Kuidas alustada investeerimisega?

Teretulemast dividendinvestor.ee lehele!

Minu nimi on Märten Kress. Aastatel 2006-2016 juhtisin Danske pensionifondides investeeringuid, enne seda tegelesin finantsriskide juhtimise juurutamisega riigi reservidele.

dividendinvestor.ee sünnilugu

Käesolev blogi sündis aastal 2015 ja eelkõige soovist anda edasi rohkem kui kümne aasta jooksul investeerimismaailmas töötamise jooksul omandatud teadmisi ja kogemusi. Ja seda lihtsas, selges, ent siiski piisavalt detailirohkes vormis ja eesti keeles. Blogi pidamine võimaldab mul hästi dokumenteerida ka isiklikku progressi, olgu siis mõõdetuna iga-aastases dividenditulu suuruses või hoopis oma analüüsimeetodite ja mõttemudelite arengus. Pisut pikemalt olen oma isiklike säästude varasemast paigutamisest ja nii-öelda dividendiusku pöördumisest kirjutanud siin.

Mida aeg edasi, seda mahukamaks läheb dividendinvestor.ee blogi kirjutiste arhiiv. Ja mõnes mõttes ehk ka keerulisemaks. Eriti alustavale investeerimishuvilisele. Kajastan ju jooksvalt oma investeerimisportfellis aktuaalseid ja parasjagu esile kerkivaid teemasid ning alustajatele suunatud postitused jäävad ajajoonel üha kaugemale minevikku. Seepärast võib nii mõnigi esmakülastaja kohkuda terminite ja lühendite virvarrist – P/E, IB, ETF, kogutootlus, alusindeks, baasvaluuta, kauplemissümbol, limiitorder ja nii edasi ja nii edasi. Kuidas selles kõiges orienteeruda ja kuidas alustada investeerimisega?

Alljärgnevalt on välja toodud valik postitusi, mis aitavad alustaval investeerimishuvilisel kergema vaevaga sel pikal ja pidevat õppimist nõudval rajal esimesi samme teha.

Säästmine

Kõik algab säästmisest. Sellest ei saa ei üle ega ümber. Olgu sellel sõnal eesti keeles kui tahes negatiivne maik juures, ilma säästmiseta lihtsalt ei ole võimalik investeerida. Seega investeerimisele eelneb alati säästmine.

Säästmise jaoks ei pea teps mitte kogu aeg hambad ristis pingutama. Võti peitub mõttemaailmas ja väärtushinnangutes. Neis mugandusi tehes hakkavad säästud tasapisi tekkima ka iseenesest. Selles kirjatükis sai veidi mõtiskletud just neil teemadel. Siin kirjutan sellest, kuidas aastaid tagasi soetatud kallis käekell, mis lõpuks enamasti kapis seisis, läks mulle ikka õige kalliks maksma.

Investorvajaduste hierarhia

Investorvajadustena võime vaadelda nelja eri valdkonda, millele investorina aega ja analüüsiressurssi panustame. Iga valdkonna mõju pikaajalisele netotootlusele on erinev. Ideaalis peaks iga investor enne järgmise taseme valdkonnaga tegelema hakkamist endale esmalt selgeks tegema alama astme valdkonna ja omandama vastavad teadmised ning oskused.

Püramiidi madalaimal tasemel asub nii-öelda baasvajadus, mille mõju pikaajalisele netotootlusele on kõige suurem – investorkäitumine. Kõige väiksema, kuid siiski üldse mitte ebaolulise mõjuga on investeerimisega kaasnevate kulude pool. Praktikas toimib asi ümberpööratult. Kõige rohkem energiat ja aega läheb investoritel püramiidi tipuga tegelemiseks, mõnevõrra ka allokatsiooni peale. Enamasti siiski panustatakse palju auru kulude teemale – lugematu hulk tunde kulutatakse madalaimate tehingutasudega vastaspoole või kauplemiskeskkonna ja madalaimate kogukuludega fondi või börsil kaubeldava fondi leidmiseks, samas kui maksuefektiivse investeerimise või investorkäitumise poolega tegeletakse märkimisväärselt vähem.

Esimese asjana peaks iga investor, olgu alustav või juba kogenud, veidi analüüsima oma käitumist. Teisisõnu on just investorikäitumine pikaajalist kogutootlust kõige enam mõjutav tegur.

