
Seekordses kuu kokkuvõttes jagan seda, kuidas ühest küljest olen õppinud end mitte tagant piitsutama, aga siis jälle avastan, et teise nurga alt vaadates keeran kruvi ikka ekstra hoogsalt.
Investeerimise sektsioonis teeme juttu valuutariskist. Ennekõike USA dollari nõrgenemisest euro suhtes, kuidas see mõjutab meie tootlust europõhise investorina ning kas oleks mõistlik kaaluda maandatud valuutariskiga ETFe USA börsile investeerimisel.
Elu
Märts oli üks omapärane kuu. Kuu esimesest poolest jäi ennekõike meelde see, et olin jälle haige. Olen ainuüksi selle aastanumbri sees vist juba 4x haige olnud. Sellised tavapärased külmetuse sümptomid – nohu, kurk valus, hääl ära, pea paks jne.
See on lihtsalt nii veider, sest mäletan hästi aega, mil tegin oma elukorralduses suuri muutusi (toitumine, hommikused rutiinid jms) ja ei olnud kuni pandeemia saabumiseni vist mingi 5-6 aastat kordagi haige.
Nüüd siis sedapsi, et vähem kui 3 kuuga juba 4 korda tõbine.
Sama lugu on olnud kodustega ehk abikaasa ja pisipoisiga. Ainus mõistusele loogiline järeldus on see, et see pisikese lapse kõrvalt tekkiv magamatus on ikka päris suur taak kehale ja immuunsussüsteemile.
Eks näis, kuidas sellega saab. Oleme nüüdseks vist juba oma 3 kuud ehk pisipoisi esimeste hammaste tuleku hetkest oodanud seda, et ehk lähevad paari nädala pärast ööd ja uned paremaks ning see kõik möödub. Seni pole veel möödunud. Eks näis, kuidas edasi.
Sellistel perioodidel saad aru, et uni on ikka ülioluline. Kui mõnel ööl saab 3-4h järjest magada, siis see tundub nagu taevane kingitus.
Nende ööde järgselt kui pikemat und ei saa, tuleb oma elu ikka elada. Näiteks jõusaalis käimise kohta ma kasutangi nüüd iseenda jaoks sõnapaari “lähen trenni” mitte, et “teen trenni”, sest oluline on korraks kodust ja arvuti tagant välja saada, jalutada mõnusalt 10-15 minutit mööda metsaveert spordihoonesse ja kasvõi midagigi seal treeningsaalis teha. See, kui palju kordusi, seeriaid või mis raskustega – see pole praegu oluline. Oluline on, et ma lähen trenni.
Ettevõtlus
Ühte asja märkasin märtsis veel. Ma juba teadsin seda, et olen viimased 3 aastat end päris tugevalt ettevõtluse alal tagant piitsutanud. Raamatupidamisfirma MagInvestiga tundus alati, et no nii palju oleks vaja teha ja siin saaks paremini ning seal saaks ägedamalt ja nii edasi ja nii edasi. Muude ettevõtmistega ka, aga vähem, sest nendega olen iseenda peremees ja kellegi teise ees ning eest (kaasasutajad ja töötajad) justkui ei vastutanud.
Teadsin ka seda, mida efektiivsusguru James Clear on korrutanud:
Sinu mõtetest saavad sõnad, sõnadest tegevused, neist tegevustest saavad harjumused, harjumustest saab sinu karakter ja sellest kujuneb sinu saatus.
Ometigi avastasin vaatamata raamatupidamisäri sisulisele sulgemisele juba õige mitu kuud tagasi, et ma jätkuvalt piitsutan end mõtetes takka ja … olete valmis? Siit see tuleb – tunnen end süüdi, kui ma end põhimõtteliselt puruks ei tööta.
Märkasin seda ühel päeval, mil olin hommikul ärganud umbes kella kuue paiku, teinud ära oma meditatsiooni ja võimlemise, teinud arvutis produktiivselt üle kahe tunni tööd, käinud pisipojaga õues loodust uudistamas ja pannud poja seejärel esimesse unne, teinud aias pea kaks ja pool tundi tööd ehk umbes kella üheni päeval ning siis ühtäkki tundsingi end süüdi. Süüdi, et ma ei istu arvuti taga ja ei tee seda “päris tööd”. Seda, mida ma justkui peaksin tegema, kui soovin olla edukas ettevõtja.
Hea küll, mõnes mõttes võib esmapilgul tunduda, et 2-3 tundi päevas arvutitööd ongi ju vähe. Võib-olla see süütunne polegi päris õhust võetud?! Lisan siia infokillu. Mul oli õhtul kella 7 ajal ees ootamas umbes poolteise kuni kahetunnine veebiseminar. Enamasti sellistel puhkudel ja ka Miljoniklubi regulaarsete videokõnede puhul istun umbes tunnike-poolteist enne nende algust nii kui nii veel arvuti taha, et teha viimased ettevalmistused, käia läbi värsked turuarengud ning end ka häälestada.
Ühesõnaga vaatamata sellele, et mind ootas õhtul nii kui nii veel ees vähemalt 3 tunni jagu tööd, siis juba keskpäevaks olin suutnud end emotsionaalselt piitsutama kukkuda. Pidevalt ja pidurdamatult. Sellistest enese takka sundimise ja peas tegemata tööde nimekirja ketramise mõtetest olid juba saanud sõnad – abikaasale nii sageli öeldud “ma pean veel arvutisse minema”. Tõenäoliselt olid need mõtted ja sõnad vorminud juba ka mingisuguseid harjumusi. Mine tea, ehk ka mõjutanud minu karakterit.
Samas loodan, et saatuse ehk elukäigu (pidevalt end stressav Märten, kes ei suuda süütundeta võtta vaba hetke) mõjutamise osas sain sellel värgendusel sabast kinni.
Investeerimine – peidetud valuutarisk
Tahan seekord juttu teha valuutariskist. Ennekõike seetõttu, et paljud investorid igapäevaselt valuutariski peale ei mõtle. Eriti need, kes soetavad eurodes mõnelt Euroopa börsilt globaalseid ETFe või ka USA aktsiate ETFe, näiteks S&P 500 ja Nasdaq-100 indeksit järgivaid ETFe.
Võrdleme alustuseks S&P 500 indeksi selle aasta hinnaliikumist (mõõdetuna USA dollarites) Eesti investoritele kättesaadava ja eurodes kaupleva S&P 500 indeksit järgiva ETFiga (kauplemissümbol SXR8). Sellelt graafikult näeme, et sinise joonega kuvatud S&P 500 indeks on aasta algusest alates langenud pisut üle 4%. Samas punakas joon illustreerib eurodes kaupleva S&P 500 ETFi hinna dünaamikat. See viimane on sel aastal kaotanud eurodes mõõdetuna üle 10% oma väärtusest.

