Juuli kokkuvõte – tähelepanu, kõik ETFidesse investeerijad

Seekordses kuu kokkuvõttes teen pikemalt juttu halvast üllatusest oma portfellis. Sedakorda pakkus selle üllatuse üks börsil kaubeldav fond ehk ETF.

Alustame siiski elu-olu kiirkokkuvõttega.

Elu

Juuliga sai täis 3 kuud oma majas elamist ja saan öelda, et ma ikka täiega naudin maal elamist ning seda, et aed ning põllulapp on nüüd kohe maja hoovis. Muidu oli ikka nii, et käisin maal ema juures ja korjasin kaasa marju smuuti jaoks, kurke ja tomateid, salatit ja tilli, kartulit ja suvikõrvitsat, ploome ja õunu. Kui need külmikust otsa said, siis oligi kogu lugu. Nüüd lihtsalt astun uksest välja ja lähen toon kausitäie ploome magustoiduks või käin hernepeenras valgujanu kustutamas või siis võiku peale kurki-tomatit toomas. Kuna need värske kraami kogused, mida tarbin on päris suured, siis on elu ikka väga palju mõnusam ja mugavam. No näiteks kui juba õunapuu alla lähen, siis tavaliselt söön korraga 5-7 õuna, tikri ja sõstrapõõsas veedan vabalt 15-20 minutit jne.

Teine tähelepanek tekkis ujumas käimisega. Mäletan hästi aega, mil elasin Tallinnas Kristiines või ka hiljem kesklinnas ja seda, milline ettevõtmine oli ujuma minek. Esmalt istud päikese kätte pargitud kuuma autosse, siis istud ummikus, siis otsid rannas parkimiskohta, misjärel veidi pabistad ega ometi mingile keelualale ei parkinud ning siis lõpuks jõuad ujuma. Kui ujumas käidud, siis loomulikult ootas ees päikesest tulikuum autosisemus ja tagasi koju jõudes oli tunne, et peaks uuesti ujuma minema. Tallinlased, kas tuleb tuttav ette? 😀 Ega tegelikult Tartus elades oli seis suht sarnane. Nüüd aga on elu ikka päris lill – jala ca 5-10 minutit või rattaga paar minutit ja olengi järve ääres rannas. Täpselt poolel teel on veel sobilikuks jätsipeatuseks ka pood.

Juulis käis sisekujundaja majast pilte tegemas. Panen siia mõned klõpsud.

Igatahes ilma sisearhitekti abita poleks küll sellest majast asja saanud. Kogu eritellimusmööbel, mis piltidel näha, on sisekujundaja joonistatud. Seda mööblit tuli kokku vist mingi 15 erinevat komplekti. Terve köök siis justkui üks, kogu sahver kaks, kogu majapidamisruum kolm jne. Seega aitäh veel kord Piret Naaber ja Halona disainistuudio!

Ettevõtlus

Kuigi kuu alul sai üht-teist tehtud ja Miljoniklubi liikmete jaoks olen justkui alati olemas ning pildis, siis kuu teine pool möödus meil raamatupidamisfirmas MagInvest kollektiivpuhkuse tähe all. See tähendab, et proovisin ka ise veidi aega maha võtta.

Eraettevõtjana on see ikkagi päris keeruline. Eriti siis, kui mõned ettevõtmised on need niinimetatud ühemehe ettevõtmised.

Investeerimine

Sel korral teen investeerimise sektsioonis juttu ETFidest ehk börsil kaubeldavatest fondidest. Põhjuseks see, et juuli oli taas kord see kuu, mil avastasin, et üks minu portfellis olevatest ETFidest on salamisi muutnud alusindeksit ja portfelli sisu pole teps mitte enam see kui seda fondi ostes.

Kõike alusindeksit puudutavat ei suuda selles postituses ära katta seepärast suunan kõiki, kel portfellis ETFe või indeksfonde lugema minu sel aastal ilmunud “ETFid ja indeksfondid – mugav viis jõukuse kasvatamiseks” nime kandvat ülevaatlikku raamatut.

Paberraamatu saad omale sobivasse pakiautomaati tellida siit.

E-raamatu saad kätte kohe ja soodsamalt ning selle leiad siit.

