Täpselt aasta tagasi kirjutasin sellest, kuidas rammusat dividenditulu maksva Läti börsifirma DelfinGroup suuromanikud tulid välja aktsiate avaliku pakkumisega. Toona läks avaliku pakkumise käigus müüki 4,66 miljonit DelfiGroupi aktsiat ehk veidi enam kui 10% ettevõttest.
Nüüd on taas käimas DelfinGroup aktsiate avalik pakkumine, mille käigus pakuvad suuromanikud müügiks kuni 11 985 000 aktsiat ehk kuni 26,4% kõigist aktsiatest.
Selles postituses vaatame, kuidas on DelfinGroup ettevõttel viimase aasta jooksul läinud ja mida aktsiate avalikust pakkumisest arvata.
Aktsiate avaliku pakkumise märkimisperiood on 20. mai kuni 3. juuni kell 15:30.
Aktsiaid pakutakse hinnaga 1,09 eurot aktsia kohta, mis on 15. mai arvutuste alusel 12,8% madalam kui aktsia viimase kolme kalendrikuu keskmine börsihind.
DelfinGroup aktsionäride aktsiate avaliku pakkumise detailid
Alustame aktsiate avaliku pakkumise detailidest. Nagu öeldud, siis aasta tagasi pakkusid suuromanikud müügiks ligikaudu 10% ettevõtte aktsiatest. Väikese osa aktsiatest müüsid suuromanikud tegelikult ka 2022. aastal toimunud aktsiate avalikul pakkumisel. DelfinGroup IPO ehk börsidebüüt toimus 2021. aasta oktoobris.
Kui seda ajajoont vaadata, siis ei paista järjekordne suuromanike müük kuigi julgustav.
Kuni 3. juunini toimuva aktsiate avaliku pakkumise teates on kirjas, et müüjad on DelfinGroupi kaks suuraktsionäri: AS ALPPES Capital ja SIA Curiosity Capital, mis omavad otse ja endaga seotud isikute kaudu 47% DelfinGroupi aktsiatest.
Samuti leiame börsiteatest info, et müüjad pakuvad avaliku põhipakkumise kaudu kuni 8 985 000 DelfinGroupi aktsiat, mis moodustavad 19,8% kogu aktsiakapitalist.
Lisaks on müüjatel võimalus suure nõudluse korral suurendada pakkumist täiendavalt kuni 3 000 000 aktsia võrra. Koos täiendava pakkumisega moodustab pakkumine 26,4% kogu aktsiakapitalist.
Müüvad ettevõtted kuuluvad Läti ettevõtja Aigars Kesenfeldsi ja tema abikaasa juhitud pereettevõtete gruppi. Aigars Kesenfelds on muuhulgas Läti ühisrahastusplatvormi Mintos ja krediidiandja Mogo suuromanik. ALPPES Capital ja Curiosity Capital jäävad tehingu järel DelfinGroupi suurimate aktsionäride sekka[1].
Enne aktsiate avalikku pakkumist on suuromanike struktuur ja osalused järgmised:
1. Agris Evertovskis (asutaja ja nõukogu esimees) omab praegu kokku 23,14% DelfinGroupi aktsiatest. Agris pakkumises ei osale ja selle käigus aktsiaid ei müü.
2. Aigars Kesenfeldsi ettevõtted omavad 29,32% DelfinGroupi aktsiatest.
3. Linda Kesenfelde ja tema ettevõtted omavad 17,33% DelfinGroupi aktsiatest.
Kokku omavad nad 69,79% DelfinGroupi aktsiatest.
Eeldusel, et perekond Kesenfelds müüb aktsiaid põhipakkumise ulatuses, jääks nende osaluseks pärast edukat pakkumist ligikaudu 27%, kui kasutatakse ka täiendava pakkumise võimalust, siis veidi üle 20%.
Miks see kõik oluline on?
Suuromanike müük ei ole tavaliselt väikeaktsionärile hea märk. Omanikud ja juhtkond teavad ju firma kohta palju detailsemat ja ajakohasemat infot kui ettevõttega mitte seotud väikeaktsionär. Seepärast pole ime, kui selline suur osaluse müük, ja veel korduv müük, tekitab küsimusi.