Sarnane olukord vaatab meile vastu kui võrdleme USA dollaris kaupleva globaalse aktsiafondi (kauplemissümbol VT) selle aasta tootlust eurodes kaupleva globaalse Vanguardi ETFiga (kauplemissümbol VWCE). Taas kord käärid sees ja vahe on sisse rebenenud märtsi alguses.

Tuleme tagasi S&P 500 indeksi ja seda järgiva ETFi juurde. Lisame graafikule euro-dollari vahetuskursi liikumise (roheline joon). Näeme, et USA suurfirmade aktsiate hinnad on sel aastal langenud veidi üle 4% (sinine joon) ja dollar on euro suhtes nõrgenenud üle 5% (roheline joon). Nende kahe tulemusel saamegi kokku (teatud põhjustel ligikaudse) USA aktsiate hinnalanguse koos dollari nõrgenemisega -10%.

Asi, mida meeles hoida
Seega esimene oluline asi, mida ETFe soetades meeles hoida: juhul, kui ETF sisaldab muus valuutas kui eurodes börsil noteeritud varasid, siis selle eurodes soetatud ETFi hinnamuutus on kahe asja kombinatsioon – fondis olevate aktsiate hinnamuutus pluss välisvaluuta ja euro vahetuskursi muutus.
Teisisõnu vaatamata sellele, et meie investorina soetasime ETFi eurodes, on seal peidus valuutarisk. Seda seetõttu, et fond omab S&P 500 ETFi näitel 100% USA aktsiaid, mis kõik kauplevad originaalis ju dollarites.
Seega tasub investorina meeles hoida, et nii USA, Jaapani, Suurbritannia kui ka globaalse ETFi puhul on meie kui europõhise investori jaoks hinnamuutuse taga alati kaks tegurit: aktsiate hinna muutus + valuutakursi muutus.
Eeltoodud näites oli valuutakursi muutus meie kui europõhise investori jaoks vastutuul ehk negatiivselt tootlusesse panustaja. Samas see ei pruugi olla nii alati. Mõnikord võib välisvaluuta ka tugevneda ja anda meile nii-öelda tootlust juurde.
Näiteks 2024. aastal tugevnes dollar euro suhtes pea +6%. See tähendab, et kuigi S&P 500 indeks tõusis möödunud aastal dollarites mõõdetuna +25%, siis eurodes kauplevat S&P 500 ETFi ostnud investori jaoks oli tootlus üle +30%. Siin oli valuutakursi muutus meie jaoks positiivselt tootlusesse panustaja rollis.
Valuutakursi muutus on selgelt üks riskifaktor. Loomulikult tekib käesoleva aasta arenguid vaadates küsimus, kas ehk oleks mõistlik seda riski maandada?
Maandatud valuutariskiga ETFid
Üks viis jätkata dollarivaradesse investeerimist on teha seda läbi maandatud valuutariskiga ETFide (FX-hedged või currency hedged).
Sellisel juhul omame ikka USA aktsiad, aga laseme fondivalitsejal meie eest tuletistehingutega ära maandada euro-dollari valuutakursside riski. Riski maandamine tähendab sisuliselt kursi fikseerimist. See loob olukorra, kus oleme kaitstud ebasoodsa vahetuskursi muutuse eest, aga sama moodi “oleme kaitstud” ehk ei saa osa ka meie jaoks soodsast kursimuutusest.
Näiteks juhul, kui soovime tavapärase avatud valuutariskiga S&P 500 ETFi asemel (SXR8 ehk iShares Core S&P 500 UCITS ETF) soetada mõnd ETFi, kus valuutarisk on maandatud, vaatab meile vastu selline pilt minevikust. Graafikul on oranži joonega kajastatud SXR8 ETFi kogutootlus ja ülejäänud värvidega kolme erineva fondivalitseja poolt pakutud maandatud valuutariskiga S&P 500 ETFide tootlus.