Tulles tagasi pettumust valmistanud ETFi juurde, siis selleks on kauplemissümbolit MMS kandnud Euroopa väikefirmade ETF. Kui hea mitu aastat tagasi selle fondi omale portfelli soetasin, siis kandis ETF nime Lyxor MSCI EMU Small Cap (DR) UCITS ETF. Tänaseks on sellest saanud Amundi MSCI EMU Small Cap ESG CTB Net Zero Ambition UCITS ETF.

Juhin tähelepanu allajoonitud osale selles ETFi nimes. Nagu näha, siis fondi nimesse on sisenenud kolmetäheline lühend ESG ja lisaks veel nullheitme saavutamise ambitsioon.

ESG on lühend inglisekeelsetest sõnadest environmental, social and corporate governance ja eesti keelde tõlgituna tähendab see jätkusuutlikku ja vastutustundlikku lähenemist äri majandamisele keskkonna-, sotsiaal- ja ühingujuhtimise aspektidest lähtudes.

See tähendab, et antud fond on vahetanud oma alusindeksit ehk põhimõtteid, milliseid investeeringuid fondi portfelli kaasatakse. Järjekordselt on juures üks ETF, mis ei võta mitte kõike, mida börsidel on pakkuda, vaid viskab välja mingitele ESG standarditele mittevastavad investeeringud.

Veelgi enam. Uue alusindeksi ehk MSCI EMU Small Cap ESG Broad CTB Select Index dokumentatsiooni uurides selgub, et indeks koostatakse viisil, mis maksimeeriks positiivsete ESG faktorite mõju portfellile.

Lihtsustatult tähendab see seda, et on välja mõeldud rida kestliku majandamise näidikuid, igale ettevõttele antakse iga näidiku valguses skoor, punktid summeeritakse kokku, koostatakse niinimetatud edetabel kõige paremini kestlikkuse põhimõtetele vastavatest aktsiatest ja mida parem skoor, seda suurem on vastava aktsia osakaal ETFis.

Investori jaoks sageli ebasoodne punktisüsteem

Nagu isegi aru võite saada, on see ESG punktisüsteem tõenäoliselt päris subjektiivne. Elu on näidanud, et ka ajas muutuv.

Minu kui investori jaoks tähendab see nüüd seda, et kui mul varasemalt oli ETF, mis kaasas oma portfelli kõik euroala väikefirmad ja tegi seda moel, mis premeerib justkui tugevaid ettevõtteid (võitjatel lasti joosta), siis nüüd on süsteem teine.

Keegi kusagil on välja mõelnud skoorimissüsteemi, mis hindab ettevõtteid mingite näitajate alusel, mis minu kui investori jaoks on täiesti ebaolulised.

Tuletame meelde, et börsifirmasid omades ei ole tegelikult väikeinvestorina vahet, kas ettevõtte A ambitsioonid nullsaaste saavutamiseks on paremad kui ettevõtte B omad. Kui me teeme tehinguid juba börsil noteeritud aktsiatega ja tegu ei ole uue kapitali kaasamisega, siis on nende tehingute mõju ettevõtete kapitali hinnale ja nende ESG ambitsioonidele praktiliselt olematu.

Ainus, mida me investorina tajume on tootluserinevused, mida selline ettevõtete skoorimise süsteem endaga kaasa toob.

Üks on täna kindel, meie kui investorid saame kriipsuvõrra madalama tootluse kasvõi sellepärast, et enamasti on ESG filtrit kasutavate fondide kulukuse määr ehk TER kõrgem kui filtrit mitte kasutavatel fondidel.

See tähendab seda, et isegi kui laiapõhjaline turuindeks ja ESG filtrit rakendav indeks peaksidki pakkuma täpselt sama tootlust, näiteks +10% aastas, siis laiapõhjalist indeksit järgiva fondi juhtimise tasud on tavaliselt madalamad (näiteks 0,30% aastas) kui ESG filtrit kasutavatel fondidel (näiteks 0,40% aastas).

See tähendab, et meie investorina saame laiapõhjalise ETFi puhul tootlusena kätte 10,0% – 0,3% = +9,7% aastas, ESG filtriga fondi puhul 10,0% – 0,4% = +9,6% aastas.

Näiteks 25 aastat järjepanu iga kuu 500 eurot ETFi investeeriva investori puhul teeb see tootluse vaheks üle 10 500 euro. Ma ütleks, et see on päris oluline summa.