Börsiteate vahendusel tõi suuraktsionär Aigars Kesenfelds välja, et müügi eesmärk (lisaks vabalt kaubeldavate aktsiate arvu ja seeläbi likviidsuse suurendamisele) on kapitali vabastamine perekonna investeerimisportfelli mitmekesistamiseks ja omakapitali investeeringuteks teistes ärivaldkondades tegutsevatesse varasemas kasvufaasis olevatesse ettevõtetesse.
Ta rõhutas ka seda, et avaliku pakkumise vorm sai müügiks valitud seetõttu, et tagada õiglane kohtlemine kõigile investoritele. Suure aktsiapaki müük madala likviidsusega turul tavakauplemise käigus kahjustaks aktsia hinda ja seeläbi ettevõtte praeguseid investoreid.
Tuleb tõdeda, et selle viimasega peab nõustuma. Juhul kui oleks valitud börsi vahendusel müümise tee ja tehtud seda näiteks järgmised 2-3 aastat, siis väikeinvestori jaoks oleks see oluliselt nigelam olukord.
Pannes end suuromaniku kingadesse, siis mõistan hästi ka soovi investeerimisportfelli mitmekesistada.
Olulise infona tasub teada seda, et ei DelfinGroupi juhatuse liikmed ega ka DelfinGroupi suurimate aktsionäride hulka kuuluv ettevõtte asutaja ja nõukogu esimees Agris Evertovskis ei osale aktsiapakkumises ega müü selle käigus ühtegi aktsiat.
Agris kommenteeris pressiteate vahendusel seda nii: „Kõik DelfinGroupi peamised finantsmõõdikud (kvartali tulud, EBITDA, puhaskasum ja netolaenuportfell) on vaatamata makromajanduslikule vastutuulele alates IPOst kaks või enam korda kasvanud ja aktsia praegune hind ei peegelda tema hinnangul DelfinGroupi praegust ja pikaajalist fundamentaalset väärtust. Arvesse tuleb võtta ettevõtte tugevaid majandustulemusi ja kõrget dividenditootlust, samuti intressimäärade oodatavast langusest tulenevat positiivset pikaajalist mõju DelfinGroupi kasumlikkusele ja aktsia hinnale tulevikus.“
Agris Evertovskis omab 23,14% suurust osalust läbi ettevõtete SIA AE Consulting ja SIA EC Finance. DelfinGroup juhatuse liikmetele kuulub ligikaudu 1,4% aktsiatest.
DelfinGroup lühitutvustus
DelfinGroup on 2009. aastal kaubamärgi Lombards24.lv all esimese pandimajaga algust teinud finantsvahendaja. 2011. aastal lisati tooteportfelli tarbimislaenud, 2018. aastal alustati kasutatud kaupade (muuhulgas panditud esemete) müügiga veebilehe vahendusel.
Ettevõte tegutseb valdavalt kolme kaubamärgi all: Banknote, VIZIA ja Rīgas pilsētas lombards (Riia Linna Pandimaja).
2023. aastal laienes ettevõte Leetu avades aasta lõpus Vilniuses esimesed viis Banknote filiaali ja ka veebipoe.
Möödunud aasta arengutest väärib veel mainimist uus Banknote mobiiliäpp, kust on kättesaadav ka virtuaalne krediidilimiidiga Visa maksekaart.
Hästi läheb ka kasutatud kaupade müügiplatvormil (sisuliselt sarnane Facebook Marketplace’iga). Sellisel kujul ringmajanduse propageerimisele on ettevõte päris tugevalt pühendunud.
Nagu ikka finantsvahendajate puhul, teenib ka DelfinGroup oma kasumi ennekõike välja antud laenude intressitulu ja sisse võetud laenude intressikulu vahe pealt. Lisaks mängib kasumlikkuse kujunemisel olulist rolli laenuvõtjate maksekäitumine. Mõningal määral panustab tulude poolele ka kasutatud asjade veebimüük.
Jätkuvalt pean selle ettevõtte puhul kõige olulisemaks jälgida neid kolme finantsnäitajat:
- laenuportfelli muutus ajas;
- laenuportfelli krediidikvaliteet ehk maksetähtaja ületanud laenude osakaal;
- kasumimarginaalide muutus.
