Mai kokkuvõte – põhjus, miks kõik peaksid investeerima ja miks rikkad saavad rikkamaks

Maikuu on läbi, samuti esimene kuu maal oma majas elamist ja vähemalt mul on küll tunne, et juba olen saanud suve nautida rohkem kui eelmistel aastatel terve suve peale kokku.

Seda kuud jäävad meenutama kahes pulmas käimine ja loomulikult ühe äärmiselt suure ning toreda tunnustuse saamine.

Rahandusministeerium, Eesti Pank, Eesti Pangaliit ja Finantsinspektsioon tunnustasid konkursi “Rahatarkuse vedur” raames rahatarkuse edendajaid ja mul oli suur rõõm saada “Rahatarkusesse panustaja 2024” tiitel.

Investeerimise sektsioonis kirjutan pikemalt sellest, kust tuleb see soov inimesi investeerima utsitada ja miks ma olen veendunud, et iga eestlane peab investeerima.

Elu

Sel korral tahan siin sektsioonis pisut rääkida majaehituse rahalisest poolest. Tõsi, tänaseks joon päris alla tõmmatud erinevate kulutuste tegemisega veel ei ole. Samas vähemalt ehituse osas väga kaugel see lõpp ka enam pole.

Olen varem kirjutanud sellest, kuidas elementmaja ehitus ei ole väga finantseerimissõbralik. See tähendab seda, et oma rahade eest tuleb maja valmis ehitada kuni faasini “karp kinni” ning alles seejärel astub mängu pank.

See kõik sai mulle kenasti selgeks juba enne kui ehitus hakkas. Samas ühe asja unustasin siiski ära. Selleks on asjaolu, et mida pikemaks venib ehitus, seda pikemalt pean tasuma topeltkulusid.

Majaehituse alguseks oli mul tarvis lahti saada oma olemasolevast kodulaenust. See tähendas, et eelmise aasta kevadel läks oma korter müüki. Asemele leidsime üürimaja Tartu naabruses asuvas Tõrvandis. Tagantjärele vaadatuna oli see väga hea mõte – saime suvel nautida oma murulapikest, hea mugav oli laadida naise pistikhübriidi ning harjutasime ka seda, et ei ela enam päris linnas.

Oma igakuiste kulude-tulude Exceli tabelist vaatan, et keskmiselt kulus üüri ja kommunaalide peale ligikaudu 1 100 eurot kuus.

Sellega olin kenasti arvestanud ja kõik oli tip-top.

Samas veidi nagu lipsas meelest see, et mingil hetkel lisanduvad ka laenumaksed. Kulude-tulude tabel näitab, et selleks kuuks oli detsember. Siis maksin majalaenu tagasi pisut alla 500 euro kuus. Märtsist alates samas juba üle 1 300 euro kuus.

Asi, mille ma täiesti ära unustasin olid ehitatava maja kommunaalid. Ennekõike siis elekter.

Kuna maakütte süsteemi polnud veel aasta lõpus sisse lülitatud, kuid sooja oli vaja, siis huugasid õige mitu kuud ehitusel soojapuhurid ning seejärel niiskusimurid.

Seega tasusin lisaks ka 300-600 euro suuruseid maja elektriarveid.

See tähendas seda, et reaalne keskmine kulu eluasemete peale oli esialgu planeeritud ca 1 100 euro asemel hoopis 2 000 – 2 500 eurot kuus.

Kogu loo iva on selles, et mida pikemaks venib kahe erineva koha arvete maksmine (üür + uue maja kodulaen + mõlema koha kommunaalid), seda valusamalt hakkab see lõikama igakuiste rahavoogude poole pealt.

Tuleb tunnistada, et ma nagu teadsin seda ju ette, kuid siiski alahindasin selle mõju. Eriti seda maja elektriarvete poolt.

Kõik eelnev oli osaliselt ka põhjus, miks pigem tahtsin kolida varem kui hiljem. Vaatamata sellele, et eritellimusmööbli saamine lükkus pea kuu planeeritust edasi ja maja ümber käib tänini hoogne mullavedu ning tänavakivi paigaldus.

