nii mõnedki minu portfellis olevad dividendiaktsiad on tõusuhoo üles saanud. Neid hoian kui kullatükke ja müükide valguses pigem püüdsin lahti saada mahajääjatest. Teisisõnu, kui vähegi võimalik, siis võitjaid ei müü.

Täpselt aasta tagasi käitusin teisiti. Suuresti olude sunnil, sest maksuefektiivsuse mõttes oli mõistlik alustuseks müüa oma LHV investeerimiskontol olevad aktsiad. Nõnda siis läksidki 2023. aasta kevadel ja suvel müüki näiteks nii Meta kui Munich Re aktsiad.

Meta läks müüki 230 dollari pealt (täna hind 485), Munich Re umbes 330 euro pealt (hind täna ca 450). Need kaks on pisut kripeldama jäänud. Ülejäänud müükidega läks suhteliselt hästi ehk sai enam-vähem lokaalsetes tippudes müüdud.

Ise loodan, et õige pea saab müükidega joone alla tõmmata. Tõenäoliselt tuleb lähikuudel veel mõned ETFid ära müüa selleks, et finantseerida maja ümbruse maastikutöid ja kõnniteekivide paigaldust, kuid siis vast saab müümisse pausi teha.