Ettevõtte aktsiad on noteeritud Riia börsil alates 2021. aasta oktoobrist. Võlakirjad on olnud börsil kaubeldavad juba alates 2014. aastast.
Tulud hoogsalt tõusmas, kuid kasumi kasvu pidurdasid kaks tegurit
Käesoleva aasta I kvartalis kasvas ettevõtte neto laenuportfell aastatagusega võrreldes +30% jõudes 95,6 miljoni euroni.
Tulud kasvasid aastaga +26% ulatudes I kvartalis 14,3 miljoni euroni.
Nagu näha, siis aastased kasvumäärad on mõnevõrra langenud, kuid absoluutnumbrites vaadatuna on jätkuvalt tegu väga kõrgete kasvumääradega nii portfelli kui tulude puhul.
Ettevõtte maksueelne kasum kasvas aastaga +12%. Tõsi, I kvartali kasum oli väiksem kui eelmise aasta IV kvartali kasum, kuid alltoodud graafikult on kenasti näha sesoonsus kasuminumbrites. IV kvartal ongi läbi aja olnud sageli ettevõtte jaoks kõrgema kasumiga kvartal.
Lätis rakendus sel aastal pankadele ja laenuandjatele 20% suurune avansiline tulumaks. See mõjutas selgelt ettevõtte I kvartali puhaskasumit. Puhaskasum ehk avansilise tulumaksujärgne kasum jäi 2023. aasta I kvartaliga võrreldes samale tasemele ja oli 1,6 miljonit eurot.
Selle tulemusena on puhaskasumi marginaal olnud mõnevõrra languses. Käesoleva aasta I kvartali seisuga oli selleks 12%, 2023. aasta I kvartalis 16% ja veel aasta varem 18%.
Samas põhitegevuse kasumimarginaal (EBITDA marginaal) on viimase 2 aasta jooksul veidi hoopis paranenud. Kui 2022. aasta I kvartalis oli see 34%, siis käesoleval aastal 36%.
Puhaskasumi marginaali on tugevalt mõjutanud lisaks avansilise tulumaksu tulekule ka intressimäärade tõus. Kui 2022. aasta I kvartalis oli DelfinGroupi intressikulu 0,7 miljonit eurot, siis 2023. aasta I kvartalis juba 1,8 miljonit ja 2024. aasta I kvartalis 2,6 miljonit eurot. Tõsi, selle aja jooksul on märkimisväärselt kasvanud ka ettevõtte laenuportfell, kuid kõrgemate intressimäärade mõju on siiski märgatav.
Ettevaatavalt julgeks prognoosida, et suurem surve on tasapisi juba langeva Euribori valguses vast järgmiseks paariks-kolmeks aastaks nüüd möödas.
Laenuportfelli kvaliteet – oluline tegur, mida uurida
Üle 90% neto laenuportfellist moodustavad DelfinGroupi puhul tarbimislaenud. Tarbimislaenude netoportfell kasvas aastaga +29% 87,3 miljoni euroni.
Keskmiseks laenusummaks on 2 013 eurot (kasv aastaga +21%) ja keskmiseks laenu pikkuseks 37 kuud (+9% pikemad kui aasta varem).
Laenuandjate puhul on väga oluline vaadata laenuportfelli kvaliteeti ehk teisisõnu laenuvõtjate maksekäitumist. Ebatõenäoliselt laekuvate laenude (NPL ehk non-performing loans) osakaal netoportfellist oli I kvartali lõpu seisuga 2,0%. Arvestades, et tegu on tarbimislaenudega, on see üpris madal number.
Aastataguse ajaga on ebatõenäoliselt laekuvate laenude osakaal küll mõnevõrra tõusnud, kuid jääb selgelt alla 2020-2021. aasta pandeemiakriisi aegsetele numbritele, mil see näitaja oli 4,8-5,8% tasemel.
Üle 90 päeva viivises olevate laenude osakaal portfellist oli tarbimislaenude puhul käesoleva aasta 31. märtsi seisuga 2,6% ja on viimaste kvartalite jooksul tõusnud.
1-30 päeva ja 31-90 päeva viivises olevate laenude osakaal samas on võrreldes aastataguse ajaga veidi langenud.