Lisaks kipuvad eelkirjeldatud moel kokku pandud indeksid ära võtma selle ühe ja kõige olulisema tugevuse, mis on laiapõhjalisi turuindekseid järgivatel ETFidel. Selleks on võitjate hoidmine ja kasumil joosta laskmine.

Juhul, kui aktsiaindeks on kokku pandud turukapitalisatsiooni meetodil (jällegi, mine loe ETFide raamatust sellest täpsemalt), siis mingeid vangerdusi indeksis ei tehta ja hinnatõusu näitavatel aktsiatel lastakse muudkui edasi kasvada.

Samas skoorimissüsteemi järgi kokku pandud indeksite ja neid järgivate ETFide puhul kipub minema nii, et neid tublit hinnatõusu teinud aktsiaid muudkui kärbitakse ja müügist saadud raha suunatakse mahajääjatesse.

See toob kaasa olukorra, kus mitte ei väetata lilli ja nopita välja umbrohtu, vaid vastupidi ehk väetatakse justkui umbrohtu ja nopitakse välja lilled (võitjad).

Seda on hästi näha alusindeksite tootlusi võrreldes. Kõnealuse euroala väikefirmade indeksi puhul jääb ESG filtriga indeksi tootlus laiapõhjalisele väikefirmade turuindeksile alla nii 2024. aasta, 1 aasta kui ka 3 aasta perspektiivis.

Tõsi, vahed ei ole suured, aga paneme siia juurde asjaolu, et ESG filtriga fondide puhul on kõrgemad ka haldustasud ja kahest väikesest ebasoodsast faktorist saab juba suurem ning olulisem tootluses mahajäämust põhjustav tegur.

Eelnev tähendab siis seda, et investorid, olge head, vaadake üle, kuhu teie raha päriselt läheb kui mõnda ETFi ostate või omate.

Lisaks on ülaltoodu ka hea meeldetuletus, et millal iganes soetame mõnd veidi ebatavalisemat, temaatilist või sellist niššifondi, siis vähemalt korra aastas võiks üle vaadata, kas tegu on sisult ikka selle sama asjaga, mille kunagi ostsime.

Seega minu portfellidest läks kõnealune ETF müüki ja saadud raha eest ostsin asemele laiapõhjalist fondi ning osa rahast suunasin atraktiivset ostukohta pakkuvatesse üksikaktsiatesse. Neid oste jagan regulaarselt Miljoniklubi liikmetega nii videokõnedes kui ka nädala uudiskirjades. Privaatses Miljoniklubi vestlustoas jagavad oma analüüse ja tegemisi ka teised klubiliikmed. Näiteks reedel 2. juulil, mil turud olid tugevalt languses, käis meil Discordis ikka väga elav diskussioon ja portfellide täiendamine soodsat ostukohta pakkuvate aktsiatega.

Miljoniklubi järgmine liitumisvoor on sügisel ja soovi korral pane end sellel lehel ootenimekirja.

Juuli oli päris aktiivne portfelli ümbermängimise ja värske raha investeeringutesse lisamise kuu. Kokku sai investeerimisportfellides tehtud 34 tehingut.

Tulles ringiga tagasi ETFide teema juurde, siis ma siiralt soovitan igal investoril või ka investeerimist kaaluval huvilisel lugeda eelmainitud ETFide ja indeksfondide raamatut.

Panin kõik need pea kahe aastakümne kestel saadud ETFide teadmised ja kogemused raamatukaante vahele just nimelt seepärast, et meil oleks olemas üks lihtne, kuid samas sisukas raamat börsil kaubeldavate fondide ja pikaajalise investeerimise kohta. Päris palju on meil ilmunud nüüd eesti keeles igasugu inspireerivat investeerimislugemist. Samas kui soovid tõesti praktiliselt kasulikku ja põhjapanevat investeerimistarkust, siis on see raamat sinule.

See ETFide raamat sai suuresti kokku pandud Balti Finantsnõustajate Liidu liikmetele ehk Balti pangatöötajatele tehtud ETFide ja indeksfondide koolituse materjalide pealt. Raamat alustab ABCst, aga katab ka detailseid ja huvitavaid nii-öelda ETFide maailma telgitaguseid aspekte.

Seega väärt ja mõnus lugemine nii esimesi aastaid investeerijale kui ka juba päris edasijõudnud investorile.