Järgmisena on mõistlik endale selgeks teha plaanitava investeerimisportfelli võimalik varade jaotus ehk portfelli allokatsioon. Sellega käib käsikäes portfelli tasakaalustamise ehk rebalanseerimise teema.

Sealt edasi on õige aeg liikuda maksuefektiivse investeerimise teema juurde. Teadupärast korjavad teenitud tuludelt maksu nii meie kodumaine kui välismaised maksuhaldurid, kusjuures maksumäärad ei ole üldse mitte ebaolulised. Täna kehtiva seadusandluse kohaselt tuleb Eesti investoril teenitud tulult tervenisti viiendik ehk 20% riigile loovutada.

Üle ega ümber ei saa ka investeerimisega kaasnevatest kuludest. Varem või hiljem tuleb ka neile kriitiline pilk peale heita. Alustava investori jaoks võib tulla uudisena, et kulude pool ei piirdu kaugeltki vaid tehingukuludega. 2021. aasta kevadise seisuga teostatud kohalike pankade hinnakirja võrdluse leiad sellest põhjalikust postitusest.

Ajalugu küll ei kordu, kuid siiski riimub

Nii nagu ööst saab päev ja päevast jälle öö ning kevadele järgneb alati suvi, millele omakorda sügis, käib ka finantsturgudel (ja üldisemalt kogu majanduselus) kõik tsükliliselt. Ikka ja jälle kipuvad korduma juba nähtud mustrid. Kõikumised, mis toimusid eile või üleeile paistavad täna suurtena, kuid mida kaugemale minevikku vaadata, seda ebaolulisemad on päevasisesed, isegi nädalased ja kuised hinnakõikumised. Iga alustav aktsiainvestor võiks seega teada – aeg on investori parim sõber. Lisaks olen selles postituses välja toonud veel kolm tähelepanekut, mis nii mõnelegi finantsturgudel esimesi samme tegevale investorile on silmi avavad.

Viimastel aastatel on parim tootlus tulnud USA aktsiaturult. Selles postituses kirjutan sellest, miks pikaajaline aktsiaportfell siiski globaalne olema peaks. Ja selles postituses teemal, kas siis tõesti on USA aktsiaturg kogu aeg olnud tootluse mõttes esirinnas.

Alustada saab ka väikeste summadega

Sageli arvatakse, et väärtpaberitesse investeerimiseks peab juba enne paras varandus koos olema. Saab ka väiksemate summadega – kas kasutades just selleks loodud vastavaid lahendusi või sooritades oma ostud alles siis kui piisav summa koos. Sellest, kas valida näiteks LHV poolt väikeste summadega alustada soovijatele mõeldud Kasvukonto või sooritada oma ostud tavalist kontot kasutades, olen kirjutanud siin.

2019. aasta septembris tegin ka endale eksperimendi korras Kasvukonto. Kajastan Kasvukontoga seotud arenguid ja teemasid 1x kvartalis nendes postitustes. Tänaseks (2023. aasta) olen Kasvukonto eksperimendile joone alla tõmmanud. Sinna kogunenud raha läheb käiku maja ehitusel.

Isiklike rahaasjade planeerimine ja investeerimisstrateegia

Enne investeerima asumist võiks igal inimesel olemas olla teatud rahaline turvapuhver ehk mustade päevade rahavaru. Miks nii? Esiteks annab see teatud finantsilise kindlustunde. Teiseks, ja investeerimise seisukohast ehk olulisemakski põhjuseks, on see, et see aitab tulevikus vältida rahavajaduse puhul oma investeeringute sundmüüki. Tavaliselt juhtuvad halvad asjad ju ikka koos. Töökoha ja seeläbi sissetuleku kaotamise tõenäosus on kõige kõrgem just majanduslangusepisoodide ajal. Täpselt siis kui aktsiate hinnad on kõige madalamal. Seega eelkirjeldatud olukorra vältimiseks on mõistlik investeerimisportfellist eraldiseisvalt omada teatud ulatuses rahavaru.