Kokkuvõttes on mõningast viivislaenude osakaalu kasvu viimase kvartali jooksul märgata ja eks see ole peegeldus üldisest majanduslikust olukorrast.
Dividendipoliitika ja dividendimaksete ajalugu
Paljude DelfinGroupi tänaste ja tulevaste aktsionäride jaoks on peamiseks investeerimisteesiks rammus dividendimakse.
Ettevõttel on üpris unikaalne dividendipoliitika – dividende makstakse 1x kvartalis kuni 50% eelmise kvartali kasumist pluss lisaks kord aastas on veel võimalik saada aastast dividendimakset. Viimane sõltub ettevõtte kapitalivajadustest. Seega kokku kuni 5 dividendimakset aasta kohta.
2023. aastal maksti dividende 4 korda ehk igas kvartalis. Aastast dividendimakset ei tehtud.
13. mail 2024 toimunud aktsionäride üldkoosolekul otsustati, et 2024. aastal makstakse aastane dividend välja 12. juulil ja selleks on 0,0088 eurot aktsia kohta.
Järgmist kvartaalset dividendimakset on oodata 14. juunil (aktsionäridele, kes on aktsiaid soetanud enne 12. juunit 2024) summas 0,0178 eurot aktsia kohta.
Alates ettevõtte börsile tulekust on makstud dividende järgmiselt.
Võttes arvesse eelseisvat kvartaalset dividendimakset 14. juunil 2024 ja sellest kuupäevast alates viimase 12 kuu jooksul välja makstud dividende, on dividenditootlus pakkumishinna 1,09 eurot baasilt arvutades 8,3%[2].
Peamised riskid, mida arvestada
Ligikaudu aasta tagasi DelfinGroupi analüüsides tõin peamiste tegevusalaste riskidena välja järgmised:
- Tõusvate intressimäärade keskkonnas muutub finantseerimine ettevõtte jaoks kallimaks ja avaldab survet netointressi marginaalile ning loomulikult ka puhaskasumile;
- Potentsiaalse majanduslanguse episoodi saabudes võib tõusta viivises olevate laenude osakaal portfellis;
- Erinevad seadusest tulenevate tegevusloa nõuetega seotud riskid ja risk, et ettevõte tõmbab endale järelevalveasutuste täiendava tähelepanu, kuna tema turuosa pandilaenude valdkonnas loetakse oluliseks.
Täna saame öelda, et esimene neist on selgelt realiseerunud. Intressimäärade tõus mõjutas kasumit oluliselt. Samas selle mõju on järgneva aasta-paari jooksul hetke intressimäärade ootusi arvestades tõenäoliselt leevenemas.
Teine risk on samuti osaliselt realiseerumas ja see on majandustsükli faasi arvestades igati ootuspärane.
Täiendavalt toon täna välja need riskid, mida meeles hoida.
Leetu laienemine on ühtaegu nii suurepärane võimalus kasvuks ja kasvu kiirendamiseks kui ka teistpidi risk juhul, kui asjad ei peaks minema plaanipäraselt.
Läti tulumaksuseaduse muudatus, mille kohaselt laenuandjad hakkasid maksma avansilist 20% tulumaksu, on samuti riskitegur. Tegu on tänaseks juba realiseerunud riskiga, mis mõnevõrra muudab ettevõtte kasumlikkuse numbreid.
Kolmanda riskina saab välja tuua suuromanike täiendavad edasised müügid keskpikas perspektiivis.
Kokkuvõtteks
DelfinGroupi näol on tegu jätkuvalt päris kiirelt kasvava ja väga kasumliku äriga. Paigas on ka selge dividendipoliitika. Selle kohaselt makstakse igas kvartalis välja kuni 50% eelneva kvartali kasumist pluss lisaks ka aastane dividendimakse firma kapitalistruktuuri optimeerimise huvides. Seega kokku kuni 5 dividendimakset aasta kohta.
Äri ja finantsidega paistavad asjad arusaadavad ning hästi. Eks selliste pakkumiste juures on põhiküsimus ikkagi just nimelt see sama suuromanike olulise osa müük.