Ettevõtlus

Seekord teen selles sektsioonis lühidalt. Mainin vaid ära selle, et kuna majaehitusega oli jätkuvalt mais väga palju tegemist, siis oli väga raske töörütmi kätte saada. Terve kuu toimusid akna taga pinnasetööd ja kõnniteekivi panek, pea kolmandikul päevadest toimetas keegi ka majas sees (elektrik, Telia tehnik, siseuste mehed, eritellimusmööbli paigaldajad jne jne).

Loodan ise vaid seda, et juunis saaksin lõpuks ometi teha mõne tööpäeva, kus kasvõi 3-4 tundi järjest saan segamatult arvutis asjatada 😀

Investeerimine

Nagu eelnevalt mainitud, siis “Rahatarkuse vedur” konkursi raames tuli riigi poolt suur tunnustus ja auhinda vastu võttes tundsin, et soovin saalisolijatega jagada seda, miks ma juba enam kui 15 aastat investeerimistarkust olen jaganud ning miks pean oluliseks seda, et iga eestlane kasvõi pisutki investeeriks.

Dividendinvestor.ee blogiga tegin algust 2015. aastal. Vähesed teavad seda, et tegelikult asusin blogima juba 2010. aastal olles siis veel pensionifondide fondijuht. Blogi nimi oli Finantsvaade.ee ja siit näeb Internet Wayback Machine abiga veidi selle sisu.

Igatahes nüüd siis selle juurde, miks iga eestlane peaks investeerima.

Kas sa tead, kui suur on olnud viimase 3 aasta jooksul Eestis tarbijahindade tõus? Teisisõnu, kui palju on viimase 3 aasta jooksul langenud eestlaste ostujõud?

Vastuseks on 38%. See tähendab, et viimase 3 aasta jooksul on Eestis tarbijahinnad kasvanud kokku +38%. Viimase 5 aasta jooksul on hinnatõusuks kokku +41%.

Õnneks on meil toimunud ka palgakasv. See leevendab veidi hinnatõusu. Statistikaameti andmetel on keskmine brutopalk kasvanud viimase 3 aastaga +35%.

Kui me vaatame neid numbreid, siis tasub tähele panna kahte asja. Esiteks kulud (inflatsioon) on kasvanud kiiremini kui tulud (palk). See tähendab, et keskmiselt kokku on eestlased jäänud justkui vaesemaks. Teisisõnu on keskmise eestlase ostujõud vaatamata sissetulekute tõusule langenud.

Teine aspekt puudutab kulusid, mida inflatsiooninumber hästi ei kajasta. Selleks on igakuiste kodulaenu tagasimaksete summa hüppeline kasv viimase paari aasta jooksul. See on loomulikult olnud tingitud intressimäärade kiirest tõusust.

Seega saame öelda, et tegelikult on pilt tõenäoliselt kodulaenu omajate jaoks isegi nigelam. Samas õnneks on neil inimestel lisaks kohustuste poolele (laen) ka varade pool (kodu kui kinnisvara).

Kuidas rikkad saavad üha rikkamaks

Kogu minu jutu iva on tegelikult lihtne. Eestlased on viimase 3 aasta jooksul kogenud tarbijahindade tõusu ehk inflatsiooni +38%. Palgakasv on olnud veidi aeglasem. See tähendab lihtsustatult, et keskmise eestlase finantsolukord on selle aja jooksul halvenenud.

Viimase 5 aasta perspektiivis on pilt suhteliselt sarnane. I kvartali lõpu numbreid aluseks võttes on nii keskmise brutopalga kasv kui ka inflatsioon kokku alates 2019. aasta märtsist olnud +41%.

Need eestlased, kes ei oma finantsvarasid (investeeringuid), on ennekõike viimase 3 aasta valguses selgelt tundunud, kuidas hinna- ja intressitõusud pitsitavad.

Kuidas on lood nende eestlastega, kes omavad finantsvarasid, näiteks kasvõi laiapõhjalisi globaalsetesse aktsiatesse raha paigutavaid ETFe/indeksfonde või ka III samba pensionifondi osakuid.

Kui võtame aluseks arenenud tööstusriikide aktsiaturgudele raha paigutavad ETFid (MSCI World indeksit järgivad fondid), siis viimase 3 aasta lõikes on investorite vara kasvanud eurodes mõõdetuna +38%.