Sealt edasi on mõistlik hakata mõlgutama mõtteid, et miks üldse investeerimise huvi tekkis? Mis on investeerimistegevuse eesmärk? Kuhu on soov investeerida? Kuidas seda mõistlik teha oleks? Neile küsimustele annab vastuse oma isikliku investeerimisdeklaratsiooni koostamine. Kui esialgu ei oskagi kohe nagu kõike kirja panna, siis selle pärast ei tasu pead norgu lasta. Investeerimisdeklaratsioon ongi midagi sellist, mida tuleb regulaarselt (korra aasta-kahe tagant) üle vaadata ja vajadusel täiustada, muuta või üldse ümber kujundada.

Investeerimistrateegia ja nii-öelda suure pildi üle mõtisklemisel on kindlasti abiks ka postitus, millele sai nimeks “5 näpunäidet investeerimisstrateegia loomiseks ja investeeringute valimiseks“.

Põnevust otsime me elus kõik. Mõned vähem, mõned rohkem. Ja see kandub üle ka investeerimistegevusse. Seepärast ei tasu sisemiste tungidega lõputult võidelda, lihtsam ja pikas perspektiivis tegelikult ka kasulikum, on eraldada kindel summa või protsent portfellist spekulatiivseteks tehinguteks. Ka see postitus räägib sarnasel teemal – kas spekuleerimisel on kohta pikaajalise investori portfellis.

Mulle meeldivad dividendid

Jah, nüüd, siin ja praegu saan seda siiralt öelda. Veel mõned aastad tagasi ei osanud ma dividendidest suuremat pidada. Esiteks ei olnud mu aktsiainvesteeringud kuigi pika elueaga, mistõttu juhtus harva, et hoidsin aktsiaid just õigel hetkel – ajal, mil dividendisaajate nimekiri fikseeritakse. Teiseks, millal iganes võimalik, valisin investeerimiseks instrumente, mis reinvesteerisid saadud dividenditulu edasi – tundus ühtlasi nii maksu- ja kuluefektiivne kui ka mugav lahendus. Pärast oma dividendidealast heureka-hetke näen dividendimakseid hoopis uues valguses.

Dividendiaktsiaid uurides jõuab pea igaüks õige varsti ettevõteteni, mille dividendimaksete ajalugu on sõna otseses mõttes imetlust vääriv. Ettevõteteni, mis on järjepanu ja igal aastal dividendimakseid tõstnud juba vähemalt 25 aastat (dividendiaristokraadid) või koguni 50 aastat (dividendikuningad).

Dividendiaktsiatesse investeerimise alutamisel on hea endale kohe selgeks teha ka rida vajalikke põhimõisteid. Neid käsitlevad dividendiaktsiatesse investeerimise põhimõistete postitustesarja esimene, teine ja kolmas osa.

Samm-sammulise kirjelduse sellest, kuidas valin dividendiaktsiad oma isiklikku investeerimisportfelli leiad “Dividendiinvestori paketi” nime kandvast veebiseminaride salvestuste kogust.

Börsil kaubeldavad fondid ehk ETFid

Kümnete ja kümnete ettevõtete finantsaruannete numbrirägastikku sukeldumine ei pruugi olla kõigi inimeste arusaam toredalt veedetud nädalavahetusest. Kuid investeerida siiski tahaks. Just sellistele vähest aja- ja ajuressurssi panustada soovivatele investoritele on investeerimisfondid, kaasa arvatud börsil kaubeldavad investeerimisfondid ehk ETFid, heaks lahenduseks.

ETFi puhul on kõige olulisem alusindeks ehk kirjeldus, millistesse varaklassidesse, regioonidesse ja instrumentidesse ETF investorite raha paigutab. ETFi valikul ei tasu silmas pidada vaid kulude poolt – kõige madalamate haldustasudega fond ei pruugi anda parimat tootlust. Silmas tuleb pidada hoopis muid tegureid.

Alustav ETFi investor leiab abi nendest kolmest soovitusest. Sobilikke ETFe aitavad leida ja neid võrrelda need neli abivahendit.

Ühte populaarseimat turuindeksit, USA suurettevõtteid koondavat S&P 500 indeksit järgivaid ETFe olen võrrelnud selles postituses. ETFidesse investeerimisega kaasnevate riskide lühiülevaate leiab sellest postitusest.

Neil, kes eelistavad infot ammutada pigem video formaati kasutades, tasub kiigata veebiseminaride videosalvestuste lehele.

Head lugemist ja edu esimesteks sammudeks investeerimismaailmas!