Küsisin müüvate aktsionäride käest veel kord üle müügi põhjused. Kopeerin Aigars Kesenfeldsilt saadud vastuse siia muutmata kujul.
„Selleks, et oma portfelli mitmekesistada ja arendada uusi ärivaldkondi, oleme otsustanud müüa umbes poole oma pereettevõtete omandis olevatest ASi DelfinGroup aktsiatest avaliku pakkumise kaudu. Saadud tulu investeeritakse uutesse projektidesse teistes tööstusharudes Lätis, Eestis ja ka Leedus, millest loodetavasti saavad tulevikus sarnased edulood nagu AS DelfinGroup, millel on suur kasumlikkus ja kindel kasv. Pärast seda pakkumist jäävad minu pereettevõtted AS-i DelfinGroup suurimate aktsionäride hulka ja oleme juriidiliselt kohustunud (lock up agreement) mitte aktsiaid müüma kuni 28.02.2026 (seega peaaegu 2 aastat). Seega kavatseme jääda AS-i DelfinGroup olulisteks aktsionärideks ja viime oma osalused samasse suurusjärku teistega.“
Minu täpsustava küsimuse tagamõte ülaltoodud küsimust küsides oligi aimu saada, et kas lähiajal on plaanis veelgi oma osalusi müüa. Sain nüüd vastuse, et järgmised pea kaks aastat on neil kahel suuraktsionäril edaspidine aktsiate müügi keeld.
See on oluline info just nimelt väikeinvestori jaoks. Olgem ausad, ettevõtte aktsia hind börsil ei ole teps mitte peegeldanud ettevõtte ärilist edulugu. Nüüd saime vähemalt kinnitust, et uusi müüke nende suuromanike poolt pole oodata ja ehk väljendub see edaspidi ka ettevõtte aktsia hinnas.
Analüüs valmis koostöös müüvate aktsionäridega ja autor sai selle eest tasu. AS ALPPES Capital ja SIA Curiosity Capital poolt pakutavate ASi DelfinGroup aktsiate avalike pakkumiste kinnitatud prospektid on avaldatud veebilehel https://bank.lv/. Prospektide kinnitamist ei käsitleta aktsiate ostuettepanekuna või pakkumisena. Vajadusel pea nõu spetsialistiga. Enne pakutavatesse aktsiatesse investeerimist tutvu tähelepanelikult prospektidega, et mõista võimalikke riske ja kasusid.
[1] Varasemalt omas perekond osalust ettevõtte SIA L24 Finance kaudu.
[2] Antud arvutuskäigu puhul lähevad arvesse 5 kvartaalset dividendimakset, kuid ei lähe arvesse juulikuine aastane dividendimakse.
See “aastane dividendimakse” muudab rahavoogu otsivale investorile asja natuke ettearvamatuks. Mõni aasta seda makstakse, mõni aasta mitte. Kusagilt artiklist on meelde jäänud, et 2022 aasta suurem väljamakse sisaldas endas kahe varasema aasta nö. “aastast dividendi”. Konservatiivne investor saab siis sisuliselt arvestada ainult kvartaalsete dividendidega. Asi oleks palju selgem, kui ettevõte maksaks ainult kvartaalseid ja pidevalt kasvavaid dividende. Aga loomulikult on see “aastane dividend” tore lisa, kui teda makstakse. Kas ettevõte on kommenteerinud, et miks seda 2023 aastal ei makstud?
Kuigi ettevõte on näidanud häid tulemusi ja pidevat kasvu, on paraku börsihind viimane aasta alla poole purjetanud. Loodetavasti hind taastub sinna õiglase väärtuse juurde.
Sisuliselt võib seda aastast dividendi võtta kui boonust. Mul on portfellis õige mitmeid ettevõtteid, mis maksavad kord 2-3 aasta tagant erakorralist dividendi juhul kui vaba raha liialt palju käes. Võtangi selliseid makseid ise alati kui boonust ja läbi oma investorkarjääri väga ei kurda kui mõnel aastal lisarahavoogu tuleb 🙂
2023. aasta mitte maksmise kohta otseselt ei aastaaruandest, börsiteadetest ega ka eelmise aasta aktsionäride üldkoosoleku protokollist ma mingeid kommentaare selle kohta ei leidnud.