Kes pisutki investeerinud on, need teavad, et 2022. aasta oli aktsiaturgudel langusaasta. Seega vaatamata asjaolule, et pea terve 2022. aasta aktsiaturud langesid, siis ikkagi on 2021. aasta märtsi lõpus globaalseid aktsiaid ostnud investor +38% plussis.

Juhtumisi on globaalsed aktsiad eurodes mõõdetuna näidanud sel perioodil Eesti kohaliku inflatsiooniga samaväärset tõusu.

Juhul, kui vaatame viimase 5 aasta lõikes, siis on globaalse aktsiainvestori jõukus kasvanud ei rohkem ega vähem kui +85%.

Meenutame, et inflatsioon on Eestis selle 5 aasta jooksul olnud 41%.

See tähendab, et aktsiaid omav eestlane on oma jõukust kasvatanud selgelt inflatsiooni ületavas tempos. Tema varad, tänu investeerimisportfelli olemasolule, on selle ajaga tõusnud +44% võrra rohkem kui inflatsioon.

Aktsiaportfelli omav eestlane on seega saanud rikkamaks ja seda vaatamata asjaolule, et ka tema on kogenud 41% suurust tarbijahindade tõusu selle viieaastase perioodi jooksul.

Finantsvarasid mitte omav eestlane samas on suutnud napilt ots-otsaga kokku tulla. Kuna puuduvad investeeringud, siis pole tal pärast seda 5 aastat mitte midagi ette näidata. Heal juhul on seis sama, nagu oli aastal 2019. Kehvemal juhul on tulnud midagi näpistada säästudest (kui neid on) või hoopis võtta toimetulekuks laenu.

Seega siin on lihtne ja selge vastus küsimusele, miks rikkad saavad rikkamaks.

Eks ikka sellepärast, et juba keskpikas perspektiivis nagu seda on meie näites vaadatud 5 aastat, näitavad aktsiaturud inflatsiooni ületavat tootlust.

Minu investeerimistarkuse jagamise ponnistuste sisemine motivatsioon on lihtne – mida suurem hulk eestlasi investeerivad, seda tugevam on meie finantsiline seljatagune ja seda tugevam on Eesti riik, rahvas ja ühiskond tervikuna.

Parim, mida sa praegu saad teha on kindlustada, et 5 aasta pärast 2029. aastal ei vaataks sulle isiklike rahaasjade valguses vastu see pilt, mida näeme ülaltoodud graafiku vasakul poolel. Selle vältimiseks ei ole vaja teha mitte midagi muud kui alustada investeerimisega.

Ükskõik, kas valituks osutub mõni aktsiaid sisaldava III samba pensionifond (eelistatult madalate tasudega indeksfond), mõni globaalse aktsiaturu ETF või hoopis üürikinnisvara. Kõik need on pikaajaliselt aidanud investorite rikkust kasvatada inflatsiooni ületavas tempos.

Kui ETFid ja indeksfondid on sinu jaoks veidi võõras teema, siis leiad rohkelt kasulikku infot ja selgeid näpunäiteid minu hiljuti ilmunud raamatust “ETFid ja indeksfondid – mugav viis jõukuse kasvatamiseks”.

Parim tegevus number kaks, mida saad täna teha on kindlustada, et ka sinu lähedased ja sõbrad näevad ülaltoodud graafikut ning mõistavad, et kui investeerimisega otsa lahti ei tee, siis aastaks 2029 on neil suure tõenäosusega vastu vaatamas niinimetatud nulliring – palju rahmimist-sahmimist, aga ette pole jällegi midagi näidata.

Muide, ette ei pea näitama teistele, vaid iseendale. Näiteks vaatamata sellele, et ma ise alustasin investeerimisvaldkonnas tööd juba 2004. aastal, esimese aktsiaostu tegin aastal 1997 ja tegelesin vahepeal nii episoodilise investeerimise kui kauplemisega, siis 2013. aastaks polnud mul justkui mitte midagi ette näidata.

Seega ära ole nagu mina! Ära sibli tühja. Alusta ise või aita alustada mõnel oma lähedasel sihipärase investeerimisega juba täna. Muudame eestlaste finantsseljataguse tugevamaks ja kasvatame investeerides üheskoos kõik jõukust.