SXR8 on meile mõõdetuna alates 2018. aasta oktoobrist pakkunud tootluseks eurodes mõõdetuna +137%, samas maandatud valuutariskiga ETFide tootlus on jäänud vahemikkus 93-97%. Päris korralikud käärid, kas pole?!
Ligikaudu 40% tootlust on “kusagile ära kadunud”.
Lükkame ajahorisondi veelgi pikemaks. Seda tehas jäävad analüüsist välja Invesco ja SPDRi maandatud valuutariskiga ETFid, sest need on loodud vastavalt 2014. ja 2018. aastal. Võrreldes omavahel kaht iSharesi ETFi, saame ajas tagasi minna ja alustada analüüsi aastast 2010.
Seda tehes näeme, et valuutariski mitte maandav ehk tavaline iShares Core S&P 500 UCITS ETF on pakkunud selle pea 15 aasta jooksul kogutootluseks eurodes mõõdetuna +665%.
Samas alltoodud graafikul sinise joonega kujutatud ja maandatud valuutariskiga iShares S&P 500 EUR Hedged UCITS ETF on tootluseks pakkunud kõigest +366%.
Jah, päriselt ka: +665% vs +366%!

Valuutariski vastu kindlustamise kallis hind
Täiesti ulme, kui suured käärid. Kuhu siis kadus see peaaegu 300% tootlust selle veidi vähem kui 15 aastaga?
See on selle pea 15 aasta jooksul valuutariski kõikumiste vastu kindlustamise ehk valuutariski maandamise hind.
Teate, mis on selle asja juures nüüd eriti veider? See on asjaolu, et meie analüüsiperioodi ehk veidi vähem kui viimase 15 aasta jooksul on dollar euro suhtes tugevnenud ja seda kõigest ligikaudu +20%.
Samas tootluste vaheks tuli meil pea 300%.
Olles 2010. aasta septembri lõpus investeerinud 10 000 eurot iShares Core S&P 500 UCITS ETFi, kasvas meie investeering 76 500 euroni.
Samas kui oleksime olnud valuutariski kartvad investorid ja eelistanud maandatud valuutariskiga ETFi, oleks meie 10 000 eurot kasvanud kõigest 46 600 euroni. Korralik vahe nii tootlusnumbrites kui rahanumbrites mõõdetuna.
Ühesõnaga päris kallis kindlustus, kas pole?!
Eks siin neid nüansse, mis meie analüüsiperioodi tulemust mõjutasid on omajagu – dollar hoopis tugevnes euro suhtes ja ei nõrgenenud ehk kindlustuskulu oli asjatu, valuutakursi fikseerimise hind sõltub paljuski kahe eri valuuta intressimäärade vahest ja euroala intressimäärad olid pikalt negatiivsed jne. Samas finantsturud ongi ettearvamatud.
Kõige olulisem on ülaltoodust meelde jätta see, et valuutariski (ja ka mis iganes muu finantsriski) maandamine on justkui kindlustuse ostmine ehk kulu, mis vähendab meie pikaajalist tootlust.
Pikemalt saab maandatud valuutariskiga ETFidest lugeda paar aastat tagasi siia blogisse kirjutatud artiklist.
Dollaririski võimalikest maandamise viisidest tegime juttu ka hiljutisest saates “Börsijutud: investor vs kaupleja”, kus kaupleja Markusel oli valuutariski halduseks eriti teravmeelne lahendus.
Saadet saad vaadataka ka otse Börsijuttude Youtube kanalil.
Speak Your Mind